VÄÄRTUSPAKKUMINE

Väärtuspakkumine kirjeldab, millist kasu võivad kliendid pakutavalt tootelt oodata (Osterwalder et al., 2019). Väärtuspakkumise mõiste on laenatud turundusjuhtimise valdkonnast, kus seda on defineeritud kui lubadust, mida müüja annab oma klientidele vahetus- ja kasutusväärtuse osas (Lusch et al., 2007). Tarbijauuringutes on ka öeldud, et organisatsioon võib teha väärtuspakkumise, kuid toote väärtuse vastuvõetavuse üle otsustavad kliendid või teised kasusaajad (Holttinen, 2014). See näitab, et kliendi ja organisatsiooni vahel saavad eksisteerida tõhusad suhted, kui väärtuspakkumine on vastavuses kliendi väärtusvajadusega. Seega väärtuspakkumine on viis, kuidas ettevõte loob, edastab ja talletab väärtust.

Väärtuspakkumine algab selle loomisest, see tähendab, et luua tuleb väärtuspakkumine, mis koos ärimudeliga loob inimeste jaoks väärtust. Väärtuspakkumine on ajas muutuv ‒ seda tuleb jooksvalt koos tootearenduse ja ärimudeliga juhtida, mõõta, parandada ja uuendada.

Nagu varasemalt on juba välja toodud, siis organisatsiooni eesmärgiks on lahendada klientide probleeme ja rahuldada nende vajadusi väärtuspakkumiste kaudu.

Olulised küsimused, mis siinkohal vajavad vastust, on järgmised:

• Millist väärtust sa klientidele pakud?
• Milliseid klientide probleeme sa aitad lahendada?
• Millised on sinu pakutavad tooted?
• Milliseid klientide vajadusi sa rahuldad?

Väärtuspakkumisel on erinevad tunnused ja omadused, olulisemad iseloomulikud tunnused neist on järgmised:

• Uudsus,
• toimimine/„teeb töö ära“,
• personaalsus,
• kaubamärk/staatus,
• hind/kulude vähendamine,
• riskide vähendamine,
• kättesaadavus,
• mugavus/ kasutuslihtsus.

Väärtuspakkumise puhul on oluline mõista, kas organisatsiooni kliendiks on eraklient, ettevõte/organisatsioon või valitsus. Kui erakliendi puhul on lihtne ette kujutada keskmist klienti, siis ettevõtte, organisatsiooni või valitsuse puhul kasutatakse selle kontaktisikut peamise ostuotsuste tegija analoogina (Osterwalder & Pigneur, 2019). Sellisel juhul on väärtuspakkumise keskmes kontaktisik, kes defineerib strateegia ja hindab üle ostuotsused ning väärtuspakkumine tuleb luua vastavalt temale.

Väärtuspakkumise kaardistamisel on heaks töövahendiks väärtuspakkumise lõuend, millest on juttu järgnevas alapeatükis 4.1.