Turundusplaan

Turundusstrateegiat aitab ellu viia täpsemate põhimõtete kehtestamine ja tegevuste planeerimine, mida nimetatakse turundusplaaniks või -programmiks. Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist (EAS, 2005). Turundusplaani peamine ülesanne on teha kindlaks, kus ettevõte turul paikneb, kuhu soovitakse turgudel minna ja kuidas eesmärkideni jõuda (McDonald, 2007). Turundusplaan on igapäevaste turundustegevuste aluseks. Turundusplaan peaks sisaldama olukorra analüüsi, turunduse üldiseid ja konkreetseid eesmärke, turundusstrateegiat, turunduse tegevusplaani ja turunduse kontrolli (Kotler, 2003). Turundusstrateegia määrab ära organisatsiooni tulevikusuunad ja -tegevused.

Turundusplaani keskmes on neli turundamise põhivaldkonda (ehk 4P mudel): toode, hind, jaotuskanalid, müügitoetus, mida toetavad kolm lisavaldkonda: töötajad, protsess, tõendus (ehk 7P mudel, vt joonist 10)

(1) Toode – millist toodet klientidele pakutakse, mis on selle väärtus klientide vaatenurgast, kuidas toodet arendatakse, et see vastaks klientide vajadustele? Nt täisteenuse pakkumine, erinevad teenuste paketid, klienditeeninduse kiirus (nt pakkumise tegemisel on kindel tähtaeg) ja kvaliteet, mitmekeelne teenindus, toodete keskkonnasõbralikkus, koostöös partneritega lisateenuste või lisaväärtuse pakkumine kliendile.

Joonis 10. Turundusmeetme mudel, kus sinise värviga on joonise ülemises pooles välja toodud 4P mudeli valdkonnad ning joonise alumises pooles rohelise värviga kolm lisavaldkonda, mis koos moodustavad 7P mudeli

(2) Hind – kuidas kujuneb toote hind, kas ettevõte konkureerib madala või kõrgema hinnatasemega kliendigruppides, kas tehakse ka hinnaalandusi? Nt hinnakujundusel pakutakse kõrgema hinnaga, kvaliteetseid tooteid premium-segmendi klientidele, personaalsed soodustuse saamise võimalused, püsiklientidel võimalus kokku leppida sobiv maksetähtaeg, aga uutelt klientidelt ettemaksu küsimine jne.

(3) Jaotuskanalid – kuidas ja kus müüakse, milliseid jaotuskanaleid kasutatakse? Nt kasutatakse otsekontakte klientidega, personaalset müüki, ettevõttel on filiaalid erinevates linnades või riikides, kodulehe kaudu saab võtta kontakti, teha päringuid, detailset teavet toodete ja teenuste kohta jne.

(4) Müügitoetus – kuidas jõuab turundussõnum olemasolevate ja tulevaste klientideni, kas selleks kasutatakse reklaami, messidel osalemist, isiklikku müüki vms, milline on suhtluskorraldus? Nt reklaamartiklid ja sisulistel teemadel artiklite kirjutamine erialastesse artiklitesse, kodulehele; osalemine erialastel üritustel, potentsiaalsete klientide kontaktid ja nende tellimine kontaktandmebaasidest, turu-uuringute tellimine, ettevõtte kodulehe arendamine; tooteid tutvustavate reklaamfilmide ja fotode, tunnusmuusika loomine; turundusürituste korraldamine klientidega kohtumiseks, reklaam erialaväljaannetes jms.

(5) Töötajad – vajalike teadmiste ja oskustega personal, nende motiveeritus, valik, arv, koolitus. Nt töötajate pidev koolitamine klienditeeninduse, kvaliteedijuhtimise jm teemadel teenindus- ja müügiprotsessi pidevaks parendamiseks; osalemine müügikonverentsidel koos võtmeklientide ja konkurentidega turu olukorra ja tegevusvaldkonnaga kursisolemiseks; klientide eelistuste ja soovide parem tundmaõppimine läbi messidel osalemise ja klientidega suhtlusvõimaluste loomise jne.

(6) Teenindusprotsess – teenindusprotsesside korraldamine, et tagada klientidele kvaliteetne teenindus. Nt ühtse kliendihalduse andmebaasi kasutamine, sh ka ettevõtte filiaalides, andmebaasi pidev arendamine, klienditeenindusprotsessi standardiseerimine, juhiste väljatöötamine ning protsessi ülevaatamine ja parendamine.

(7) Tõendus – teenustele lisanduvad füüsilised tooted, logod, ettevõtte ja töötajate välimus jm mis mõjutab klientide teenuse tajumist. Nt ettevõtte logo kasutamine kirjatarvetel, reklaami eesmärgil tehtavatel kingitustel, ettevõtte autodel, materjalidel jm; ettevõttele loodud ja logoga varustatud rõivaste kandmine reklaamüritustel, kontoris jne.

Peale turundusplaani koostamist on vaja kirjutada plaani olemust selgitav sissejuhatus ja plaani olemusest põhilise välja toov kokkuvõttev, kus on selgelt välja toodud ettevõtte eesmärgid ja turunduse põhisõnumid ning -strateegia. Samuti on oluline üle vaadata, et turundusplaan ei sisaldaks vasturääkivusi, tekstis ei oleks mitmeti mõistetavusi või raskesti arusaadavaid kohti.

Turundusplaani koostamisel on vaja hinnata, kas erinevatele kliendigruppidele on vaja koostada eraldiseisvad plaanid või mitte, sõltuvalt sarnasuste või erinevuste hulgast. Turundusmeetme koostamise aeg peaks ühtima tegevuskava perioodiga.

Turundusplaani aluseks on konkreetne turundussõnum, mis põhineb ettevõtte äriideel ja konkurentsieelistel. Klientidele edastatav turundussõnum peab olema ühtne ja arusaadav ning toetuma ettevõtte konkurentsieelistel. Turundussõnum on avaldus, mis edastab sihtrühmale peamise põhjuse, miks osta konkreetset toodet.

Turundusplaani vajab nii alustav, aga ka juba tegutsev ettevõte. Plaani koostamiseks on vaja tunda ettevõtte sisekeskkonda, kuid ka välist ettevõtluskeskkonda, milleks on vaja koguda infot ja analüüsida turul toimuvat, aga ka ettevõtet ennast. Koostatav plaan on juhtimistööriist, kus on kirjas ettevõtte või äriidee tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Nii on võimalik ettevõtlusega seotud riske vähendada või maandada.

Turundusplaan aitab:

·       läbi mõelda ettevõtte tegevuses tähtsad aspektid, et ära kasutada tekkinud võimalusi ja saada konkurentide ees eeliseid;

·       anda hinnanguid turunduse, juhtimise, finantside ja inimestega seotud strateegilistele valikutele;

·       kasutusele võtta ja tutvustada uusi tooteid ning turu muutumisest tulenevalt uuendada olemasolevaid tooteid;

·       näidata kuidas ettevõtte äriideed ellu viib ja kuidas viib turundussõnumit klientideni;

·       kaasata töötajaid ja partnereid ettevõtte arendamisse ja eesmärkide saavutamisesse.

Kui äriplaani koostatakse tavalisel kolmeks kuni viieks aastaks, siis konkreetse toote või teenuse turundamise plaan võib olla ka lühem, näiteks kaks aastat. Hea turundusplaan aitab turundustegevusi ellu viia, kuid plaan ei tohiks vajaduse tekkimisel saada takistuseks tegevuste muutmiseks. Selleks tuleb eesmärke teatud aja järel üle vaadata, muuta ja seatud tulemuste saavutamiseks plaani pikendada.

Plaani koostamiseks on vaja leida aega ja motiveerida selle koostajaid ning tegevuse eesmärgiks on ühine planeerimine, mitte niivõrd dokument. Samuti on oluline teadvustamine, et plaani alusel hakatakse tegevusi ellu viima ja seetõttu on osalejate huvides aktiivselt planeerimisel kaasa rääkida.

Plaanis on oluline kirjeldada äritegevuse põhilisi osasid ja eesmärkide saavutamise teekonda, fookuses peaksid olema konkreetsed tooted ja olulised sihtrühmad, turud.

Turunduse planeerimine on protsess, mille käigus võetakse aluseks ettevõtte missioon ja visioon ning välis- ja sisekeskkonna analüüs (SWOT ja konkurentsianalüüs, ettevõtte ja põhilis(t)e kliendirühma(de) ning toote kirjeldus) ning luuakse paljude võimalike lahenduste hulgast valides omavahel sisuliselt sobiv tervik. Igal ärimudeli osa on kas aluseks või sisuliselt seotud turundusplaaniga. Nii näiteks annab SWOT analüüs sisendi kõikide ärimudeli osade kirjutamiseks ning kliendianalüüs annab sisendi hinnakujunduse, eelarve ja eesmärkide sõnastamiseks, turundusplaani koostamiseks ja konkurentsianalüüsiks. Turundusplaani sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema ülevaatlikult ja konkreetselt sõnastatult ja andma ülevaate kogu plaani olemusest ning ka ülejäänud turundusplaani punktid tuleb kirja panna võimalikult lühidalt ja konkreetselt, tuues välja kõige olulisema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

Põhjaliku ülevaate turundusplaani koostamiseks leiab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse dokumendist „Turundusplaani koostamise juhendmaterjal“ (vt Kasutatud kirjandus).

Tarbijateni jõudmise võimalused ja kanalid

Väärtuspakkumisi edastatakse klientidele kolme liiki kanalite kaudu, milleks on suhtlus-, turundus- ja müügikanalid. Kanalitel on mitmeid ülesandeid:

• klientide teadlikkuse tõstmine ettevõtte toodetest ja teenustest,
• ettevõtte väärtuspakkumise edastamise ja kliendipoolse hindamise võimaldamine,
• toodete ja teenuste ostmise ja kliendile edastamise võimaldamine,
• ostujärgse klienditoe pakkumine (Osterwalder ja Pigneur, 2014).

Ostupersoon. Võrreldes traditsioonilise turundusega, kus tarbijate täpsemaks leidmiseks kasutatakse kliendirühmade ehk segmentide loomist, jaotatakse digiturunduses üks segment veel omakorda erinevateks persoonideks, et selgitada välja, kuidas, kuna ja miks tarbija otsuseid teeb, mida ettevõttel on võimalik mõjutada (Ohvril ja Maasing, 2020). Ostupersoonide koostamist on vaja eriti siis, kui ettevõte müüb mitmeid tooteid erinevatele sihtrühmadele, selle abil on võimalik hinnata toote sobivust ostupersoonile – kas see teda huvitaks, kas toode võiks talle meeldida, kuidas ta otsuseid langetab, kes või mis teda mõjutab, milline tegevus on tema jaoks eriti oluline, millist kasu ostupersoon antud tootest saaks vms (Aavik, 2010). Erinevalt traditsioonilisest klientide segmenteerimisest kasutatakse ostupersooni koostamiseks kvalitatiivseid andmeid nt ostu teinud tarbijate intervjueerimise teel,  digiturunduskanalitest nt Facebook Analyticsist, Instagram Insightsist ja Google Analyticsist (Ohvril ja Maasing, 2020).

Sisuturundus. Üheks võimaluseks oma ettevõtet turundada on luua sisu. Sisuturundus on sisuliste tekstide koostamine brändiväärtuse suurendamiseks kas enda kodulehe blogis või mujal sotsiaalmeedias, mis aitab luua arvamusliidri kuvandit ning tekitab usaldust ja huvi ettevõtte vastu, lähtudes tarbija vajadustest (Ohvril ja Maasing, 2020). Sisuloome on kõige efektiivsem seal, kus kõige enam on ettevõtte kliente ning teemadel, mis kliente kõnetab ja köidab. Sisu loomisel on kõige olulisem väärtuse pakkumine ehk info andmine, mis aitab klientide kui ka teiste lugejate elu lihtsustada ning nende igapäevaprobleeme lahendada. Sisuloome abil on võimalik kliendi teadlikkust tõsta ja tekitada ka nõudlust enda toote või teenuse vastu (Jõeleht, 2017).

Sisu loomine algab enda sihtrühma tundmisest – kes on ettevõtte klient, millist kliendi probleemi ettevõtte toode või teenus lahendab, mida pakuvad konkurendid ning millised probleemid kliendil otsustamisel tekivad? Selleks võib luua ostupersooni, kellele sisu on suunatud (Ohvril ja Maasing, 2020). Kuid sisu loomiseks võib kasutada ka klientide poolt tekkinud küsimustele vastamist või ka töötajate ja klientide kogemuste jagamist, persoonibrändi loomist (Jõeleht, 2017). Sisuloomise vahenditeks on nt e-raamat, video, infograafik, intervjuu vms. Sisu loomisel on oluline arvestada, millises kanalis on planeeritud sisu levitada, kuna keskkondadel on nii erinevad algoritmid kui ka ülesehitus. Nt blogi stiilis sisu loomisel on vajalik arvestada Google´i otsingu ja SEO ehk otsimootorite optimeerimisega, et suurendada müüki veebis ning samal ajal olla ka otsingutulemustes nähtav. (Ohvril ja Maasing, 2020)

Kasutajate loodud sisu eesmärgiks on suhete loomine tarbijatega ja kogukonna loomine (Ohvril ja Maasing, 2020). Seetõttu on hea kaasata sisu loomisesse lisaks tavaliste tarbijatele ka neid tarbijaid, kelle arvamust toote või teenuse kohta peetakse oluliseks. Kasutajad võivad sisu luua nii teksti, pildi, video kui ka audiona, mille nad postitavad digitaalsesse kanalisse.

Turunduskanalid. Ettevõte võib klientidega suhtlemiseks kasutada enda kanaleid, oma partnerite kanaleid või mõlemaid koos. Enda suhtluskanalid võib omakorda jagada otsesteks ja kaudseteks, näiteks võivad otsesteks kanaliteks olla ettevõtte enda müügitöötajad ja veebileht või kaudseteks enda kauplused, partnerite kauplused, veebipoed, hulgimüük. Kuigi partnerite kanalite kasutamine ei võimalda saada suurt kasumit, võimaldab see kasvatada kliendibaasi ja saada kasu partnerite tugevustest. Enda kanalite kasutamine võimaldab suuremat kasumit, kuid nende loomine ja käigushoidmine võib olla kulukas. Suhtluskanalite valikul on eesmärgiks pakkuda väga head kliendikogemust, võimalikult suurt tulu ja selle saavutamiseks on vaja leida õige tasakaal. (Osterwalder ja Pigneur, 2014)

Ka reklaami tegemiseks on mitmeid erinevaid kanaleid. Turunduskanalite hulgas on nii traditsioonilised, kui ka digitaalsed kanalid, mis peavad lähtuma üldisest turundusplaanist ja -strateegiast. Turunduskanaleid valides on vajalik arvesse võtta turunduse eelarvet, kuid ka reklaami sihtrühma. Kõige kulukam on televisioon, seega võiks enne mõelda odavamate ja efektiivsemate turundusvõimaluste peale. Kui soovite eristuda, tasub mõelda enda reklaamimiseks uute meetodite kasutamist, nö kastist välja lahenduste kasutamisele.

Reklaam internetis on teistsugune kui ajalehes või televisioonis, massimeedia ajad on läbi ning toimiv lahendus on otseturundus. Tänapäeva ostjad tahavad suhelda ja luua suhteid teiste inimestega ning nii tekib sotsiaalne võrgustik. Otsesuhtlemine on kõige tulemuslikum turundusviis (Aavik, 2010). Digitaalsed kanalid annavad hea võimaluse tarbijatega suhtlemiseks ja neilt reaktsioonide saamiseks klikkide, laikide, kommentaaride ja jagamiste kujul. Kuid oluline on suhteid digikanalites teadlikult arendada, luues ettevõtte ja klientide vahel usalduslikud suhted, läbi lubaduste täitmise ja usalduse säilitamise. Internetis saab usaldust tekitada, kui kasutada reklaamikanaleid mõõdukalt, edastada läbimõeldud sõnumeid ja neid personaliseerida ehk pakkuda igale kliendile vaid talle sobivaid tooteid. Ka reklaami täpne sihtimine on oluline, sest sisutu ja asjassepuutumatu info või reklaami saatmine kliendile on ka ettevõtte jaoks suur kommunikatsioonikulu, lisaks väheneb kliendi usaldus ettevõtte vastu (Aavik, 2010).

Iga ettevõtte puhul on toimivate digilahenduste valik erinev, seejuures on oluline, et valikud oleksid tehtud teadlikult ja põhjendatult. Ettevõte ei pea olema esindatud kõikides kanalites, vaid alustuseks on oluline kindlaks teha, millistes kanalites veedavad oma aega ettevõtte olemasolevad kliendid. Samuti on iga sotsiaalmeedia platvorm erinev ning eeldab erinevat lähenemist (Luik, 2011).

Järgnevalt on toodud turunduskanalite loetelu koos selgitustega, loetelus on nii traditsioonilised, kui ka digitaalsed turunduskanalid.

Otsesuhtluse puhul on oluline läbi mõelda enda ettevõtte tutvustamine ja teha seda sobivates olukordades.

Klassikaline e-kiri, mida saadetakse kliendi antud e-kirja aadressil, kui selleks on olemas kliendi luba, kuna soovimatu e-kirja saamine tekitab kliendis negatiivset emotsiooni. Ülesehituselt sarnaneb e-kiri tavakirjaga selle erinevusega, et reklaamkirja saates ei oota reklaamija reeglina vastusuhtlemist, samas kui e-kirja puhul on eesmärgiks kahepoolne suhtlus. Meiliturunduse alla kuuluvad tavalised kliendiga vahetatavad e-kirjad, aga ka kirjad kliendi sünnipäevaks, tellimuste kinnitamiseks, kliendi küsimustele vastamiseks jms. Kaaluda võiks e-kirjade saatmise programmi kasutusele võttu, millega on võimalik hallata sihtrühmi, kirju personaliseerida ning ka tulemusi mõõta ja analüüsida. (Aavik, 2010)

E-mailiga saadetavad uudiskirjad. See on küll tõhus ja odav, kuid ajamahukas turundustegevus. Seda võimalust tasub kaaluda regulaarsete, nt kord kuus toimuvate sooduspakkumiste või kindlal perioodil, nt jõulude ajal toimuvate kampaaniate puhul, kui on piisavalt aega ka tekstide koostamiseks.

Sotsiaalmeedia on koht, kus tekitada usaldust ja kasvatada enda ettevõttest huvitatud inimeste hulka ehk suurt kliendibaasi. Sotsiaalmeedia sobib klientide teavitamiseks uutest toodetest ning selleks, et toodetest huvitaud kliendid juhatada edasi kampaania- või fännilehele (Luik, 2011). Alustuseks on oluline läbi mõelda, milliseid sotsiaalmeedia kanaleid ettevõtte kliendid kasutavad. Samuti on oluline hinnata ka kontode haldamisele ja aktiivsena hoidmisele kuluvat aega ja tööjõu olemasolu. Siin kehtib reegel, et pigem teha vähem, kuid hästi, kui proovida teha kõike korraga. Sotsiaalmeedias on oluline aktiivne osalemine, arutelude soodustamine ning esikohal peab olema suhe kliendiga. Tuntumad sotsiaalmeedia platvormid on Facebook, Twitter, Instagram, Youtube, Snapchat, TikTok, Linkedin, Telegram, Quora jt. (Ohvril ja Maasing, 2020)

Pabertrükised – visiitkaardid, märkmeplokid, flaierid, brošüürid, plakatid, voldikud, blanketid, raamatud, kataloogid

Sisereklaam – logod, seinatapeedid, kleebised, tahvlid, fotolõuendid jms

Välireklaam – välikleebised, lipud, bännerid, vaateaknad, kangad jms

Valgusreklaam – valguskastid, valgustähed jm valguslahendused

Autoreklaam – kleebised autodele

Koduleht – siin peaks toimuma nii toodete kui ka teenuste müük.

Kodulehel peaks toimuma nii toodete kui ka teenuste müük. Interneti kasutamine on osa igapäevaelust, mistõttu on muutunud koduleht elementaarseks ettevõtte osaks (Varrand jt, 2017) ning edukas digiturundus peaks algama hästi toimivast kodulehest (Ohvril ja Maasing, 2020). Statistika järgi ei soorita umbes 98% e-poe või kodulehe külastajatest ostu esimesel lehe külastamisel, et tutvuda enne ostu sooritamist erinevate pakkumistega. Seejuures võivad inimesed otsida nii odavamat hinda, kauba või teenuse kohest kättesaadavust, kodumaist tootjat, kiiret tarnet või muud inimese jaoks olulist tegurit. Kasutaja tagasitoomine ettevõtte kodulehele on taasturunduse reklaami eesmärgiks.

Kuna koduleht on ettevõtte digiturunduse vundament (Ohvril ja Maasing, 2020), on järgnevalt toodud mõned olulised soovitused kodulehe loomiseks.

• Kodulehte peab olema lihtne kasutada, see peab olema kliendile arusaadav ning sobima kokku ettevõtte ja ettevõtte klientidega.
• Klient peab kiiresti aru saama, milliseid tooteid ja teenuseid talle pakutakse ning leidma vajaliku kiiresti üles, lehel olev info peab olema selge ja arusaadav.
• Kodulehe disain peab võimalikult hästi edasi andma ettevõtte olemuse, põhilise sõnumi ning erinema ka konkurentide kodulehtedest.
• Koduleht peab olema otsingumootoritest leitav (selleks on olulised SEO, Meta kirjeldus, lingid, sh sotsiaalmeedia abil, videod, blogid jm), ei tohi muutuda aeglaseks, olema uuendatav, sellel peavad olema vajalikud sertifikaadid ja litsentsid.
• Hea koduleht on hästi jälgitav nii mobiililt kui arvuti kuvarilt.
• Oluline on ka kodulehe külastatavuse jälgimise võimalus (nt Google Analyticsi abil), et teada saada, millist toodet või teenust kõige enam vaadatakse, kes on sihtgrupp ja muud ettevõtte jaoks olulist statistikat, mille abil teha edukat turunduskampaaniat ning oma sihtgruppi paremini tundma õppida. Saadud statistika klientide eelistuste kohta võimaldab hiljem neile personaalseid pakkumisi otse nt e-meilile saata.
• Heal kodulehel on võimalik kliendil otse ja kiirelt ettevõttega ühendust võtta, ehk seal võiks olla vorm kiireks kontakti võtmiseks.
• Tasub läbi mõelda, kas vajalik oleks luua ka teenuse saamiseks broneerimise süsteem, e-pood, mitmekeelne info jms. 
• Kodulehel peab olema korralik sisu ja lisainfo ettevõtte kohta, samuti peaks koduleht olema seotud ettevõtte blogi ja sotsiaalmeedia kanalitega, sisaldama videoid, helifaile, pilte, mida pidevalt ka ajakohastatakse (Aavik, 2010).

Põhjaliku juhendi kodulehekülje loomiseks leiab Erti Luik raamatust „Internetiturundaja lauaraamat“ (vt Kasutatud kirjandus)

Üheks digiturunduse põhiliseks tööriistaks on Google Analytics, mille abil on võimalik mõõta tulemusi erinevate kampaaniate lõikes, seetõttu on digiturunduse tegevused paremini analüüsitavad. Samas võib efektiivse kampaania väljatöötamine võtta aega ja kampaania tulemuslikkuse hindamine ei ole lihtne. Kuid turunduse abil saab tulu teenida sel juhul, kui turundustegevuste tulemusi mõõdetakse ja saadud andmetest lähtuvalt tehakse vajalikke muudatusi (Velk ja Jõeleht, 2017).

SEO (Search Engine Optimization) ehk veebilehe sisu optimiseerimise eesmärk on saavutada võimalikult hea tulemus otsingumootori otsingutulemuste lehel. Selle tulemusena peaks info otsija leidma internetist kõige paremini info üles, näiteks on hästi tehtud SEO korral ettevõte märksõna abil otsijale lihtsalt leitav ning ettevõtte kasu on klientide vool otsimootoritest kodulehele. SEO mõiste kehtib kõigi otsimootorite kohta, samas on Google´i otsimootor oma järjest kasvava turuosa tõttu Eestis kõige populaarsem. Google´i otsimootori lehekülgede hindamise algoritm koosneb enam kui kahesajast relevantsuse näitajast, on salajane ja pidevalt muutuv ning seetõttu on vajalik kindla ajavahemiku järel otsimootoreid jälgida ja ettevõtte positsiooni kindlustada. Kui sooviks on konkurentidest rohkem kliente saada, tuleb kõigepealt välja selgitada ettevõtte leidmiseks parimad märksõnad (oluline on leida sadakond, kui konkurents esmastele märksõnadele on suur), selleks pidevalt luua kõrge kvaliteediga sisu linkide saamiseks ja lehe külastatavuse tõstmiseks. (Aavik, 2010) 

SurferSEO on kasulik tööriist, mis aitab sisu loomisel valida:

• sobivad artikli teemad;
• sobivad sõnad ja fraasid artiklis;
• sobiva artikli pikkuse.

AdWords on Google´i loodud reklaamiplatvorm, mis võimaldab näidata reklaame Google´i otsinguvõrgustikus ning display-võrgustikku kuuluvatel veebilehekülgedel. AdWords´iga veebis reklaamides saab kasutada erinevaid sihtimismeetodeid (remarketing, retargeting), mis võimaldab ettevõttel jõuda potentsiaalsete klientideni siis, kui nad otsivad ettevõtte poolt pakutavaid tooteid või teenuseid. Seejuures võib sihtimine toimuda märksõnade, aja, asukoha, vanuse, huvialade, seadme või rakenduse järgi. Nii on AdWords programmi abil võimalik tarbijatele personaalsemalt läheneda. (Jõeleht, 2017b)

Display-võrgustik ehk Google Display Network (GDN) on kogum, mis koosneb rohkem kui kahest miljonist veebisaidist, videost ja rakendusest, kus ettevõtte AdWords´i reklaamid ilmuda võivad. Otsinguvõrgustikus reklaamimine võimaldab reklaame sihtida soovitud klientidele ning teised sihtrühmad välja jätta (Jõeleht, 2017b).