Traditsiooniline ja digitaalne turundus

Turundust on liigitatud ka traditsiooniliseks ja digitaalseks turunduseks (nt Jõeleht, 2017; Luik, 2008).

Traditsioonilise turunduse eesmärgiks on jõuda läbi turunduskommunikatsiooni tarbijateni ning kliendi vajaduste mõistmine. Traditsioonilise turunduse osa väheneb, kuna tehnoloogia arengu tõttu liiguvad ka traditsioonilised meediakanalid üha enam internetti, kuid kindlasti jääb traditsiooniline turundus ka edaspidi alles. Traditsioonilise turunduse alla kuuluvad näiteks plakatid, raadio-, tele- ja ajalehereklaamid, aga ka flaierid, bännerid jm. Traditsioonilise turunduse puhul on rõhk reklaami hulgal, kuid ei saa teha täpset tulemuste analüüsi või jooksvaid muudatusi ning samuti on keeruline hinnata ühe konkreetse reklaamikampaania mõju ja edu (Jõeleht, 2017).

Digiturundus (või digitaalne turundus, e-turundus, internetiturundus) on lihtsalt üks turunduse erivorme, mille põhiline erinevus teistest turundusliikidest on turunduseks kasutatav keskkond või turunduskanal ehk internett (Kannan ja Hongshuang, 2017; Luik, 2008). Digiturunduse olemus on seotud digitaalse meediaga ning seal tehtavate turundusprotsessidega (Ohvril ja Maasing, 2020). Digiturundust määratletakse kui digitaalsete tehnoloogiate kasutamise protsessi klientide leidmiseks ja hoidmiseks, nende eelistuste loomiseks, kaubamärkide edendamiseks ja müügi suurendamiseks (Kotler & Armstrong, 2018). Digitaalse turunduse kanaliteks on näiteks ettevõtte veebileht ja sotsiaalmeedia, mobiilirakendused, digitaalsed reklaamid ja otsingumootori turundus. 

Kui võrrelda traditsioonilist ja digiturundust, siis traditsioonilise turunduse eeliseks digitaalse turunduse ees on asjaolu, et ostjad võrdlevad hindu vähem (Ohvril ja Maasing, 2020), samas on digiturunduse eelisteks personaalsem lähenemine, võimalus hindu võrrelda ning toote või teenuse info ja hindade lihtne muutmine.

Digitaalse meedia eelisteks peetakse ka interaktiivsust, intelligentsust, personaliseeritust ja kohandatavust, olemasolevate kanalite ümberkujundamist ning rahvusvahelisust (Jõeleht, 2017; Luik, 2008). Interaktiivsust võib mõista keskkonna võimena teha kindlaks isik, saada vastus, koguda ja meelde jätta infot ning kohandada saadud info põhjal antavat tagasisidet. Samal ajal saadetakse traditsioonilises meedias turundussõnum läbi massimeedia klientidele, mis teeb suhtluse ühesuunaliseks. Traditsioonilise turunduse näitena saate enda postkasti poe sooduspakkumiste tootekataloogi, kuid toote ostmiseks peate minema füüsiliselt poodi kohale, samas kui digiturunduses on võimalik huvi korral e-meili teel saadetud sooduspakkumise järel enda asukohta muutmata külastada veebipoodi täiendava info saamiseks ja kohe ka ost sooritada. Intelligentsust iseloomustab sõnumite ulatuse ja sageduse hindamise võimekus ehk kui paljude inimesteni sõnum jõudis ja mitu kordi sõnumit nähti; võimalus tuua kodulehel ära vastused tavapärastele küsimustele ja luua kliendile võimalus anda ettevõttele tagasisidet, läbi viia odavamaid, geograafiliselt laiahaardelisi ja paindlikumaid turundusuuringuid; võimalus jälgida kodulehe külastajate tegevust ja kodulehele jõudmise teekonda. Personaalsust ja kohandatavust saab arvestada vastavalt klientidelt tulnud infole ja eelistustele, nt töökuulutuste edastamine kliendi poolt määratletud tingimustel, nt asukoht, palk, ametinimetus. Integreeritus võimaldab integreeritud turunduskommunikatsioonis kasutada koos erinevaid kanaleid ostuotsustusprotsessi toetamiseks, nt suhtlus- ja klienditeenindus-, ostu sooritamise, täpsema info leidmise või ostujärgse hindamise keskkonnana, kasutades vajadusel mõnes otsustusetapis internetti kombineerituna teiste, selles etapis kõige sobivamate kanalitega, nt otsesuhtlusega. Olemasolevate kanalite ümberkujundamine võimaldab luua uus müügikanal ning nt loobuda tavapärastest hulgi- või jaemüüjatest ning müüa kaupu otse tarbijale või pakkuda uut vahendusteenust olemasolevate toodete ja hindade võrdlemiseks. Rahvusvahelisus võimaldab pakkuda tooteid või teenuseid rahvusvaheliselt, laiendades turgude arvu ja geograafilist hõlmatust. (Luik, 2008)

Kokkuvõtlikult on traditsioonilise ja digitaalse turunduse leviku, kulude, mõõdetavuse, suhtluse, sihtimise ja paindlikkuse te võrdlus toodud järgnevas tabelis.

Tabel 8. Traditsioonilise ja digitaalse turunduse võrdlus

	Traditsiooniline turundus	Digitaalne turundus
Levik	Kohalikud või piirkondlikud turud	Rahvusvahelised turud
Kulud	Suuremad kulud	Väiksemad kulud, sh tasuta võimalused
Mõõdetavus	Andmed on hästi kättesaadavad, kerge mõõta	Andmete kogumine on keeruline, raske mõõta
Suhtlus	Ühesuunaline	Kahesuunaline ehk võimaldab klientidega suhelda, vastuseid kohandada
Sihtimine	Võimalik täpselt sihtida, nt demograafilise või geograafilise teabe, huvide jms põhjal	Piiratud sihtimisvõimalused
Paindlikkus	Kiiresti ja paindlikult muudetav	Muutused võtavad aega

Digiturunduse mõõdetavateks kasuteguriteks ettevõttele on läbimüügi kasv ja kulude vähenemine, aga samuti on digiturundusel mitmeid mittemõõdetavaid kasutegureid nagu ettevõtte kuvandi kommunikeerimine ja laiendatud bränd, rohkem tagasisidet, lühem toote arendustsükkel, paranenud klienditeenindus, turundusinfo levitamine, kliendilojaalsuse tõstmine, aga ka partnerite toetamine ja leidmine (Luik, 2008).

Järgnevas tabelis on toodud digitaalsete turunduskanalite ja traditsiooniliste turunduskanalite loetelu.

Tabel 9. Traditsioonilised ja digitaalsed turunduskanalid (Kotler & Armstrong, 2018; Luik, 2008; Gil, 2020 põhjal)

Traditsioonilised turunduskanalid	Digitaalsed turunduskanalid
Raadios, televisioonis, ajalehtedes, ajakirjades ja telefoni teel toimuv turundus	Kodulehekülg
Turundus pabertrükistega – plakatid, flaierid, bännerid, visiitkaardid jms	Meiliturundus
Sise- ja välireklaam nt stendidel, ekraanidel, ühistranspordis	Otsinguturundus
Valgusreklaam, autoreklaam	Sotsiaalmeedia turundus
Sündmused	Mobiilne internetiturundus
Otsepostitus füüsilise reklaammaterjalina	Suhtlusturundus Otsepostitus e-meili teel

Telereklaami eesmärgiks on pakkuda visuaalset võimalust toodete või teenuste tutvustamiseks suurele vaatajaskonnale, võimalusega teha seda vaadatavuse tippajal, jõudes paljude inimesteni. Telereklaamil on traditsioonilises turunduses olnud põhiosa, on kulukas.

Trükimeedia eesmärgiks on sõnumite kuvamine lugejatele ja vaatajatele, suunatud kindlale sihtrühmale ja demograafilisele kliendile. Trükimeedia alla kuuluvad ajalehed, ajakirjad, brožüürid, flaierid, plakatid jm

Raadioreklaam on tõhus kohalikule või kindlale demograafilisele kuulajaskonnale kindlate raadiojaamade kaudu.

Välireklaami eesmärgiks on pakkuda kaubamärkidele või sõnumitele laialdast nähtavust, välireklaam on tähelepanu püüdmiseks paigutatud tavaliselt tiheda käidavuse- ja liiklusega piirkondadesse.

Otseturunduse eesmärgiks on isikupärastatud suhtluse võimalus konkreetses geograafilises piirkonnas või kliendisegmendi seas. Otsepostina saadetakse füüsiline reklaammaterjal, nt kataloogid, kirjad või kaardid otse tarbijani.

Digitaalse turunduse eelisteks on kindlatel demograafilistel andmetele, huvidel, käitumisel ja muudel teguritel põhinev konkreetsete sihtrühmadeni jõudmise võimalus. Samuti pakub digiturundus võimalust kahesuunaliseks suhtluseks ettevõtete ja klientide vahel, kasutades selleks kommentaare või arvustusi, meeldimisi, jagamist või otsesõnumite saatmist. Digiturunduses on võimalik reaalajas jälgida ja analüüsida kampaaniate toimivust ning reeglina madalamate kuludega.

Selleks, et turundustegevus oleks võimalikult edukas, on soovitav integreerida interneti- ja traditsiooniline turundus ehk kasutada integreeritud turundust (Luik, 2008). Digiturundus võiks olla iga ettevõtte turundusstrateegia üks osa (Ohvril ja Maasing, 2020).