{"id":16,"date":"2024-04-19T12:54:24","date_gmt":"2024-04-19T09:54:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/?page_id=16"},"modified":"2026-02-02T14:06:11","modified_gmt":"2026-02-02T12:06:11","slug":"0-2-turg-ja-turu-tasakaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/0-ettevotluse-pohimoisted\/0-2-turg-ja-turu-tasakaal\/","title":{"rendered":"Turg ja turu tasakaal"},"content":{"rendered":"<p><strong>Turg<\/strong> on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate ja m\u00fc\u00fcdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid. Turg on koht, kus m\u00fc\u00fcakse v\u00f5i ostetakse tooteid v\u00f5i teenuseid v\u00f5i nende m\u00fc\u00fcmise ja ostmise tingimused turul. Turg on koht, kus\u00a0 m\u00fc\u00fcjad ja ostjad kohtuvad. Turg v\u00f5ib olla kas f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i virtuaalne koht, kus m\u00fc\u00fcakse kaupu ja teenuseid kokku lepitud hindadega. Hinnad s\u00f5ltuvad pakkumise ja n\u00f5udluse suhtest. Turul v\u00f5ib olemas olla f\u00fc\u00fcsiline asukoht (turuplats, kaubamaja v\u00f5i nt. v\u00e4\u00e4rtpaberitega kauplemise koht nagu London Stock Exchange), kus kauplemine toimub. Turg on seotud ostjate kogumiga, kes moodustavad n\u00f5udluse kauba v\u00f5i teenuse j\u00e4rele ja m\u00fc\u00fcjate kogumiga, kes moodustavad teatud turu pakkumise.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Turu iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid nagu maht, asukoht, osalejad ja konkurentsivormid\u00a0 Nii n\u00e4iteks eristatakse maailmaturgu ning kontinentide, riikide v\u00f5i riigir\u00fchmade tuge, nt Euroopa turg, Skandinaavia maade turg, Eesti turg. Samas v\u00f5ib turg olla ka teatud toodetega ostu-m\u00fc\u00fcgitehinguid tegevate ostjate ja m\u00fc\u00fcjate kooslus, nt r\u00f5ivaturg, k\u00e4sit\u00f6\u00f6toodete turg, elektriturg. Turgu v\u00f5ib jaotada ka m\u00fc\u00fcja v\u00f5i ostja rollist l\u00e4htuvalt: m\u00fc\u00fcja kaupleb toodete v\u00f5i ressurssidega, ostjateks v\u00f5ivad olla eraisikud, kes ostavad tooteid v\u00f5i ressursse isiklikuks tarbimiseks v\u00f5i organisatsioonid, kes ostavad tooteid edasiseks t\u00f6\u00f6tlemiseks, kasutamiseks v\u00f5i edasim\u00fc\u00fcmiseks. <strong>Turuosalised<\/strong> on k\u00f5ik m\u00fc\u00fcjad ja ostjad, kes turul tegutsevad. Turul m\u00fc\u00fcjana osalemiseks on vaja teada, kes on v\u00f5imalikud ostjad, millised on nende vajadused ning kas neil on piisavalt raha toodete ostmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Virtuaalset turgu <\/strong>m\u00e4\u00e4ratletakse kui veebisaiti v\u00f5i rakendust, mis h\u00f5lbustab paljudest erinevatest allikatest ostlemist. Turu operaator ei oma laoseisu, tema \u00fclesanne on kasutajale teiste inimeste laoseisu esitleda ja tehingut h\u00f5lbustada. Seega on virtuaalne turg kui kauplejate ja m\u00fc\u00fcjate digitaalne vahendaja. Neid esineb mitmes vormis ja v\u00f5ivad olla seotud nt. e-kaubandusega nagu Amazon, eBay jne. v\u00f5i teenuste vahendamisega nagu Airbnb.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>N\u00f5udlus<\/strong> on toodete ja teenuste kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta teatud hinna korral kindlal ajahetkel. <strong>N\u00f5udjad<\/strong> on k\u00f5ik inimesed, organisatsioonid jt. turuosalised, kes turult midagi ostavad. N\u00f5udjad m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra ka toodete ja teenuste valiku. <strong>N\u00f5udlust <\/strong>m\u00f5jutavad tarbijate ehk n\u00f5udjate vajadused, maitse, ostuj\u00f5ud, teiste toodete ja teenuste hinnad, asenduskaupade ja -teenuste k\u00e4ttesaadavus ja hinnatase ning tarbijate arv turul. <strong>N\u00f5udlusseaduse<\/strong> kohaselt kehtib k\u00f5ikide tingimuste samaks j\u00e4\u00e4misel seos: mida k\u00f5rgem on toote v\u00f5i teenuse hind, seda v\u00e4iksem on n\u00f5utav kogus.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Pakkumine on toodete ja teenuste kogus, mida pakkujad soovivad m\u00fc\u00fca ja on suutelised tootma ja\/v\u00f5i m\u00fc\u00fcma teatud hinna eest. <strong>Pakkujad<\/strong> on seega k\u00f5ik need turuosalised, kes soovivad ja suudavad turule m\u00fc\u00fcgiks tuua tooteid ja teenuseid. Samas v\u00f5ib pakkuja olla ka toodete ja teenuste vahendajad.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Turu tasakaal<\/strong> on olukord, kus n\u00f5utavate ja pakutavate toodete ja teenuste kogused on teatud hinna juures v\u00f5rdsed. Juhul, kui n\u00f5udlus on pakkumisest suurem, tekib turul puuduj\u00e4\u00e4k ehk <strong>defitsiit<\/strong>. Defitsiidi korral on\u00a0 m\u00fc\u00fcgihind turuhinnast madalam ja k\u00f5ikidele turul osalejatele kaupa ei j\u00e4tku. Defitsiidi olukorras v\u00e4heneb ka pakkujate arv, kuna kaupade tootjad ja teenuste osutajad ei ole huvitatud alla turuhinna kaupade ja teenuste pakkumisest.<\/p>\n\n\n\n<p>Olukorras, kus m\u00fc\u00fcgihind on turuhinnast k\u00f5rgem, suureneb m\u00fc\u00fcgist huvitatud pakkujate arv. Konkurentsisituatsioonis suurendavad sarnaste kaupade ja teenuste pakkujad oma toodete hulka ja osutatud teenuste mahtu. Sellega luuakse olukord, kus pakkumine on suurem kui n\u00f5udlus. Tulemusena tekib turul \u00fclej\u00e4\u00e4k ehk <strong>sufisiit<\/strong>. <strong>Turuhind<\/strong> on hind, mille puhul n\u00f5udlus ja pakkumine turul on v\u00f5rdsed.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"735\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/2-1024x735.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1144\" style=\"width:428px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/2-1024x735.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/2-300x215.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/2-768x552.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/2.jpg 1267w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Joonis 2<\/strong>. Turu tasakaal. (allikas:\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/node\/3996\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/node\/3996<\/a>)<\/p>\n\n\n\n<p>Turud jaotuvad klientuurist l\u00e4htuvalt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tarbijaturg (B2C, ettev\u00f5ttelt tarbijale)<\/strong> koosneb eraisikutest, kes ostavad tooteid v\u00f5i teenuseid isiklikuks rahuloluks ja kasutamiseks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00f6\u00f6stusturg (B2B, ettev\u00f5ttelt ettev\u00f5ttele)<\/strong> koosneb paljudest erinevatest \u00fcksustest, mis on seotud toote v\u00f5i teenuse ostmise v\u00f5i edasim\u00fc\u00fcgiga, mitte l\u00f5pptarbimiseks ega kasutamiseks nagu tarbijaturg. Siia alla kuuluvad n\u00e4iteks jaem\u00fc\u00fcjad, hulgim\u00fc\u00fcjad, institutsionaalsed kasutajad, tootjad jne.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Valitsusturg (B2G ettev\u00f5ttelt valitsusasutustele)<\/strong> koosneb ostjatest kolmes suures kategoorias: omavalitsused, maavalitsused, riiklik valitsus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Tabel 3<\/strong>. Turgude jaotus<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-regular\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><br><\/td><td><\/td><td><strong>Turu t\u00fc\u00fcp<\/strong><\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><strong>Segmenteerimis-<\/strong><br><strong>kriteerium<\/strong><\/td><td><strong>Tarbija<\/strong><br><strong>(B2C ettev\u00f5ttelt tarbijale)<\/strong><br><\/td><td><strong>T\u00f6\u00f6stus<\/strong><br><strong>(B2B ettev\u00f5ttelt ettev\u00f5ttele)<\/strong><br><\/td><td><strong>Valitsus<\/strong><br><strong>(B2G ettev\u00f5tetelt valitsusele)<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Demograafiline<\/strong><\/td><td>Vanus, sugu, sissetulek, perekonna suurus ja kooslus, haridustase, rahvus, amet, rass, usk, elukoht, sotsiaalne klass<\/td><td>Toote t\u00fc\u00fcp,<br>m\u00fc\u00fcgimaht,<br>kasumi suurus,<br>t\u00f6\u00f6tajate arv<br><\/td><td>Eelarve suurus,<br>t\u00f6\u00f6tajate arv,<br>asutuse t\u00fc\u00fcp,<br>autonoomia suurus<br><\/td><\/tr><tr><td><strong>Geograafiline<\/strong><\/td><td>Riigi piirkond,<br>linna suurus,<br>turu tihedus,<br>kliima<br><\/td><td>Riigi piirkond<\/td><td>Riik, omavalitsus<\/td><\/tr><tr><td><strong>Ps\u00fchholoogiline<\/strong><\/td><td>Isiksuseomadused, motiivid,<br>elustiil<br><\/td><td>T\u00f6\u00f6stuse juhtpositsiooni tase<br><\/td><td>Tulevikku suunatud m\u00f5tlemise aste<\/td><\/tr><tr><td><strong>Kasu<\/strong><\/td><td>Vastupidavus,<br>t\u00f6\u00f6kindlus,<br>s\u00e4\u00e4stlikkus,<br>lugupidamise t\u00f5stmine, omandi\u00f5igus,<br>k\u00e4ep\u00e4rasus<br><\/td><td>T\u00f6\u00f6kindlus, m\u00fc\u00fcja ja tugiteenuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus, toimimise v\u00f5i kasutamise t\u00f5husus, ettev\u00f5tte sissetuleku suurendamine, vastupidavus<\/td><td>T\u00f6\u00f6kindlus,<br>m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsus, tugiteenuste usaldusv\u00e4\u00e4rsus<br><\/td><\/tr><tr><td><strong>Kasutusmahtid<\/strong><br><\/td><td>Raske, keskmine, kerge<\/td><td>Raske, keskmine, kerge<\/td><td>Raske, keskmine, kerge<\/td><\/tr><tr><td><strong>Kontrollitavad turundus-<\/strong><br><strong>elemendid<\/strong><br><\/td><td>M\u00fc\u00fcgiedendus, hind, reklaam, garantii, teenus, toote omadused, m\u00fc\u00fcja maine<\/td><td>Hind, teenus,<br>garantii, m\u00fc\u00fcja maine<br><\/td><td>Hind, m\u00fc\u00fcja maine<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Nagu peat\u00fcki alguses sai v\u00e4lja toodud, siis <strong>turul kaubeldakse toodete ja teenustega<\/strong>, mida turuosalised siis m\u00fc\u00fcvad, ostavad ja vahetavad. J\u00e4rgnevalt vaatlemegi, mida kujutavad endast toode ja teenus ning kuidas neid eristada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Toode<\/strong> on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese v\u00f5i osutatud teenus. Reeglina k\u00e4sitletakse tootena f\u00fc\u00fcsilisi esemeid, kuid selle m\u00f5iste all v\u00f5idakse k\u00e4sitleda ka k\u00f5ike muud, mida on v\u00f5imalik turul pakkuda, rahuldamaks kliendi vajadusi. Seega saab vaadelda toodet kui pakkumist, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks v\u00f5i t\u00e4helepanu saamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Toodete jaotamisel eristatakse:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>pooltoodet (seda on vaja veel t\u00f6\u00f6delda); ja<\/li>\n\n\n\n<li>valmistoodet (l\u00e4binud kogu tootmisprotsessi, komplekteeritud ja m\u00fc\u00fcgivalmis).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Mingis ajavahemikus valmistatud tooted moodustavad toodangu. M\u00fc\u00fcgiks pakutav toode on kaup.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Teenus <\/strong>t\u00e4hendab tegevust v\u00f5i eelist, mida \u00fcks osapool v\u00f5ib teisele pakkuda. Teenusel ei ole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand (Philip Kotler).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tabel 4. <\/strong>Toote ja teenuse v\u00f5rdlus<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-regular\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>\u00dcldjuhul toode \u2026<\/strong><\/td><td><strong>\u00dcldjuhul teenus \u2026<\/strong><\/td><\/tr><tr><td>\u2013 on esemeline<\/td><td>\u2013 on immateriaalne<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 on ladustatav<\/td><td>\u2013 ei ole ladustatav<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 l\u00e4heb p\u00e4rast ostu-m\u00fc\u00fcgi tehingut \u00fcle m\u00fc\u00fcja omandisse<\/td><td>\u2013 ei saa minna kliendi omandisse<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 on enne m\u00fc\u00fcki demonstreeritav<\/td><td>\u2013 on enne ostu raskesti demonstreeritav<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 valmistatakse ja seej\u00e4rel turustatakse<\/td><td>\u2013 osutatakse ja turustatakse \u00fcheaegselt<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 valmistatakse kliendi kohaloluta<\/td><td>\u2013 pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 kui tal ilmnevad vead, on need tekkinud tootmisprotsessis<\/td><td>\u2013 kui ta osutub v\u00e4\u00e4raks, on see tingitud eelk\u00f5ige teenindaja v\u00f5i kliendi hoiakutest ja k\u00e4itumisest<\/td><\/tr><tr><td>\u2013 s\u00e4ilitab oma vormi peale tootmisprotsessi<\/td><td>\u2013 formuleerub teenindussituatsioonis ja ei pruugi oma vormi s\u00e4ilitada<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Samas ei saa toodet ja teenust v\u00e4ga selgelt ka jaotada, kuna nii m\u00f5nigi teenus on vormistatud tootena. Siinkohal saab n\u00e4itena tuua nt. meditsiinikeskuse poolt pakutavad terviseuuringute paketid, mida on vormistatud tootena, kuid sisaldavad erinevaid meditsiinilisi teenuseid (tervisekontroll, vereanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmine ja anal\u00fc\u00fcsimine jne) v\u00f5i tootena vormistatud tele- ja internetiteenuste pakett.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate ja m\u00fc\u00fcdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid. Turg on koht, kus m\u00fc\u00fcakse v\u00f5i ostetakse tooteid v\u00f5i teenuseid v\u00f5i nende m\u00fc\u00fcmise ja ostmise tingimused turul. Turg on koht, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":8,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1180,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/1180"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}