MÕISTETE SELGITUSED

Antud peatükis defineeritakse ettevõtluse põhimõisted nagu majandus, ressursid, turg, nõudlus ja pakkumine, ettevõtlikkus, ettevõtlus ja ettevõtja, ettevõtlusprotsess, ettevõtluspädevus jne.

Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm ja see peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri.

Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse.

Amortiseerumine on rajatiste, tehniliste seadmete ja muude töövahendite kulumine, mistõttu nende väärtus aja jooksul langeb.

Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse järgi kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.

Defitsiit ehk vajak, vaegus, puudus. 

Eelarve on arvuliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumise – kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestuse – millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks.

Eelarve tasakaal, eelarve tulude ja kulude võrdsus. Kulude ülekaal tulude suhtes on eelarve puudujääk ehk defitsiit, tulude ülekaal kulude suhtes on eelarve ülejääk ehk sufitsiit.

Eelarvearvestamine ehk finantsplaneerimine on eelarve koostamise protsess, mis hõlmab eesmärkide seadmist, nende eesmärkide saavutamiseks erinevate strateegiate ja nende strateegiate finantsmõju hindamist.

Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb). Eesmärk on otsus tegelikkuse muutmiseks.

Empaatiakaart on töövahend, mis võimaldab analüüsida lisaks kliendi demograafilisele profiilile arusaama kliendi keskkonnast, käitumisest, muredest ja püüdlustest. Empaatiakaardi läbitegemine võimaldab välja töötada tugevama ärimudeli, sest kliendiprofiil annab juhised, kuidas koostada paremaid väärtuspakkumisi ja seeläbi kujundada sujuvamaid kliendisuhteid.

Ettevõtja on vastavalt Äriseadustiku §1 kohaselt füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest tooteid või teenuseid ning kellele toodete müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning Äriseaduses §1 sätestatud äriühing.

Ettevõte on tegutsemise vorm ja viis, majandusüksus, mille kaudu tegutseda. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.

Ettevõtlusprotsess  on uue ettevõtmise loomine, mis seob etapid ettevõtlikust kavatsusest kuni uue ettevõtmise idee elluviimiseni, tuginedes keskkonnast, tehnoloogilistest pädevustest ja muudest ressurssidest tulenevatele võimalustele.

Ettevõtlikkus on isikuomadus, milles avaldub inimese tegutsemisvõime ja -tahe. See põhineb loomingulisusel, uuendusmeelsusel ja riskivalmidusel, samuti oskusel ära tunda ja realiseerida võimalusi. 

Ettevõtluse ökosüsteem on omavahel ühendatud ettevõtjate (nii olemasolevate kui potentsiaalsete), ettevõtlusorganisatsioonide, institutsioonide ja ettevõtlusprotsesside kooslus, mille komponentide formaalsel ja mitteformaalsel koostoimel mõjutatakse kohalikus ettevõtluskeskkonnas ettevõtete tulemuslikkust.

Faktooring on tehing, milles antakse ostjate tasumata müügiarved edasi finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja. Faktooring aitab ettevõtetel oma tegevust rahastada ehk tavapäraselt on faktooring müüja käibekapitali finantseerimise vorm.

Finantsinvesteeringud ehk kaudsed investeeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega ja on enne oma tegevuse alustamist esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. 

Hind on rahaline väärtus, mille eest saab toodet või teenust osta või müüa. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine, tootjate ja tarbijate suunamine, tulude jaotus.

Hinnakujundus on protsess, kus ettevõte kujundab hinna, millega ta on valmis oma tooteid ja teenuseid müüma. Õige lähenemisviis hinnakujundusele suurendab klientide arvu ja rahulolu. Samuti on hinnakujundus oluline konkurentsitingimuste kujundamisel ja konkurentsieelise loomisel.

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud (eelkõige) pikaajaline kapitalimahutus varadesse või õigustesse. Majanduslikus mõttes võib investeeringut käsitada selliste toodete või õiguste ostmisena, mida ei tarbita ära, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks.

Investeerimine on rahapaigutus, eesmärgiga saada sellelt tulu.

Juurdehindlus on jaehinna leidmiseks ostuhinnale liidetav hinnatäiend. Juurdehindlus sisaldab tegevuskulusid (nt. ruumide rent, tooraine ja toodete ostukulud, töötajate palgad, kommunaal- ja rendikulud jne) ja ettevõtte oodatavat kasumit.

Jääktuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektidele ainult muutuvkulud.

Kahjum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude (negatiivne) vahe, mille korral kulud ületavad tulusid.

Kapital on aineline väärtus ja füüsiline vara (näiteks masinad ja infrastruktuur), mida kasutatakse tulu tootmiseks; majandustegevuse oluline komponent maa, tööjõu ja ettevõtlikkuse kõrval. 

Kassapõhise eelarve puhul on oluline vaid raha liikumine, olenemata, millal toimub toote omandiõiguse muutus või teenuse osutamine.

Kasum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude (positiivne) vahe, mille korral tulud ületavad kulusid.

Kasumilävi on selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed (kõik kulud on kaetud tuludega) ja pole kasumit ega  kahjumit (nn nullkasum). Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama.

Kaudne ehk finantsinvesteering on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. 

Keskmise suurusega ettevõtja on äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Klientide segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse kliendid ühiste tunnuste (nt demograafia või ostukäitumise) alusel, et neile ettevõtte tooteid ja teenuseid paremini turundada. 

Kliendisegment peab olema mõõdetav, ligipääsetav (ehk turundussõnum peab kohale jõudma, olemas peavad olema jaotuskanalid klientide teenindamiseks), kestev, piisavalt suur, et olla kasumlik.

Klient on isik või üksus, kes ostab ettevõtte pakutavaid tooteid ja teenuseid.

Kliendianalüüs eesmärgiks on kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades saada teada, kes on ettevõtte kliendid, mis on nende soovid, vajadused, valu (probleem(id)) ja eesmärgid.

Koondeelarve on eelarve, mis kajastab ettevõtte üldisi finants- ja strateegilisi eesmärke. Koondeelarvesse koondatakse kõikide meeskondade, osakondade ja üksuste eelarved. 

Konkurents majanduses on olukord, kus mitmed ettevõtted või üksikisikud püüavad oma toodete või teenuste müügiga saavutada tarbijate soosingu ning turuosa. See hõlmab hinna, kvaliteedi, turunduse ja innovatsiooni võistlust, et rahuldada tarbijate vajadusi ja soove1. 

Konkurentsikeskne hinnakujundus lähtutakse konkurentide samalaadsete toodete  või teenuste hindadest. Lihtsustatult, ettevõte määrab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele.

Korduvtulu  on tulu, mis tuleneb pidevatest maksetest selle eest, et ettevõte teeb kliendile jätkuvalt väärtuspakkumisi või pakub ostujärgset tuge.

Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed.

Kulukeskne hinnakujundus kujutab endast lähtumist toote omahinnast ehk müügihinna kujundamiseks arvutatakse välja toote/teenuse omahind.

Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuse tekkimisel või vabatahtlikult.

Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on vastavalt Käibemaksuseadus §2 isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kellel tekib maksustatav käive ettevõtluse tulemusena, sealhulgas Eestis ettevõtlusega tegelev mitteresident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283) tähenduses ja Eestisse teenust importiv isik.

Käive on vastavalt Käibemaksuseaduse §3:

  1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse korras;

  2) kauba andmine ja teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, kui maksukohustuslane on selle kauba või teenuse sisendkäibemaksu Käibemaksuseaduse § 20 kohaselt oma käibemaksust maha arvanud.

Käivitamisperiood on periood, mis algab ettevõtte registreerimisest ja hõlmad toodete ja teenuste müügiks ettevalmistavaid tegevusi – ruumide rent ja ettevalmistamine, seadmete hankimine, turundustegevusi, töötajate värbamist jms

Laen on finantstehing, mille käigus isik (laenuandja) annab poolte vahel sõlmitud lepingu kaudu vara (tavaliselt rahasumma) teisele isikule (laenuvõtjale) vastutasuks intressi (raha hind) saamise eest).

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Liising on laen, mille puhul liisinguobjekt jääb raha laenajale lepingu tagatiseks.

Litsents on intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab kasutusõigust, mille autor, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tööstusomandi eseme omanik annab litsentsisaajale oma intellektuaalse omandi kasutamiseks.

Litsentsitasu on tasu, mida litsentsisaaja maksab litsentsiandjale litsentsilepingu alusel saadud kasutusõiguse eest teostada litsentsiandja intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi. Litsentsitasu võib olla kindlaks määratud erinevatel alustel, näiteks kindla rahasummana või protsendina intellektuaalse omandi kasutamisest saadavast tulust või litsentsisaaja müügikäibest.

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike toodete ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine.

Majandusaasta on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta pikkus on reeglina 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.

Majandusaasta aruanne on aruanne, mille raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama. Raamatupidamisaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

Majanduslangus on periood, mil sisemajanduse kogutoodang väheneb.

Majandusharu moodustavad ettevõtted, mis toodavad sarnaseid tootid ja osutavad sarnaseid teenuseid.

Majandussubjekt on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb ise majanduslikke otsuseid ja vastutab ise oma tegevuse kõigi tulemuste eest.

Maks on seadusega või seaduse alusel kohaliku omavalitsuse määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks (MKS § 2)

Meeskond  on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. Meeskonda ise­loo­mustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted.

Meeskonnatöö on töö organiseerimise viis, mille puhul kõigi vajalike erialade esindajaist koosnevat otsustusmeeskonda juhib üks kas sama või kõrgema astme juht.

Missioon on avaldus organisatsiooni eesmärgi, tegutsemisfilosoofia ja –suundade kohta, sellega viidatakse klientidele, tootele/teenusele, turgudele ja tehnoloogiale/toimimisviisidele

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Muud ärikulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees.

Muutuvkulud on kulud, mis olulisusvahemikus muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumisega.

Müügihind ehk realiseerimishind on hind, millega teenust või toodet tarbijale müüakse ja mille sisse on arvatud käibemaks ning teised maksud.

Müügikate kajastab suhtelist tuluosa, mis jääb ettevõtja käsutusse peale toodete või teenuste soetusmaksumuse mahaarvamist. Teisisõnu: brutokasumi määr.

Müük on kindla kauba või teenuse pakkumine kindlaksmääratud või kokkulepitud hinnaga ja vastutasuks müüja või tarnija rahalise tasu eest.

Netopalk ehk puhaspalk on sissetulek, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. 

Nõudlus viitab tarbijate soovile osta tooteid või teenuseid ning valmisolekule maksta nende toodete või teenuste eest konkreetset hinda.

Nõudluskeskne hinnakujundus on reageerimine muutustele sihtturul ja kohanemist turu muutustega. Nõudluskeskse hinnakujunduse puhul lähtutakse emotsionaalsest väärtusest, mille tarbija tootele või teenusele omistab.

Nõudluskõver näitab graafiliselt mingi kauba hinna ja tarbijapoolse nõudluse suhet.

Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel.

Omakapital on jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist.

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

Otsene ehk reaalinvesteering tähendab materiaalse vara nt. maa, hooned, seadmed jm. ostmist.

Otsene sihtrühm on kliendid, kellele teie kaubad ja teenused on otseselt mõeldud. Tegemist on kõige olulisema kliendirühmaga, kes teeb ise ostuotsuse.

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu. Palk on tasu, mida tööandja maksab töövõtjale töö eest vastavalt temaga sõlmitud suulisele või kirjalikule töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel ühe tööühiku (tööpäeva, töökuu, töödeldud tooriku, osutatud teenuse jne) eest rahas või natuuras.

Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete toodete hinnad, tootjate ootused, tootjate arv

Pakkumiskõver on graafik, mis näitab toote või teenuse kogust, mida müüjad on valmis erinevatel hinnatasemetel pakkuma.

Pakkumishinnameetodit kasutatakse hinnapakkumiste ja hangete võitmiseks.

Pankrot on juriidiline maksejõuetuse väljakuulutamine, kui era- või juriidiline isik ei suuda tasuda oma võlga.

Pensionikindlustusmakse on II samba pensioni sihtotstarbeliseks rahastamiseks kogumispensionide seadusega kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut.

PESTLE analüüs on strateegilises analüüsis kasutatav tööriist, mis määratleb ettevõtte keskkonna läbi välistegurite kogumi analüüsimise. PESTLE analüüs on ettevõtte jaoks vajalik, et hinnata keskkonda, kus ettevõte tegutseb. Antud analüüsi kasutatakse nii lühi- kui ka pikaajalise strateegia koostamiseks ja võimalike väliskeskkonnast tulenevate mõjurite hindamiseks.

Piirkasum ehk jääktulu on ühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulu vahe. Ühiku jääktulu näitab, kui palju suureneb kasum, kui müügimaht suureneb ühe ühiku võrra.

Piirkasumi määr näitab piirkasumi suhet müügitulusse Piirkasumi määr väljendatakse tavaliselt protsentides ja see on sisuliselt rentaablusnäitaja. 

Projekt on enamasti ühekordne, kindla alguse ja lõpuga ettevõtmine. Tihti iseloomustab projekte ka see, et nad hõlmavad erinevaid elu- või ärivaldkondi. projekti elluviimiseks vajalike ülesannete teostamiseks on vaja erinevate spetsialistide abi. Projektid erinevad teineteisest sisu ja eesmärkide poolest, kuid kõigil neil on mõned ühised jooned nagu näiteks piiratud vahendid, etteantud eelarve ja tähtaeg.

Põhiressursid on varad, mida on tarvis, et panna ärimudel/äriplaan toimima; hõlmavad füüsilisi, finantsilisi, intellektuaalseid ja inimressursse. Põhiressursse võib omada või rentida.

Põhivara amortisatsioonikulu (kulum, depretsiatsioon) on materiaalselt ja immateriaalselt (põhitegevuses kasutatud) põhivaralt ja soetus-maksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja/või väärtuse langusest (alla-hindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu.

Püsikulud on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga (toodangumahust sõltuvad muutuvkulud) otseses seoses.

Raamatupidamine on majandusüksuse majandustehingute tulemuste täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem, mille osad on vastastikuses sõltuvuses. Raamatupidamise süsteemi kuuluvad: (1) audiitorkontroll; (2) rahandusanalüüs; (3) finantsplaanimine ehk eelarvestamine; (4) finantsraamatupidamine ehk -arvestus; (5) juhtimisraamatupidamine ehk -arvestus; (6) kuluraamatupidamine ehk -arvestus; (7) maksuraamatupidamine ehk -arvestus; (8) sisekontroll.

Raha on (1) üldise maksevahendina esinev kaup, mille vastu saab vahetada mis tahes teisi kaupu vahekorras, mis sõltub tema ostujõust; (2) valuuta, vääring, mingis riigis kasutusel olev üldine maksevahend.

Rahakäibe eelarve kujutab oodatavat kontoraha varu, mis ettevõttel ennustusperioodi jooksul olemas on, tuginedes tegevus- ja investeerimiseelarve infole. Rahakäibe eelarve koostavad reeglina ettevõtte finantsosakond või raamatupidamine.

Rahavoog on raha liikumine. See näitab raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid ettevõtetes, projektides või finantstoodetes.

Rahavoogude prognoos kirjeldab ettevõtte rahaliste vahendite muutust teataval ajavahemikul.

Reaalinvesteeringud ehk otsesed investeeringud on rahapaigutused reaalsesse varasse nt. kinnisvara, tootmisseadmed jm. 

Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. 

Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis.

Sufitsiid on majanduseelarve ülejääk; samuti on olukord turul, kus on kauba ülejääk e. pakkumine ületab nõudluse.

Suurettevõtja on äriühing, mille näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

SWOT analüüs on tehnika, mida saab rakendada oma toodete, teenuste või mistahes uue ettevõtmise kohta, et hinnata selle tugevaid ja nõrku külgi, kasvu ja arenemise võimalusi ning isegi väliskeskkonna ohtusid ellujäämise aspektist lähtuvalt.

Tarbijaturg on turg, mis koosneb kodutarbijatest, kes ostavad tooteid või teenuseid oma individuaalseks või pere tarbimiseks.

Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on tase, mil müügitulu katab täpselt ära muutuv- ja püsikulud ning kasum võrdub nulliga. Kasum tekib alles siis, kui müügimaht suureneb üle tasuvuspunkti.

Teenus on immateriaalne toode, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenusel pole esemelist vormi ja see ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise ajal.

Tegevjuhtkond on raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus).

Tegevusaruanne on üks osa majandusaasta aruandest, mis koostatakse ettevõtte juhatuse poolt ja mille sisu on paika pandud Raamatupidamise seaduse poolt. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

Tegevusperiood algab toodete ja teenuste müügiga. Ettevõtte kulud on nüüd seotud toodete tootmise või teenuste pakkumisega ning ettevõtte käigus hoidmisega. 

Tekkepõhise eelarve puhul kajastatakse tulud ja kulud nende tekkimise ajal, sõltumata raha liikumisest. Tulu/kulu loetakse tekkinuks, kui toote omandiõigus on üle läinud või teenus osutatud. 

Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus. Eristatakse pooltooteid (vajavad edasist töötlemist) ja valmistooteid

Toote omahind on ühe toote tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu toodete arvuga.

Tootmiskulud on kulud, mida tehakse põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessis väljundite (näiteks toodete ja teenuste) valmistamisega seoses. 

Tulundusühistu on vastavalt Tulundusühistuseaduse §1 äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad  (1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; (2) hankijatena; (3) tööpanuse kaudu; (4) teenuste kasutamise kaudu; (5) mõnel muul sarnasel viisil.

Tulu on raha (või samaväärne väärtus), mida üksikisik või ettevõte saab kauba või teenuse pakkumise eest või kapitali investeerimise teel. Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil, vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali.

Tulumaks jaguneb kaheks: füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Ettevõtte tulumaksu maksavad lisaks Eesti residendist juriidilistele isikutele ja Eesti riigitulundusasutustele ka mitteresidentide püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad, nii residendid kui mitteresidendid. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on tööandjal kohustus töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks. 

Tulud on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali (RTJ1 2005, § 24)

Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate ja müüdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid.

Turuhind on turul toimuva nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.

Turuhinnameetod puhul määratakse hind kas konkurentide hinnast kõrgem (juhul kui toote väärtuspakkumises on ainulaadsust), konkurentide hinnast madalam (juhul kui toote kvaliteet on madalam) või konkurentide omaga samal tasemel (standardse toote puhul).

Turu segmentimine on turu jaotamine mõttelisteks osadeks tarbijate ühiste tunnuste alusel turundusmeetmete rakendamiseks.

Turu tasakaal on seisund, mille korral turg on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed.

Töötaja/tööandja väärtuspakkumine on komplekt väärtuseid, mida tööandja töötajatele pakub. Töötaja väärtuspakkumine annab edasi organisatsiooni visiooni, missiooni ning väärtused. Töötaja/tööandja väärtuspakkumine on oluline uute ja motiveeritud töötajate leidmiseks ning olemasolevate töötajate hoidmiseks (nt. toetav töökeskkond, innovaatilised projekti, osakoormusega töötamise võimalus, kodukontori kasutamise võimalus jne.). Kokkuvõtlikult vastab töötaja/tööandja väärtuspakkumine töötaja küsimusele: “Miks ma peaksin just teie organisatsioonis töötama?”

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Tööstusturg on turg, mida iseloomustab: (1) sageli toorainete ja pooltoodete müük; (2) müüdavad tooted on tehnilised, oluline on müügieelne ja -järgne teenindamine (seadmete paigaldamine, hooldus, väljaõpe jm.); (3) pakendi eesmärk on kaitsta, mitte reklaamida; (4) oluline on varustamise kiirus ja kindlus; (5) soetatakse tihti tootmisvaruks, mitte koheseks tarbimiseks; (6) toodete tehnilised andmed peavad olema väga täpsed.

Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega kehtestatud sundkindlustuse makse.

Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad solidaarselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.

Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib Äriseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks täisühingu kohta käivaid nõudeid.

Vara on raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.

Valitsusturg on igat tüüpi valitsusorganisatsioonid, mis ostavad tooteid ja teenuseid valitsusasutustele, kommunaalteenustele või pakuvad tooteid ja teenuseid neile, kes seda vajavad. Sellel turul on ka väga tihe konkurents, kus on oluline hind ja kvaliteet, oskus müüa vajalikke tooteid ja teenuseid õigel ajal ja suurtes kogustes.

Virtuaalne turg on veebisait või rakendust, mis hõlbustab paljudest erinevatest allikatest ostlemist. Turu operaator ei oma laoseisu, tema ülesanne on kasutajale isikute, s. äriühingute laoseisu esitleda ja tehingut hõlbustada.

Visioon on soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. Visioon keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal inimestel tegevuse lõppeesmärgist ühtemoodi aru saada.

Väikeettevõtja on äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Väline ekspert on ekspert, kes ei ole ettevõttega seotud (st. ei oma osalust ega töölepingut), kuid osutab ettevõttele kas kasu eest või tasuta teenuseid, mis aitavad ettevõttel ettevõtlusega alustada, kasvad või areneda. 

Väärtuspakkumine kirjeldab, millist kasu võivad kliendid teie toodetelt ja teenustelt oodata.

Väärtuspakkumise lõuend on vahend, mis võimaldab ettevõtte/organisatsiooni tooteid või teenuseid disainida ja testida, pidades järjepidevalt silmas seda, mida kliendid soovivad. Väärtuspakkumise disain on lõputu protsess, mille käigus tuleb tooteid või teenuseid pidevalt edasi arendama vastavalt klientide ootustele ja soovidele.

Äriidee on rahalise kasu saamiseks kasutatav kontseptsioon, mille keskmes on tavaliselt toode või teenus, mida saab raha eest pakkuda.

Äriingel on investor, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku väljundit, omandades osaluse alustavas ettevõttes. Äriinglid on kõrgema riskitaluvusega, paigutades raha ettevõtetesse, millel on raskusi finantseerimise leidmisega.

Ärimudel kirjeldab loogikat, kuidas organisatsioon loob, edastab ja talletab väärtust. 

Ärimudeli lõuend pakub visuaalset ülevaadet ühel lehel ettevõtte ühekast võtmekomponendist (väärtuspakkumine, kliendisegmendid, jaotuskanalid, kliendisuhted, tuluvood, põhiressursid, peamised tegevused, peamised partnerid ja kulustruktuur). Käesolevas õpikus mõistetakse ärimudeli lõuendi all Osterwalder ja Pigneuri (2009) poolt väljatöötatud ärimudeli lõuendit. 

Äriplaan on majanduses äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida teoreetiliselt äriidee toimivust enne selle praktilist teostama asumist.

Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja).

Ühikukulu on ühe kuluobjektiga seoses tehtud või kuluobjektile arvestatud kulutus(ed) või kulu(d).

Ühiku piirkasum ehk jääktulu on ühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulu vahe. Ühiku jääktulu näitab, kui palju suureneb kasum või väheneb kahjum, kui müügimaht suureneb ühe ühiku võrra.

Ühisrahastus on finantseerimismeetod, mille korral saadakse äri alustamiseks vajalik alginvesteering paljudelt inimestelt väikseid summasid kogudes.

Ühisrahastusplatvorm on platvorm, mis viib kokku investeeringut vajava projekti ja inimesed/ettevõtted, kes soovivad selliseid projekte rahastada. Idee autor ehk projektiomanik tutvustab lehel oma ettevõtmist ning inimesed, kellele idee meeldib, ehk investorid, saavad seda rahaga toetada. Platvormidel kehtib sageli “kõik või mitte midagi” reegel: rahastuse saavad vaid need projektid, mille toetamiseks koguneb tähtajaks vähemalt kokku lepitud summa, muul juhul tagastatakse raha annetajatele.