Ettevõtlikkus ja ettevõtja

Enne ettevõtlusega alustamist on vaja mõista, mida mõeldakse terminite ettevõtlus, ettevõtlikkus, ettevõtja ja ettevõte all ja kuidas on need visuaalselt sarnased terminid omavahel seotud. 

Ettevõtlikkus on isikuomadus, mis väljendab isiku võimet ja tahet tegutseda. See põhineb loomingulisusel, uuendusmeelsusel ja riskivalmidusel, samuti oskusel ära tunda ja realiseerida võimalusi. Ettevõtlikku inimest iseloomustab:

• probleemide olemuse (sh. probleemide võimalike põhjuste ja tagajärgede) mõistmine ja sellest lähtuvalt eesmärkide seadmine;
• probleemide lahendamise ja eesmärkide saavutamise oskus ja tahe;
• probleemide lahendamiseks ja/või eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside (raha, aeg, personal jne.) hankimine;
• probleemide lahendamine ja/või eesmärkide saavutamine.

Ettevõtlikke inimesi on kõikides ühiskonnakihtides ja elualadel, erineva vanuse, soo  ja haridusega. Ettevõtlikkus võib väljenduda võimes näha võimalusi alates lapsehoiuteenuste või muude koduabiteenuste pakkumisega, ürituste ja rahakogumiskampaaniate korraldamises ja läbiviimises kuni ettevõtte või organisatsiooni loomiseni välja.

Ettevõtliku hoiaku ja ettevõtlikkuse toetamine on riigi ülesanne. Mida enam on ühiskonnas ettevõtlikke inimesi, seda suuremad on edasisammud majanduses, kultuuris ja spordis ja teistelgi elualadel. Ettevõtlikkus hõlmab endas nii loomingulisust, meeskonnatöö oskuseid, sh. töökoormuse jaotamist, kui ka etteantud probleemi või võimaluse lahendamist. 

Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Äriseadustik, §1). Seega on ettevõtlus kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine ja ärakasutamine ning sellega seotud riskide võtmine. Kasu on siinkohal hüvis, mille saab ettevõtja ettevõtlusea tegelemise eest. Ettevõtja võib ettevõtlusest saada mitmesugust kasu, seda ei tohi samastada kasumiga rahalises mõttes, ettevõtlus peab pakkuma ka muid hüvesid (näiteks eneseteostust, suuremat vabadust, panust piirkonna arengusse, töökohtade loomist jne.).

Ettevõtja tegutseb ettevõtluskeskkonnas ja on ümbritsetud ettevõtluse ökosüsteemist. Selle ülesanne ei ole mitte ainult ideede loomine või rakendamine, vaid ka ideede innovatsiooniks muutmine ja nende kommertsialiseerimine. Ettevõtluse ökosüsteem määrab kiirelt kasvavate ettevõtete kontekstis „kogumi omavahel seotud ettevõtlikest osalejatest (nii potentsiaalsed kui ka olemasolevad), ettevõtlikest organisatsioonidest (nt ettevõtted, riskikapitalistid, äriinglid ja pangad), institutsioonidest (ülikoolid, avaliku sektori asutused ja finantsasutused) ja ettevõtlusprotsessidest (nt ettevõtete sündimus, kiiresti arenevate ettevõtete arv, nn. suurettevõtete tase, sariettevõtjate arv, väljamüümise mentaliteet ettevõtetes ja ettevõtlusambitsioonide tase), mis ametlikult ja mitteametlikult ühendavad, vahendavad ja juhtivad tulemuslikkust kohalikus ettevõtluskeskkonnas” (Mason ja Brown, 2013).

Ettevõte on tegutsemise vorm ja viis, majandusüksus, mille kaudu tegutseda. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.  Ettevõtlusega alustades tuleb ettevõtjal valida ettevõtlusvorm. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas:

• nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis;
• osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal;
• äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, 
• esindusõigus;
• igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus;
• äriühingu auditeerimise nõuded.

Ettevõtlusvormid koos nende sisulise lühikirjeldusega on toodud tabelis 5. 

Tabel 5. Ettevõtlusvormid (seisuga 01.01.2024)

Ettevõtlus- vorm	Minimaalne algkapital (euro)	Minimaalne asutajate arv	Varaline vastutus	Juhtimine
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)	puudub	üks	FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga	Juhtimisorganid puuduvad
Osaühing (OÜ)	puudub	üks	Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest; kui osakapitali sissemakset ei ole veel tasutud, vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses	Osaühingu kohustuslik juhtorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas; osaühingu kõrgeim juhtimistasand on osanike koosolek
Aktsiaselts (AS)	25000	üks	Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest	Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu
Täisühing	puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga	kaks	Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga	Iga osanik või ühingulepinguga ette nähtud juhtima õigustatud osanik
Usaldusühing	puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga	kaks	Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses	Kohustuslikud juhtorganid puuduvad
Tulundusühistu	2500	kaks	Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti	Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ. Juhatus on ühistu juhtorgan

Allikas: https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/ettevotlusvormide-vordlus 

Lisaks eelnevalt toodud tulule orienteeritud ettevõtlusvormidele on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtlusvormid: mittetulundusühing ja sihtasutus.

Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ-d reguleerib Mittetulundusühingute seadus. 

MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga. Ühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri, allkirjastatuna kõigi asutajate poolt. 

MTÜ-d juhib ja esindab juhatus, milles võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. 

Sihtasutus (SA) luuakse vara valitsemiseks või kasutamiseks, et saavutada põhikirjalisi eesmärke. Sihtasutuste tegevust reguleerib sihtasutuse seadus.

Sihtasutusel ei ole liikmeid ja selle võib luua ka erilise varata, kui liikmeskond ei anna organisatsiooni eesmärkide saavutamisele midagi juurde ning soovid rohkem läbipaistvust ja kontrolli organisatsiooni tegevuse üle.

SA asutamiseks on vajalik avaldus koos asutamisotsuse, põhikirja, panga teatisega SA varade kohta ja SA sidevahendite numbrid. SA nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus ja sisaldama täiendit, mis viitab isikute ühendusele (nt ühing, selts jne). SA puhul on kohustuslik juhtorgan juhatus koos järelevalvefunktsiooniga nõukoguga, samuti on teatud tingimustel kohustuslik audiitorkontroll. SA võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Ettevõtete liigitus suuruse järgi

Mikroettevõtja – osaühing, mille näitajad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.

Väikeettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Suurettevõtja – äriühing, mille näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Ettevõtte loomise ja arendamise juures tuleb käsitleda veel ärimudeli ja äriplaani mõisteid. Ärimudel kirjeldab loogikat, kuidas organisatsioon loob, edastab ja talletab väärtust. Ärimudel koosneb reeglina ärimudeli lõuendist ja selle kirjeldusest. Ärimudeli koostamist kajastab lähemalt peatükk Ärimudel, milles on toodud põhjalikum äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida teoreetiliselt äriidee toimivust enne selle praktilist teostama asumist. Äriplaani koostamisel seevastu lähtutakse kindlatest osadest (sh. turundusest, hinnakujundusest, finantsprognooside jne) ja nende kirjeldamisest, andes põhjalikuma ülevaate, kuidas äriidee ellu viiakse. Antud õpiku raames kirjeldatakse ärimudeli koostamist, seega ei ole siin kohal toodud kõiki osasid, mis oleks vajalikud äriplaani koostamiseks.