Kuidas me ettevõtlust õpetame

 

Ettevõtlusõppes lähtume elulisest ettevõtlusprotsessist, õpe on praktiline ja projektipõhine. Paljudesse ainetesse on kaasatud ettevõtjad ja mentorid.

Praktilised tegevused – oma idee arendamine, tiimitöö, seminarid, kodutööd – toetuvad loengutes ja videoloengutes omandatud alusteadmistele. Ainekursuse lõpuks valmib ärimudel, äriplaan, projekt vm.

Professor Tõnis Metsa eestvedamisel väljatöötatud õppemetoodikat oleme rakendanud juba üle kümne aasta. Selle kaubamärk – Ettevõtluskodu® on ainuke Tartu Ülikoolile kuuluv õppemetoodika kaubamärk!

Õppetooli arsenalis on hulk aktiivseid õppemeetodeid.

  • Tegevuspõhine õpe (learning by doing) – õpitakse omaenda tegevusest saadavast isiklikust kogemusest.
  • Projektipõhine õpe (project-based learning) – kavandatakse, analüüsitakse ja rakendatakse päriseluline ettevõtlusprojekt, mille tulemuseks võib olla olenevalt õppeainest läbitöötatud äriidee, projekt, äriplaan, loodud ettevõte vm.
  • Rühmatöö (group work) – ettevõtlusideedest sõelutakse ühiselt välja elujõulisemad, arendatakse üksteiselt õppides ja toetavas diskussioonis ideid edasi ning rühmatööna saab koostada ka aine lõputöö.    
  • Moodsad interaktiivsed õppemeetodid, sh
  • iPlanner. Veebipõhises äriplaani koostamise keskkonnas iPlanner (https://www.iplanner.net/business-financial/online/start.aspx?country=ee) on lihtsamate finantsplaanide tegemine väga paindlik ja hõlbus eriti mittereaalalade üliõpilastele, sest ei nõua erilisi arvestusalaseid oskusi, küll aga võimaldab plaani koostajal analüüsida ja õppida, kuidas kujundada ettevõtluseks vajalik kulude-tulude suhe jätkusuutlikuks. iPlanner võimaldab teha rühmatööd ja kaasata eksperte.
  • Veebipõhine õppetöö (MOOC massive open online course).
  • e-kursused Moodle'is.
  • Võrgustiku loomine. Alustavale ettevõtjale on abiks innovatiivsed inimesed, kellega koos töötada. Õppides võrgustiku kaudu, leitakse hõlpsamini uusi tegevusviise, koostöövõimalusi ja tooteideid. Võrgustiku tekkeks on head võimalused juba erialadevahelistes õppegruppides. Kui võrgustik talitleb, on ettevõtlus lihtsam ning väiksema riskiga.
  • Koostöö ettevõtjatega. Ettevõtjatega kohtudes või ettevõtteid külastades mõistab õppija selgemini, mida ettevõtlus endast tegelikult kujutab. Õppetöösse kaasatud ettevõtjatel avaneb aga võimalus mõista paremini klientide vajadusi ning luua alustavate ettevõtjatega uusi partnerlussuhteid.
  • Mentorlus. Mentori abi tuleb kasuks siis, kui äriidee saab selgepiirilisemaks. Kogemustega ettevõtjatest mentorid hindavad seda kõrvalseisjatena kriitilisel, kuid toetaval moel ning annavad nõu kas individuaalselt või kogu töörühmale.
  • Ettevõtlusideede MÕÕDUVÕTT. Mõõduvõtt kutsuti ellu, et kõigi valdkondade ettevõtlusaineid õppivad üliõpilased võiksid saada kogemuse, kuidas esitleda oma ettevõtlus- või projektiideid. Tähtis on teha seda nii, et kuulajad oleksid valmis kaasa mõtlema ja idee elluviimist mingil moel toetama – näiteks hea sõnaga, oma võrgustikuga või rahastuse otsimisel. Rõhk pole võistlemisel, vaid uue idee esitamise kogemusel ja tagasisidel.