Ettevõtluspädevus

Ettevõtluspädevust defineeritakse kui teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklikku kogumit, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös ja igapäevaelus. Ettevõtlikkuspädevus on rakendatav kõigis valdkondades ja elualadel ning suunatud indiviidi isiklikule arengule, aktiivsele osalemisele ühiskonnas ja tööturul nii palgatöötajana kui tööandjana.

Enesejuhtimise alapädevus sisaldab uskumusi, motivatsiooni ja pingutuse suunamist. Ettevõtluskeskkonna kiire muutumise tingimustes on vajalik muutuvatele oludele reageerimiseks iseenda mõtlemise, tunnetusprotsesside (nagu mõtlemine, tähelepanu, emotsioonid) ja tegutsemise suunamine. Selle eelduseks on enda mõtlemise ja tegutsemise analüüsimine ning teadmine, et paljud omadused on arendatavad, sh ettevõtlikkus, loovus ja kaasamisoskus. Enesejuhtimine eeldab ka arenemise soovi, püsivust ja vastupidavust raskuste korral, väljakutsetes arenguvõimaluste nägemist, pingutamise vajalikkust õppimiseks ja arenemiseks, kuna õppimine ja areng ei toimu kergelt ja kiirelt. Samuti peab tegevus olema õppija enda seisukohast mõtestatud ja väärtustatud.

Väärtust loova mõtlemise ja lahenduste leidmise alapädevus sisaldab mõtlemisoskusi, nt probleemide lahendamise oskust. Mõtlemisoskused toetavad probleemide uudsel viisil lahendamist ja väärtuste loomist, mille kõrval on arvestatud ka jätkusuutlikkust ja eetilisust. Kuna ettevõtlus- ja majandusprotsessid toimuvad laiemas keskkonnas, mõjutavad neid protsesse sotsiaalsed, juriidilised, kultuurilised, ökoloogilised jt süsteemid, mistõttu on vajalik jätkusuutliku, eetilise ja väärtust loovaks tegutsemiseks mõista süsteemide vahelisi seoseid, ettevõtluse võimalikke tagajärgi, planeerida, kriitiliselt analüüsida enda ja teiste tegevust, arutleda ka otsuste jätkusuutlikkuse üle ning teha tulevikku puudutavaid otsuseid.

Sotsiaalsete olukordade lahendamine sisaldab nii algatamist, suhtlemist kui ka koostööd ehk toimetulekut sotsiaalsetes situatsioonides. Ärivõimalused on seotud turu tundmisega ning nende avastamine on võimalik keskkonnas reaalselt tegutsedes. Algatusvõime aitab edukalt ideid ellu viia, mis eeldab motiveeritud, avatud, enesejuhitud, inspireerivat, teisi indiviide kaasavat ja võimestavat loomingulist tegutsemist, veenmisoskust ning kalkuleeritud riskide võtmist püstitatud eesmärkide või projektide edukaks elluviimiseks. Individuaalne algatusvõime on oluline, et õppijast saaks ettevõtja. Seejuures on oluline valida õpetamiseks algatusvõimet toetavate meetodite kasutamine ning toetada õppijate algatusvõimet. Suhtlusoskus eeldab enda väljendamise ja suhtluskaaslaste mõistmise oskust. Head suhtlemisoskused näitavad õppija oskust suhtlussituatsioone mõista, olla tolerantne, empaatiline ja eetiline, avatud eriarvamustele, kompromissidele, konfliktide konstruktiivsele lahendamisele. Ettevõtluses on vajalik hea läbirääkimise ja ideede esitlemise oskus, sihtgrupi ootusi ja vajadusi enda sõnumite koostamisel ja ideede esitlemisel arvestad, eristada olulist ning teha kokkuvõtteid.

Äriideede elluviimiseks on vajalik oskus avastada ja kasutada ärivõimalusi, mõista ümbritsevat ettevõtluskeskkonda ja finantskirjaoskust. Ettevõtluskeskkonnas on vajalik osata luua suhteid, seada eesmärke, olla innovaatiline ja märgata keskkonna poolt pakutavaid võimalusi. Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on rahaasjade ja -riskide juhtimine rahaasjades arukate otsuste tegemiseks. Rahatarkuse põhikomponendid on eelarve koostamine, investeerimine, laenamine, maksud ning isiklike rahaasjade juhtimine. Äriideede elluviimise keskmes on ettevõtlusprotsess ehk ärivõimaluste avastamise, hindamise ja rakendamise protsess. Kuigi erinevad ettevõtlusteadmised ja oskused ning arusaamine keskkonnast on ettevõtluses olulised, on vajalik ka õppija ettevõtlikkuse arendamine – enesejuhtimise, sotsiaalsete olukordade lahendamise, väärtust loova mõtlemise ja lahenduste leidmise oskus on oluline osa äriideede elluviimise protsessist. Ettevõtlustegevustega seotud pädevusi on võimalik arendada eelkõige ettevõtlusprotsessis aktiivsel osalemisel, protsessi käigus saadud teadmiste ja kogemuste kaudu arenevad ka ettevõtluspädevused. Ettevõtlusprotsess võib olla erineva pikkusega, vajadusel korrates eelnevaid etappe, protsess sõltub püstitatud eesmärkidest ja protsessi läbimise tingimustest ning osalejate ettevõtlus- ja erialastest pädevustest.