TURU-, KONKURENTSI-, SWOT ja PESTLE ANALÜÜS

Enne kui saame hakata konkreetsemalt käsitlema ettevõtluskeskkonna, on vajalik aru saada laiemast ehk meid ümbritsevast elukeskkonnast. Elukeskkond koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (sh pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (sh tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne) ja psühhosotsiaalsest keskkonnast (sh suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid) (Terviseinfo, 2016).

Konkreetsemalt meid huvitava ettevõtluskeskkonna moodustavad kõik elukeskkonna osad, mille arendamisel tehtavad otsused ja elluviidavad tegevused avaldavad kas iseseisvalt või koostoimes positiivset või negatiivset mõju ettevõtluse edendamisele (Riigi teataja, 2020). Ettevõtte sisekeskkond on organisatsiooni sisemine töökeskkond. Ettevõtte sisekeskkonna tegurid on näiteks organisatsioonis toimuvad sündmused, ressursid, juhtimine ja organisatsioonikultuur. Ettevõtte juhtidel on võimalik mõjutada ettevõtte sisekeskkonna tegureid, kuid mitte väliskeskkonna tegureid. (Kiili et al., 2012)

Ettevõtjat ümbritsevat välist keskkonda nimetatakse ettevõtluskeskkonnaks, välised tegurid mõjutavad ettevõtet väljastpoolt organisatsiooni. Ettevõtte väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks, mikrokeskkonna moodustavad kliendid, tarnijad, koostööpartnerid, konkurendid, kuid ka regulaatorid ja kreeditorid. (Kallam et al. 2003) Organisatsiooni makrokeskkonna moodustavad põhiväärtused ja välistingimused (Rastogi & Trivedi, 2016).

Turu- ja konkurentsisituatsiooni analüüsimiseks on vaja mõista ümbritsevat ettevõtluskeskkonda. Ettevõtluskeskkonna analüüs aitab ühelt poolt leida võimalusi ettevõtluseks, aga teiselt poolt aitab märgata võimalikke ohte, annab turule sisenemisel keskkonnast objektiivse ülevaate ning aitab välja tuua ettevõtluskeskkonnas toimuvad muutused ja kavandada muutuste lähtuvalt ka ettevõtte tegevust.

Turuanalüüsi abil on võimalik saada ülevaade turul valitsevast olukorrast, potentsiaalsete klientide vajadustest ja ootustest, tegevusharu atraktiivsusest ning sihtrühma sobivusest pakutavale tootele või teenusele (Barringer & Ireland, 2012).

Konkurentsi analüüsimisel võetakse vaatluse alla konkurentide arv ja nende tugevused, otseste konkurentide arv turu ning nende poolt pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi võrdlus ettevõtte poolt pakutavate toode ja teenustega (Porter, 2008).

Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsi ühildavaks meetodiks on SWOT-analüüs, millega võetakse vaatluse alla ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused ning väliskeskkonna võimalused ja ohud (Helms & Nixon, 2010).

Ettevõtte makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse peamiselt PESTLE-analüüsi, millega võetakse vaatluse alla poliitilised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, tehnoloogilised, seadusandlikud ja ökoloogilised tegurid (Rastogi & Trivedi, 2016).

Ärikeskkond on keskkond, milles ettevõtja tegutseb, mis mõjutab ettevõtet, kuid mida ettevõte ise otseselt mõjutada ei saa (v.a erandid). Ärikeskkonna tundmine annab ettevõtjale konkurentsieeliseid:

• oskust kohaneda muutustega;
• oskust näha valdkonna arenguid ja edutegureid;
• oskust mõista klientide vajadusi enne kui kliendid ise neid teadvustavad.

Samuti aitab ärikeskkonna tundmine ettevõtjal prognoosida muutusi ja trende ning neid oma ettevõtte arengu ja eesmärkide saavutamise huvides ära kasutada.