{"id":7,"date":"2024-04-04T07:56:20","date_gmt":"2024-04-04T04:56:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatrisemiootika\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:36","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:36","slug":"teatrisemiootika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatrisemiootika\/","title":{"rendered":"Teatrisemiootika"},"content":{"rendered":"
\n\tLuule Epner
\n<\/address>\n

\n\tMis on teatrisemiootika?
\n<\/h2>\n

\n\tSemiootika<\/strong> on teadus m\u00e4rkidest ja nende toimimisest ehk sellest, kuidas m\u00e4rkide abil luuakse ja vahendatakse t\u00e4hendusi. Semiootikud on \u00a0seisukohal, et igasugune suhtlemine ehk kommunikatsioon on m\u00e4rgilise iseloomuga. Kuna t\u00e4henduste loomist ja vahendamist m\u00e4rkide kaudu kohtab paljudes eluvaldkondades, on semiootikat v\u00f5imalik m\u00f5ista l\u00e4henemisviisina, mis keskendub oma objektide m\u00e4rgilisusele. Niisugusena v\u00f5ib semiootika olla paljude teadusharude osa. Kultuuriteadused, nagu kirjandus-, filmi-, kunsti- ja teatriteadus, k\u00e4tkevad \u00fche v\u00f5imalusena semiootilist l\u00e4henemisviisi. Semiootika seisukohalt kuuluvad nad kultuurisemiootika sf\u00e4\u00e4ri, mis on \u00fcks kolmest suuremast semiootika valdkonnast sotsio- ja biosemiootika k\u00f5rval. (Semiootika 2018: 23\u201324)\n<\/p>\n

\n\tTeatrisemiootika<\/strong> (ingl theatre semiotics<\/em>) on semiootika haru, mis uurib teatri m\u00e4rgilist loomust ja m\u00e4rkide elu teatris. Teatriteaduses on semiootikat kasutatud ennek\u00f5ike etendusanaluusi meetodina.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tM\u00f5iste \u201esemiootika\u201d tuleb kreeka keelest, kus semeion<\/em> t\u00e4hendab m\u00e4rki. Semiootikat kaldutakse teinekord m\u00f5istma n-\u00f6 \u201evihmavarjuteadusena\u201d, mis suudab h\u00f5lmata ja \u00fchendada k\u00f5iki teadusi \u2013 ent see v\u00f5ib ka sillutada teed pealiskaudsusele ja diletantismile (vt Eesti Semiootika Selts<\/a>).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tTeatrisemiootika ajaloost
\n<\/h3>\n

\n\tEsimese sihiteadliku katse seletada teatrikunsti semiootiliselt tegid 1930. aastatel Praha Lingvistikaringi \u00fcmber koondunud kultuuriuurijad, kes m\u00f5istsid teatrit esmajoones suhtlemisprotsessina, milles antakse edasi kunstilist informatsiooni. Praha koolkond<\/strong> tegeles n\u00e4iteks k\u00fcsimustega, kuidas mitmesugused objektid hakkavad teatrilaval toimima nagu m\u00e4rgid, millised on teatrim\u00e4rkide peamised omadused ja mispoolest nad erinevad muudest m\u00e4rkidest jms. Paraku j\u00e4id selle koolkonna t\u00f6\u00f6d ja ideed keelebarj\u00e4\u00e4ri ja teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse kultuurikatkestuse t\u00f5ttu (T\u0161ehhoslovakkia j\u00e4i teispoole raudset eesriiet) l\u00e4\u00e4neriikides pikaks ajaks tundmatuks ning p\u00e4\u00e4sesid m\u00f5ju avaldama alles 1960. aastate l\u00f5pust peale, kui neid t\u00f5lkima hakati.\n<\/p>\n

\n\tSeet\u00f5ttu saab r\u00e4\u00e4kida teatrisemiootika teisest, Praha koolkonnast s\u00f5ltumatust algusest 1950.\u20131960. aastail. Tolleaegses semiootikas peeti esmaseks ja t\u00e4htsaimaks loomuliku keele (n\u00e4iteks prantsuse, inglise v\u00f5i eesti keele) m\u00e4rgis\u00fcsteemi ning arvati, et teised, mittes\u00f5nalised s\u00fcsteemid (visuaalsed, helilised jne) toimivad samamoodi nagu loomulik keel. (McGowan 2015: 29\u201330) Esialgu p\u00fcsiski teatriteaduses eriti terava t\u00e4helepanu all draamatekst kui t\u00e4henduste allikas ning lavastust vaadeldi teksti intersemiootilise t\u00f5lkena ehk \u00fclekandena s\u00f5nalisest keelest teatrikeelde, kus kasutatakse ka mittes\u00f5nalisi m\u00e4rgis\u00fcsteeme. Kuna loomulikul keelel p\u00f5hinevasse semiootilisse mudelisse sobitub teatrilavastus t\u00f5rksalt, siis kaldus teatrisemiootika taanduma draamateksti semiootikaks. (De Marinis 2010: 1103)\u00a0\n<\/p>\n

\n\tOlukord muutus 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastail, \u00fches taktis teatri j\u00e4rjekordse iseseisvumisega kirjandusest. Tajuti teravalt vajadust uurida teatrile ainuomaseid tunnusjooni ja t\u00e4helepanu koondus teatri kui kunstiliigi semiootilisele erip\u00e4rale. Loodeti, et teaduslikult range ja s\u00fcstemaatilisust r\u00f5hutava semiootilise meetodi abil \u00fcletatakse teatrikriitikas laiutav muljelisus ning ohjeldatakse subjektiivseid hinnanguid. Teiselt poolt hakati m\u00f5istma, et semiootikale on teater eriti huvitav ja paljut\u00f5otav uurimisobjekt. N\u00e4iteks nimetas Roland Barthes<\/strong> teatrit informatsiooniliseks pol\u00fcfooniaks (paljuh\u00e4\u00e4lsuseks), sest etenduses edastatakse teateid kuuest-seitsmest allikast (dekoratsioonid, kost\u00fc\u00fcm, n\u00e4itlejate k\u00f5ne, \u017eestid jne) \u00fcheaegselt, kuid erinevas r\u00fctmis. Mis puudutab teatripraktikat, siis Barthes\u2019i arvates ennetasid ja toetasid semiootilist l\u00e4henemist teatrile Bertolt Brechti draamatekstid ja tema eepilise teatri teooria. (Barthes 1972: 261\u2013262)\n<\/p>\n

\n\t1970. aastail kujunes teatrisemiootika teaduslikuks meetodiks, mil on oma uurimisobjekt ja anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5tted, ning muutus valitsevaks l\u00e4henemisviisiks nii etendusanaluusis kui ka laiemalt teatriteoorias. \u00dcks olulisemaid teatrisemiootikuid oli tol perioodil Prantsuse uurija Tadeusz Kowzan<\/strong> (1922\u20132010). Tema arusaamad sarnanesid Praha koolkonna seisukohtadega, ehkki ta neid tol ajal ei tundnud. Kowzan toonitas, et teatrikunstile ei tohi mehaaniliselt rakendada keeleteaduslikke mudeleid, vaid tuleb s\u00fcveneda teatri kui iseseisva kunstiala omap\u00e4rasse. Oma t\u00f6\u00f6des uuris ta teatrim\u00e4rgi tunnuseid ja toimimist ning esitas teatris kasutatavate m\u00e4rgis\u00fcsteemide loetelu, millest on saanud teatrisemiootika klassika. Tema m\u00e4rgis\u00fcsteemide klassifikatsioon on aidanud teatrietendust s\u00fcsteemselt anal\u00fc\u00fcsida, kuid seda on hiljem ka palju kritiseeritud, samuti p\u00fc\u00fctud t\u00e4iendada.\n<\/p>\n

\n\tOma m\u00e4rgis\u00fcsteemide loetelu esitas ka tuntud Saksa uurija Erika Fischer-Lichte<\/strong> (s 1943). \u00a0Monograafias \u201eTeatrisemiootika\u201d (I\u2013III, 1983) k\u00e4sitles ta s\u00fcsteemselt ja \u00fcksikasjalikult teatrim\u00e4rke ja m\u00e4rgis\u00fcsteeme, semiootilise meetodi kasutamist etendusanaluusis ning n\u00e4itas baroki- ja valgustusajastu teatri anal\u00fc\u00fcsi kaudu, kuidas rakendada semiootikat teatriajaloo uurimises.\n<\/p>\n

\n\t\"Fischer-Lichte1980. aastail nihkus teatrisemiootikas r\u00f5hk etenduse kui m\u00e4rkidest koosneva teksti uurimiselt kommunikatsioonile teatris \u2013 t\u00e4helepanu suunati sellele, kuidas teatrietendusi vastu v\u00f5etakse, millist rolli m\u00e4ngivad vaatajad t\u00e4henduse loomises ning kuidas lavastused suhestuvad oma \u00fchiskondliku ja kultuuri\u00fcmbrusega. Jean Alter<\/strong> v\u00f5ttis monograafias \u201eSotsiosemiootiline teatriteooria\u201d (1990) fookusesse teatri m\u00e4rgiloomet m\u00f5jutavad sotsiaalsed tegurid, paljud uurijad tegelesid retseptsiooni semiootikaga ning senisest enam seostati teatrit \u00fchiskonnaeluga. Etendusanal\u00fc\u00fcsis hakati semiootikat \u00fchendama hermeneutilise l\u00e4henemisega. (Hermeneutikast on juttu peat\u00fckis \u201eRetseptsiooniteooria ja publiku-uurimise meetodid\u201d.) Teatriuurijate huvi k\u00f6itis ka interkultuurilisus (taustaks sedalaadi teatri populaarsus 1980.\u20131990. aastail) ehk see, kuidas oma ja v\u00f5\u00f5raste kultuuride ristumine teatrilavastuses m\u00f5jutab t\u00e4henduste teket.\n<\/p>\n

\n\t\"JuriTeatrisemiootikasse andis panuse ka Eesti semiootik Juri Lotman<\/strong> (1922\u20131993), Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Tema artikkel \u201eLavasemiootika\u201c ilmus vene keeles 1980. aastal ja eesti keeles 1991. aastal. Ehkki Lotman tegutses Tartu \u00dclikoolis, ei avaldanud see toona eesti teatrim\u00f5ttele erilist m\u00f5ju. Teatrisemiootika juurdus Eestis 1990. aastail ja seda m\u00f5jutas semiootika eriala avamine (1992) Tartu \u00dclikoolis.\n<\/p>\n

\n\t20. sajandi l\u00f5pus langes klassikaline, strukturalistlik teatrisemiootika kriitika alla poststrukturalismi positsioonidelt. Etendusanal\u00fc\u00fcsi vallas v\u00f5itsid poolehoidu alternatiivsed l\u00e4henemisviisid, eesk\u00e4tt teatrifenomenoloogia<\/a>, mis r\u00f5hutab m\u00e4rkide m\u00f5istusliku t\u00f5lgendamise asemel meelelist kogemust ja p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu n\u00e4htustele (energia, atmosf\u00e4\u00e4r, kohalolu jms), mida on raske k\u00e4sitleda m\u00e4rgilistena. Semiootika taandumises m\u00e4ngis oma osa j\u00f5uliselt esile t\u00f5usnud postdramaatiline teater, kus annavad tooni just eelmainitud n\u00e4htused. Samuti muutus aina t\u00e4htsamaks vaataja roll, millega semiootiline meetod tegeleb v\u00e4he. Teatrisemiootika anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5tteid on hiljemgi edasi arendatud ja p\u00fc\u00fctud semiootiliselt kirjeldada ka postdramaatilise teatri lavastusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Luule Epner Mis on teatrisemiootika? Semiootika on teadus m\u00e4rkidest ja nende toimimisest ehk sellest, kuidas m\u00e4rkide abil luuakse ja vahendatakse t\u00e4hendusi. Semiootikud on \u00a0seisukohal, et igasugune suhtlemine ehk kommunikatsioon on m\u00e4rgilise iseloomuga. Kuna t\u00e4henduste loomist ja vahendamist m\u00e4rkide kaudu kohtab …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":492,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/492"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}