{"id":9,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/5-teatrifenomenoloogia\/"},"modified":"2024-04-15T14:02:22","modified_gmt":"2024-04-15T11:02:22","slug":"5-teatrifenomenoloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/5-teatrifenomenoloogia\/","title":{"rendered":"Teatrifenomenoloogia"},"content":{"rendered":"
Madli Pesti<\/address>\n

Mis on teatrifenomenoloogia?<\/h2>\n

Teatrifenomenoloogia ehk fenomenoloogiline l\u00e4henemisviis teatrile on mitmek\u00fclgne uurimissuund, mis kerkis esile 1980. aastail. See on suundumus ja liikumine, mitte s\u00fcsteem v\u00f5i koolkond. Fenomenoloogia v\u00e4\u00e4rtustab terviku kogemist<\/strong>, kehalisust<\/strong> ja konkreetse vaataja meelelist taju<\/strong>. Just teatrit peetakse sobivaks paigaks tajude teravdamise jaoks \u2013 eks n\u00f5ua ju teatrivaataja roll t\u00e4helepanelikku j\u00e4lgimist ning keskendatud valmisolekut vaadata ja kuulata. Fenomenoloogilise kriitika esilet\u00f5us t\u00e4hendab ka mingil m\u00e4\u00e4ral muljelise kriitika elu\u00f5igust. Sellise l\u00e4henemise puhul v\u00f5ib subjektiivne tajumise akt saadagi rohkem t\u00e4helepanu kui objekt, n\u00e4iteks teatrietendus.<\/p>\n

Teatrifenomenoloogia kui etendusanaluusi<\/a> l\u00e4henemisviis kerkis esile omamoodi vastukaaluna semiootikale<\/a>. Fenomenoloogiast inspireeritud uurijad siiski ei eita t\u00e4henduse tekkimist, mille on esiplaanile asetanud semiootiline vaateviis ning mis keskendub etenduse ratsionaalsele lahtiseletamisele. J\u00e4rjest enam on aga uurijad j\u00f5udnud selleni, et fenomenoloogia ja semiootika binaarne ehk vastandav suhe on kitsendav. Teatri t\u00f5lgendamine m\u00e4rgis\u00fcsteemina ei v\u00e4henda selle kogemuslikkust. Inimene kogeb maailma tervikuna ja m\u00e4rgi t\u00e4hendus ei asetse eraldi selle kogemisest.<\/p>\n

Fenomenoloogiliste filosoofide ja teatriuurijate k\u00e4sitlusviis on pigem esseistlik, nad kasutavad palju metafoore ja kujundeid ega esita rangeid s\u00fcsteeme. Esteetiline, sealhulgas kunstikogemus on nende jaoks oluline tunnetuslik seisund. Paljude fenomenoloogide arvates on kunstikogemus eelk\u00f5ige individuaalne tajukogemus.<\/p>\n

Mis on fenomenoloogilise meetodi v\u00f5i hoiaku tuum? See on kaemuslik, s\u00fcvenev, m\u00f5tisklev vaatlus. Eesm\u00e4rgiks on tabada vaadeldavas objektis olemuslikku, p\u00fc\u00fcda \u00fcletada kultuuritaustast, sotsiaalsest kuuluvusest ja muudest teguritest tingitud ootusi ja eeldusi. Fenomenoloogid t\u00e4htsustavad asjade ilmnemist nende meelelisuses, nende jaoks on oluline terviklik tajukogemus vastandina asjade anal\u00fc\u00fctilisele lahtiharutamisele.<\/p>\n

Miks on vaja teatrit fenomenoloogiliselt t\u00f5lgendada? Selline t\u00f5lgendamine ei pruugi tingimata n\u00e4idata midagi uut, kuid aitab uuesti p\u00fcstitada vanu k\u00fcsimusi, tuues ilmse taas p\u00e4evavalgele. Teatrifenomenoloogi peamine \u00fclesanne v\u00f5iks olla vaidlustada ja mitmek\u00fclgselt k\u00e4sitleda teatri tuumikm\u00f5isteid (n\u00e4iteks etendus, etendaja ja rolli suhe, keha ja kohalolu).<\/p>\n

Lisaks on teatrifenomenoloogia esilet\u00f5usuga saanud uusi dimensioone juurde just vaataja vastuv\u00f5tu- ja tajuviisid. Iga \u00fcksik vaataja ja samuti publik kui grupp v\u00f5tab vastutuse selle eest, mis teatris juhtub. Lavastus ja selle vastuv\u00f5tt ei ole midagi fikseeritut, vaid need l\u00e4htuvad ja s\u00f5ltuvad publikust. Kui r\u00e4\u00e4gitakse n\u00e4itlemisstiilist ja lavastamisk\u00e4ekirjast, siis miks mitte k\u00f5neleda ka vaatamisstiilist: publikul on vabadus luua oma vaatamisk\u00e4ekiri. Pilk lavale on muutunud, see ei vaata sinna pelgalt informatsiooni saamiseks. Vaatamisprotsessi loomingulisus on t\u00f5usnud j\u00e4rjest enam esile. Publik on \u00f5ppinud uusi vastuv\u00f5tustrateegiaid, kus tuleb harjumatute v\u00f5i ootamatute situatsioonidega kohaneda v\u00f5i neid lausa luua. Selline oma kogemuse reflekteeriv k\u00e4sitlemine r\u00f5hutab \u00fcha enam kultuuri s\u00fcndmuslikkust ja kogemuslikkust, vastandudes pelgale tarbimismentaliteedile. N\u00fc\u00fcdisteater ei ole niisiis mitte ainult etendamiskunst, vaid ka vaatamiskunst.<\/p>\n

\"Kolm<\/p>\n

Mis on fenomenoloogia?<\/h3>\n

\"\"S\u00f5na \u201efenomenoloogia\u201c t\u00e4hendab fenomenide uurimist. Termin \u201efenomen\u201c tuleb vanakreekakeelsest s\u00f5nast phainomenon<\/em>, mis t\u00e4histab seda, mis ilmub v\u00f5i paistab, verbina t\u00e4hendab see \u201eennast n\u00e4itama\u201c. Teoreetilises diskursuses t\u00e4hendab phainomenon<\/em> n\u00e4htust v\u00f5i n\u00e4htumust. M\u00f5iste logos<\/em> t\u00e4histab k\u00f5ne, s\u00f5na v\u00f5i arutlust. Seega, \u00fcmber \u00f6eldult t\u00e4hendab fenomenoloogiline vaateviis seda, et maailm n\u00e4itab ennast fenomenide kaudu ja tajuja seob need s\u00f5na ja arutluse abil kokku.<\/p>\n

Fenomenid<\/strong> on asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest s\u00f5ltumatult on. Fenomenoloogia<\/strong> on meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine. K\u00fcsitakse, kuidas inimene asju tajub, kuidas asi kogemuses v\u00e4lja paistab ehk ennast n\u00e4itab ning milline on kogetava asja t\u00e4hendus \u00fche kindla kogemusakti raames. Fenomenoloogiline meetod ei v\u00f5imalda p\u00f5him\u00f5tteliselt universaalseid \u00fcldistusi, kuna selle l\u00e4htekoht on alati konkreetse inimese kogemuse anal\u00fc\u00fcs. (Viik 2009: 214\u2013222)<\/p>\n

Fenomenoloogia ajalooline kujunemine
\nja teoreetiline taust<\/h3>\n

See on suundumus, kuhu kuulub \u00fcsna erinevaid m\u00f5tlejaid. Fenomenoloogial on kokkupuuteid hermeneutikaga (Hans-Georg Gadamer \u2013 tema teooriat nimetatakse m\u00f5istmisakti fenomenoloogiaks), eksistentsialismiga (Jean-Paul Sartre) ja poststrukturalismiga (Jacques Derrida).<\/p>\n

\"EdmundFenomenoloogilise meetodi loojaks v\u00f5ib pidada Edmund Husserli<\/strong> (1859\u20131938) ning selle olulisemateks arendajateks ja levitajateks Martin Heideggeri, Jean-Paul Sartre\u2019it ja Maurice Merleau-Pontyd. Fenomenoloogia sai alguse Husserli teosega \u201eLoogilised uurimused\u201c (1900\u20131901). Husserli lipukiri oli \u201eTagasi asjade endi juurde!\u201c. Nende \u201easjade\u201c puhul ta pidaski silmas fenomene, s.t k\u00f5ike, mis tunnetavale subjektile ilmneb, mis on teadvusele antud. \u201eTagasi\u201c t\u00e4hendas Husserli jaoks tunnetava teadvuse puhastamist k\u00f5igist eeldustest ja oletustest. Oluline on, et uurija paneb s\u00fcstemaatiliselt kahtluse alla k\u00f5ik eelarvamused ja enesestm\u00f5istetavused mingi asja kohta. Fenomenoloogiline vaateviis v\u00e4\u00e4rtustab \u201epuhast\u201c individuaalset kogemust kogu selle rikkuses ja meelelisuses.<\/p>\n

Husserli j\u00e4rgi saame fenomenoloogilist meetodit rakendada \u00fche erilise protseduuri abil, mida ta nimetas transtsendentaalseks reduktsiooniks<\/strong> ehk epoch\u00e9<\/em><\/strong>\u2019ks. See on Vana-Kreeka skeptikute termin, mis t\u00e4histab otsustusest loobumist. Selle protseduuri kaudu omandab vaatleja fenomenoloogilise hoiaku, s.t k\u00f5ik asjad muutuvad tema jaoks teadvuse fenomenideks. Fenomenoloogiline hoiak vastandub loomulikule hoiakule. Kriitikud aga \u00fctlevad, et kuna inimene on sotsiaalne loom, ei ole v\u00f5imalik l\u00f5puni k\u00f5ikidest hoiakutest loobuda ning kultuurilisi t\u00e4hendusi on utoopiline kaotada. Samuti pole inimesel juurdep\u00e4\u00e4su mitteteadvuslikele protsessidele.<\/p>\n

Husserl on ka s\u00f5nastanud fenomenoloogia p\u00f5hiprobleemi, milleks on asjade frontaalsus<\/strong>. Igasuguse kogemuse frontaalne kvaliteet on Husserli s\u00f5nul see, mis hoiab maailma olemast \u00fcleni minu<\/em>. See t\u00e4hendab, et me n\u00e4eme ja kogeme asju alati n-\u00f6 esik\u00fcljest, frontaalselt ehk sellest k\u00fcljest, kust me mingit objekti vaatleme. Me ei v\u00f5i otsustada objektide nende k\u00fclgede \u00fcle, mida me ei n\u00e4e. Husserli k\u00e4sitlus on inspireerinud teatriuurijaid: n\u00e4iteks laval asuv dekoratsioon n\u00e4itab end frontaalselt, vaataja saalist n\u00e4eb vaid selle esik\u00fclge. Vaataja aga loob peas n\u00e4htu kohta ruumilise terviku iseseisvalt.<\/p>\n

\"MauriceHusserli-j\u00e4rgsesse fenomenoloogiasse on oluliselt panustanud ning teatri- ja tantsu-uurijaid tugevalt inspireerinud Prantsuse filosoof Maurice Merleau-Ponty<\/strong> (1908\u20131961). Merleau-Ponty taotles ihulise inimeksistentsi kogemuse kirjeldamist ning tema m\u00f5tlemises asub taju ja ihulisusega seotud problemaatika kesksel kohal. Tema olulisim teos on \u201eTaju fenomenoloogia\u201c (1945, eesti k 2019). Taju<\/strong> pole Merleau-Ponty jaoks k\u00f5igest \u00fcks n\u00e4htus teiste seas, vaid meid maailmaga siduv alusfenomen, mis m\u00e4\u00e4rab alati meie mis tahes kogemuse. Taju on k\u00f5igi teiste kogemusviiside, ka m\u00f5tlemise eeldus, kusjuures m\u00f5tlemine on justkui taju pikendus ja keel uus tajuorgan. See t\u00e4hendab, et keelt ei saa taandada pelgalt instrumendiks, sest selle kaudu me tajume maailma ja toimime maailmas. Fenomenoloogid \u00fctlevad: \u201eMaailm ei ole see, mida ma m\u00f5tlen, vaid mida ma kogen.\u201c<\/p>\n

Teatrist on fenomenoloogid olnud huvitatud juba \u00fcle sajandi. N\u00e4iteks Husserli \u00f5pilane, Saksa filosoof Max Scheler<\/strong> (1874\u20131928), tegeles 20. sajandi alguses trag\u00f6\u00f6dia fenomenoloogiaga; j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnenditel kirjutati uurimusi (n\u00e4ite)kirjanduse ja esteetika valdkonnas. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgsel perioodil tegeles Prantsuse filosoof Mikel Dufrenne<\/strong> (1910\u20131995) fenomenoloogilise esteetikaga: tema peateos on \u201eEsteetilise kogemuse fenomenoloogia\u201c (1953, ingl k 1973). N\u00e4itematerjalina kasutas ta teatrit (ooperit, balletti). Tema esteetika on vaatajakeskne, vastandudes looja ps\u00fchholoogiast ja biograafiast l\u00e4htuvale teose seletamisele. Kunstiteos on asi maailmas, ent alles tajutuna saab sellest esteetiline objekt, alles vaataja taju viib teose l\u00f5pule v\u00f5i t\u00e4ide. Dufrenne r\u00f5hutab ka taju ja t\u00e4henduse \u00fchtsust. T\u00e4hendus on meelelisele substantsile sisemiselt omane, s.t kui ma kuulan ja vaatan, siis antakse mulle ka t\u00e4hendus. Seega Dufrenne\u2019i k\u00e4sitlus ei r\u00f5hu aktiivsele t\u00e4hendusloomele v\u00f5i t\u00f5lgendusele, vaid tajumisele. Vastuv\u00f5tja peaks end n-\u00f6 andma teose hoolde, sellesse s\u00fc\u00fcvima v\u00f5i sukelduma, ainult sel juhul s\u00fcnnib esteetiline elamus.<\/p>\n

\"BertUSA teatriuurija Bert O. States<\/strong> (1929\u20132003) oli esimene, kes rakendas fenomenoloogilist l\u00e4henemist teatriteaduses: 1985. aastal ilmus tema m\u00f5jukas teos \u201eSuured rehkendused v\u00e4ikestes ruumides. Teatrifenomenoloogiast\u201d (\u201eGreat Reckonings in Little Rooms. On the Phenomenology of Theatre\u201c). States kasutas binokulaarse (kahe silmaga) n\u00e4gemise metafoori: \u00fcks silm v\u00f5imaldab meil vaadata maailma fenomenoloogiliselt, teine silm aga semiotiseerivalt. Teatris on m\u00e4rk v\u00f5i kujutis kahen\u00e4oline: see tahab midagi millegi kohta \u00f6elda, olla m\u00e4rk, ja tahab ka olla miski, asi iseeneses, olla \u201eilu asupaik\u201c (States 1985: 9). Teatriteaduses on t\u00e4naseni aktsepteeritud tema seisukoht, et semiootika ja fenomenoloogia on teineteist t\u00e4iendavad vaateviisid teatrile.<\/p>\n

States k\u00e4sitles oma peateoses teatrit (ja n\u00e4itekirjandust) kaksikjaotusest \u201eruum (lava) \u2013 n\u00e4itleja\u201c l\u00e4htuvalt. Lava puhul on oluline lavaruumi ja maailma suhe ning States vaatles selle suhte eri v\u00f5imalusi Shakespeare\u2019i teatris, naturalismis (kus p\u00fc\u00fctakse luua reaalsuse illusiooni), ekspressionismis, avangardteatris jne. N\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsis ta n\u00e4idendi j\u00f5udmist lavale: teksti lavale tuues kaotab see midagi oma m\u00e4rgilisest t\u00e4hendusest (k\u00f5ikidest teksti v\u00f5imalustest saab laval realiseerida vaid \u00fche), kuid v\u00f5idab kehalises kohalolus (corporeal presence<\/em>). (Samas, 29)<\/p>\n

N\u00e4itlemise fenomeni k\u00e4sitles States kahest perspektiivist: n\u00e4itleja ja tekst (rolli loomine) ning n\u00e4itleja ja publik. N\u00e4itlemine on kolme k\u00f5neviisi p\u00f5iming.<\/p>\n

N\u00e4itlemine t\u00e4hendab:<\/strong><\/p>\n