Praktiline sissejuhatus ettevõtlusesse
Digitaalne turundus
Koos interneti kasutamise kasvuga ja vaba juurdepääsuga infole igal pool on ka digitaalne turundus muutunud ettevõtete jaoks olulisemaks. Digiturunduse kasvule on kaasa aidanud ka mobiiltehnoloogia areng, tehisintellektipõhise keelemudeli ehk ChatGPT kättesaadavus ja sotsiaalmeedia populaarsus. Koroonapandeemia järel tõusis ettevõttete osakaal, kes alustasid müüki veebis. Üha enam tekib inimestel huvi uue toote vastu internetis, kus on võimalik toodet kohe ka osta ning info otsimise peamiseks allikaks internetis on otsingumootorid (Varrand jt, 2017). Digitaalse turunduse eesmärk on üles leida tootest või teenusest huvitatud kliendid ning reklaam otse neile suunata.
Digitaalset turundust iseloomustavad kolm märksõna: mõõdetavus, järjepidevus ja sihitavus (Jõeleht, 2017). Mõõdetavus iseloomustab, mitme võimaliku kliendini reklaam jõudis, kuidas erinevad kliendigrupid sellele reageerisid ning millised olid kliendi takistused ettevõtte jaoks kasuliku tegevuseni jõudmisel. Järjepidevus iseloomustab võimalus koostada klientide nimekirju ning suunata kampaania lisategevused just neile. Sihitavus iseloomustab võimalust suunata erinevaid reklaame erinevatele sihtrühmadele.
Kui digiturunduse tugevuseks on turundustegevuste parem mõõdetavus, siis puuduseks on ajaline kulu turunduskampaaniate tulemuslikuks muutmisel. Samuti on konkurents digitaalses meedias suur, kuna digiturundus on traditsioonilise turundusega võrreldes kordades odavam. Digiturunduse õnnestumiseks on vaja hästi tunda erinevaid digiturunduse keskkondi, kuna neid on palju ning nende ülesehituse loogika ja algoritm on väga erinevad (Ohvril ja Maasing, 2020). Tarbijad usaldavad võrreldes ettevõtete endi infoga oma toodete ja teenuste kohta enam teiste tarbijate arvustusi, mis võib olla kõige olulisemaks kriteeriumiks ostu tegemisel.
Sotsiaalmeedia tähtsus turunduses on hüppeliselt tõusnud ning sotsiaalmeedia on ettevõtte jaoks üks võimalus oma kliente üles leida, kuna sotsiaalmeedia on saanud osaks meie igapäevaelust (Gil, 2020). Sotsiaalmeedia annab ettevõttele võimaluse leida tarbijad, kes nende toodetest ja konkurentidest räägivad ning võimaluse nendega otse suhelda. Inimeste käitumine sotsiaalmeedias annab võtme turunduseks – inimesed jälgivad oma sotsiaalmeedia kontot kogu päeva vältel, postitavad sageli ja käivad korduvalt vestlemas ja täiendamas. Samas peab meeles pidama, et sotsiaalmeedias olemine tähendab pidevat tööd ja see on keerulisem, kui arvatakse.
Kuid ka ainult ettevõtte kohalolekust sotsiaalmeediast ei piisa. Samuti ei piisa vaid sisu postitamisest, vaid tuleb olla valmis ka saabunud kommentaaridele vastamiseks.
Nendele küsimustele vastuste leidmisel annate kliendile just seda infot, mida nad otsustamiseks tegelikult vajavad või millest nad ei ole päris täpselt aru saanud. Samuti aitab kliendi tundmine paremini eristuda konkurentidest, andes kliendile infot, mida konkurendid sotsiaalmeedias ei paku. Kui kliendil on infost abi, siis on võimalik, et ta külastab antud ettevõtte sotsiaalmeedia lehekülge hiljem uuesti. Nii tekib usaldus ettevõtte vastu ning tõenäoliselt leiab ta üles ka tooted või teenused, mida ettevõte pakub. Ka klientide kogemuste jagamine võib olla kasulik mõlemale osapoolele, sest tõstab kliendi silmis ettevõtte väärtust ja ka lojaalsust ettevõttele, kuid toimib reklaamina ka kliendile, kes võib nii enda nähtavust ja usaldusväärsust suurendada. Turunduse ja reklaamide tegemisel on oluline silmas pidada, et digitaalne keskkond toetub ehtsale suhtlemisele ja eeldab sihtrühma kaasamist, et sihtrühm hakkaks eestkõnelejaks ja kaasaks ka oma sõpru (Gil, 2020).
Ettevõtte turundus on suunatud erinevatele kliendigruppidele, kellest kõige olulisemad on juba olemasolevad kliendid. Järgmiseks on vajalik mõelda võimalikele klientidele, kelle jaoks antud toode või teenus on vajalik. Turundustegevused peavad jõudma ka nende toote või teenuse kasutajateni, kes alles kaaluvad antud toote või teenuse kasutamist ning viimasena ka nende kasutajateni, kes otseselt seda toodet või teenust ei vaja. (Velk, 2017)
Kõikide kliendigruppide puhul on vaja turundustegevuste kavandamiseks mõelda, millist kasu kliendid toote või teenuse kasutamisest koheselt ja pikemas perspektiivis saavad?
Tabel 10. Sihtrühmapõhine erinevus digiturunduse sõnumis ja kanalites (Velk, 2017; Kesküll ja Oden, 2017 põhjal)
| Sihtrühm | Sõnum | Turunduskanal |
| Klient ehk toodet või teenust juba kasutav sihtrühm | Erinevad kampaaniapakkumised ja uued tooted | Taasturundus (remarketing, retargeting), nt Google AdWords otsingureklaamid |
| Potentsiaalne klient | Väärtuspakkumine ja kampaaniapakkumised | Google AdWordsi otsingureklaamid |
| Huvitatud kasutaja | Väärtuslik sisu ja kampaaniapakkumised, bränditeadlikkuse tõstmine, kliendilojaalsuse kasvatamine, klientide kaasamine | Sotsiaalmeedia, Gmaili reklaamid, Google AdWords ja Display Network |
| Mitteteadlik kasutaja | Väärtuslik sisu ja lugude jutustamine, bränditeadlikkuse tõstmine, kliendilojaalsuse kasvatamine, klientide kaasamine | Sotsiaalmeedia, Youtube, Google AdWords ja Display Network |
Kui tunned, et vajad digiturunduse teemal põhjalikumat infot, siis lihtsa ja ülevaatliku raamatu digiturundust teemal on kirjutanud Carlos Gil, pealkirjaga „Turunduse lõpp. Kuidas muuta oma tootemark sotsiaalmeedia ja tehisintellekti ajastul inimlikuks“ (vt Täiendavad allikad).