Turg ja turu tasakaal

Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate ja müüdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid. Turg on koht, kus müüakse või ostetakse tooteid või teenuseid või nende müümise ja ostmise tingimused turul. Turg on koht, kus  müüjad ja ostjad kohtuvad. Turg võib olla kas füüsiline või virtuaalne koht, kus müüakse kaupu ja teenuseid kokku lepitud hindadega. Hinnad sõltuvad pakkumise ja nõudluse suhtest. Turul võib olemas olla füüsiline asukoht (turuplats, kaubamaja või nt. väärtpaberitega kauplemise koht nagu London Stock Exchange), kus kauplemine toimub. Turg on seotud ostjate kogumiga, kes moodustavad nõudluse kauba või teenuse järele ja müüjate kogumiga, kes moodustavad teatud turu pakkumise. 

Turu iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid nagu maht, asukoht, osalejad ja konkurentsivormid  Nii näiteks eristatakse maailmaturgu ning kontinentide, riikide või riigirühmade tuge, nt Euroopa turg, Skandinaavia maade turg, Eesti turg. Samas võib turg olla ka teatud toodetega ostu-müügitehinguid tegevate ostjate ja müüjate kooslus, nt rõivaturg, käsitöötoodete turg, elektriturg. Turgu võib jaotada ka müüja või ostja rollist lähtuvalt: müüja kaupleb toodete või ressurssidega, ostjateks võivad olla eraisikud, kes ostavad tooteid või ressursse isiklikuks tarbimiseks või organisatsioonid, kes ostavad tooteid edasiseks töötlemiseks, kasutamiseks või edasimüümiseks. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul tegutsevad. Turul müüjana osalemiseks on vaja teada, kes on võimalikud ostjad, millised on nende vajadused ning kas neil on piisavalt raha toodete ostmiseks.

Virtuaalset turgu määratletakse kui veebisaiti või rakendust, mis hõlbustab paljudest erinevatest allikatest ostlemist. Turu operaator ei oma laoseisu, tema ülesanne on kasutajale teiste inimeste laoseisu esitleda ja tehingut hõlbustada. Seega on virtuaalne turg kui kauplejate ja müüjate digitaalne vahendaja. Neid esineb mitmes vormis ja võivad olla seotud nt. e-kaubandusega nagu Amazon, eBay jne. või teenuste vahendamisega nagu Airbnb.

Nõudlus on toodete ja teenuste kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta teatud hinna korral kindlal ajahetkel. Nõudjad on kõik inimesed, organisatsioonid jt. turuosalised, kes turult midagi ostavad. Nõudjad määravad ära ka toodete ja teenuste valiku. Nõudlust mõjutavad tarbijate ehk nõudjate vajadused, maitse, ostujõud, teiste toodete ja teenuste hinnad, asenduskaupade ja -teenuste kättesaadavus ja hinnatase ning tarbijate arv turul. Nõudlusseaduse kohaselt kehtib kõikide tingimuste samaks jäämisel seos: mida kõrgem on toote või teenuse hind, seda väiksem on nõutav kogus. 

Pakkumine on toodete ja teenuste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised tootma ja/või müüma teatud hinna eest. Pakkujad on seega kõik need turuosalised, kes soovivad ja suudavad turule müügiks tuua tooteid ja teenuseid. Samas võib pakkuja olla ka toodete ja teenuste vahendajad. 

Turu tasakaal on olukord, kus nõutavate ja pakutavate toodete ja teenuste kogused on teatud hinna juures võrdsed. Juhul, kui nõudlus on pakkumisest suurem, tekib turul puudujääk ehk defitsiit. Defitsiidi korral on  müügihind turuhinnast madalam ja kõikidele turul osalejatele kaupa ei jätku. Defitsiidi olukorras väheneb ka pakkujate arv, kuna kaupade tootjad ja teenuste osutajad ei ole huvitatud alla turuhinna kaupade ja teenuste pakkumisest.

Olukorras, kus müügihind on turuhinnast kõrgem, suureneb müügist huvitatud pakkujate arv. Konkurentsisituatsioonis suurendavad sarnaste kaupade ja teenuste pakkujad oma toodete hulka ja osutatud teenuste mahtu. Sellega luuakse olukord, kus pakkumine on suurem kui nõudlus. Tulemusena tekib turul ülejääk ehk sufisiit. Turuhind on hind, mille puhul nõudlus ja pakkumine turul on võrdsed.

Joonis 2. Turu tasakaal. (allikas: https://vara.e-koolikott.ee/node/3996)

Turud jaotuvad klientuurist lähtuvalt:

• Tarbijaturg (B2C, ettevõttelt tarbijale) koosneb eraisikutest, kes ostavad tooteid või teenuseid isiklikuks rahuloluks ja kasutamiseks.
• Tööstusturg (B2B, ettevõttelt ettevõttele) koosneb paljudest erinevatest üksustest, mis on seotud toote või teenuse ostmise või edasimüügiga, mitte lõpptarbimiseks ega kasutamiseks nagu tarbijaturg. Siia alla kuuluvad näiteks jaemüüjad, hulgimüüjad, institutsionaalsed kasutajad, tootjad jne.
• Valitsusturg (B2G ettevõttelt valitsusasutustele) koosneb ostjatest kolmes suures kategoorias: omavalitsused, maavalitsused, riiklik valitsus.

Tabel 3. Turgude jaotus

		Turu tüüp
Segmenteerimis- kriteerium	Tarbija (B2C ettevõttelt tarbijale)	Tööstus (B2B ettevõttelt ettevõttele)	Valitsus (B2G ettevõtetelt valitsusele)
Demograafiline	Vanus, sugu, sissetulek, perekonna suurus ja kooslus, haridustase, rahvus, amet, rass, usk, elukoht, sotsiaalne klass	Toote tüüp, müügimaht, kasumi suurus, töötajate arv	Eelarve suurus, töötajate arv, asutuse tüüp, autonoomia suurus
Geograafiline	Riigi piirkond, linna suurus, turu tihedus, kliima	Riigi piirkond	Riik, omavalitsus
Psühholoogiline	Isiksuseomadused, motiivid, elustiil	Tööstuse juhtpositsiooni tase	Tulevikku suunatud mõtlemise aste
Kasu	Vastupidavus, töökindlus, säästlikkus, lugupidamise tõstmine, omandiõigus, käepärasus	Töökindlus, müüja ja tugiteenuse usaldusväärsus, toimimise või kasutamise tõhusus, ettevõtte sissetuleku suurendamine, vastupidavus	Töökindlus, müüja usaldusväärsus, tugiteenuste usaldusväärsus
Kasutusmahtid	Raske, keskmine, kerge	Raske, keskmine, kerge	Raske, keskmine, kerge
Kontrollitavad turundus- elemendid	Müügiedendus, hind, reklaam, garantii, teenus, toote omadused, müüja maine	Hind, teenus, garantii, müüja maine	Hind, müüja maine

Nagu peatüki alguses sai välja toodud, siis turul kaubeldakse toodete ja teenustega, mida turuosalised siis müüvad, ostavad ja vahetavad. Järgnevalt vaatlemegi, mida kujutavad endast toode ja teenus ning kuidas neid eristada. 

Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus. Reeglina käsitletakse tootena füüsilisi esemeid, kuid selle mõiste all võidakse käsitleda ka kõike muud, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks kliendi vajadusi. Seega saab vaadelda toodet kui pakkumist, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks.

Toodete jaotamisel eristatakse:

• pooltoodet (seda on vaja veel töödelda); ja
• valmistoodet (läbinud kogu tootmisprotsessi, komplekteeritud ja müügivalmis).

Mingis ajavahemikus valmistatud tooted moodustavad toodangu. Müügiks pakutav toode on kaup.

Teenus tähendab tegevust või eelist, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel ei ole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand (Philip Kotler). 

Tabel 4. Toote ja teenuse võrdlus

Üldjuhul toode …	Üldjuhul teenus …
– on esemeline	– on immateriaalne
– on ladustatav	– ei ole ladustatav
– läheb pärast ostu-müügi tehingut üle müüja omandisse	– ei saa minna kliendi omandisse
– on enne müüki demonstreeritav	– on enne ostu raskesti demonstreeritav
– valmistatakse ja seejärel turustatakse	– osutatakse ja turustatakse üheaegselt
– valmistatakse kliendi kohaloluta	– pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita
– kui tal ilmnevad vead, on need tekkinud tootmisprotsessis	– kui ta osutub vääraks, on see tingitud eelkõige teenindaja või kliendi hoiakutest ja käitumisest
– säilitab oma vormi peale tootmisprotsessi	– formuleerub teenindussituatsioonis ja ei pruugi oma vormi säilitada

Samas ei saa toodet ja teenust väga selgelt ka jaotada, kuna nii mõnigi teenus on vormistatud tootena. Siinkohal saab näitena tuua nt. meditsiinikeskuse poolt pakutavad terviseuuringute paketid, mida on vormistatud tootena, kuid sisaldavad erinevaid meditsiinilisi teenuseid (tervisekontroll, vereanalüüsi võtmine ja analüüsimine jne) või tootena vormistatud tele- ja internetiteenuste pakett.