{"id":6,"date":"2024-04-04T07:56:20","date_gmt":"2024-04-04T04:56:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/etendusanaluus\/"},"modified":"2025-05-06T14:33:27","modified_gmt":"2025-05-06T11:33:27","slug":"etendusanaluus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/etendusanaluus\/","title":{"rendered":"Etendusanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"
Riina Oruaas<\/address>\n

Mis on etendusanal\u00fc\u00fcs?<\/h2>\n

Etendusanal\u00fc\u00fcs ehk etenduse anal\u00fc\u00fcs (performance analysis<\/em>) on teatriteaduses \u00fcks keskseid distsipliine, kus lavastust uuritakse ja t\u00f5lgendatakse v\u00f5imalikult terviklikult ja mitmek\u00fclgselt. Etendusanal\u00fc\u00fcsi jaoks ei ole olemas \u00fcht kindlat teooriat. Selles t\u00f6\u00f6s saavad kokku kirjutaja anal\u00fc\u00fctilised v\u00f5imed, teoreetiline kompetentsus, \u00fcldine teatri- ja kultuuriteadlikkus, aga ka tema emotsioonid, teatritunnetus ja vaist. Selles peat\u00fckis on v\u00e4lja toodud p\u00f5him\u00f5tted, millest etendust anal\u00fc\u00fcsides tavap\u00e4raselt l\u00e4htutakse.<\/p>\n

Etendusanal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib kanda mitut erinevat funktsiooni. See v\u00f5ib olla uurija eraldiseisev \u00fclesanne, kui eesm\u00e4rgiks on lavastuse t\u00f5lgendamine ja j\u00e4\u00e4dvustamine. Eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla ka n\u00e4idata m\u00f5ne teooria (n\u00e4iteks teatrifenomenoloogia) v\u00f5i l\u00e4henemise rakendamisv\u00f5imalusi. Etendusanal\u00fc\u00fcsil on puutepunkte nii teatriajaloo kui ka teatrikriitikaga, samuti publiku- ja retseptsiooniuuringutega. Teatriajaloost eristab etendusanal\u00fc\u00fcsi see, et siin tegeletakse uurija kaasaegsete teatrilavastustega ja vajalik on vahetu isiklik vaatamiskogemus. Kultuurimeediasse kuuluva teatrikriitikaga v\u00f5rreldes on etendusanal\u00fc\u00fcs teoreetilisem ja metodoloogilisem. Samas peaks ka heal teatrikriitikul olema tugev anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime, oskus n\u00e4ha lavastuse kandvat struktuuri ning see selges keeles lugejale oma t\u00f5lgendusena edastada. Etendusanal\u00fc\u00fcsi valdamine on teatrikriitikule sama vajalik kui \u00fcldine lai silmaring.<\/p>\n

Eesti keeles on k\u00e4ibel kaks paralleelset m\u00f5istet: etenduse anal\u00fc\u00fcs ja etendusanal\u00fc\u00fcs. Etendusanal\u00fc\u00fcs r\u00f5hutab paralleeli tekstianal\u00fc\u00fcsiga ja seega metodoloogilisust, etenduse anal\u00fc\u00fcs on keskendunud rohkem konkreetsele lavastusele. Miks ei r\u00e4\u00e4gita aga teatrilavastuse anal\u00fc\u00fcsist? Vastus peitub teatrikunsti erip\u00e4ras: lavastus on olemas vaid meie, nii vaatajate kui lavastuse loojate teadvuses ja sellele ei ole vaatajal vahetut juurdep\u00e4\u00e4su nagu etendusele. Etenduse anal\u00fc\u00fcsis peetakse silmas ka etenduste omavahelisi erinevusi ja p\u00fc\u00fctakse tabada k\u00f5ikide etenduste \u00fchisosa ehk lavastust, v\u00f5imalusel vaadates mitut etendust.<\/p>\n

\"Anna<\/p>\n

Teatriteaduses on pikalt valitsenud draamateksti anal\u00fc\u00fcs ja teatriajalugu. Lavastuse kui kirjandusest iseseisva kunstiteose anal\u00fc\u00fcs on sellest lahknenud alles 20. sajandi teisel poolel. Kuid sellele, et teatri olemust ei defineeri draamatekst, juhiti t\u00e4helepanu juba sajandi alguses. Aegam\u00f6\u00f6da s\u00fcvenes teadmine, et etendus ei ole artefakt \u00a0\u2013 l\u00f5petatud ja muutumatu kunstiteos \u2013, vaid s\u00fcndmus (Fischer-Lichte 1999: 171), mis tekib vaatajate ja etendajate vahelises koosm\u00e4ngus ning vajab sellisena omaette uurimismeetodeid.<\/p>\n

Etendusanal\u00fc\u00fcsi kui distsipliini areng<\/h3>\n

Etendusanal\u00fc\u00fcs kui distsipliin kujunes v\u00e4lja 1960.\u201370. aastatel senise ajalookeskse l\u00e4henemise kriitikana. Teadvustati, et on v\u00f5imalik uurida ka kaasaegseid lavastusi. Sel ajal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tud strukturalistlikud teatriuurimise meetodid (n\u00e4iteks teatrisemiootika) domineerisid pea 20. sajandi l\u00f5puni. Teatrisemiootika k\u00f5rvale kerkis 1980. aastatel teatrifenomenoloogia, mis tegeleb selliste m\u00f5istetega nagu s\u00fcndmus, kehalisus, atmosf\u00e4\u00e4r ja m\u00f5ju. Etendusanal\u00fc\u00fcsi kaks k\u00f5ige levinumat l\u00e4henemisviisi ongi teatrisemiootika<\/a> ja \u2013fenomenoloogia<\/a>, mida tutvustatakse vastavates peat\u00fckkides. N\u00fc\u00fcdisajal on etenduse esteetilistele probleemidele lisandunud sotsiaalsete, kultuuriliste, institutsionaalsete jm kontekstidega arvestamine.<\/p>\n

Mis on etendus?<\/h3>\n

Etenduse<\/strong> (ingl performance<\/em>, sks die Auff\u00fchrung<\/em>, pr le spectacle<\/em>) m\u00f5iste kasutusala eri keeltes on \u00fcsna lai ja selles p\u00f5imuvad mitu t\u00e4hendusv\u00e4lja: etendus kui millegi n\u00e4itamine ja etendus kui millegi erilisel viisil tegemine. M\u00f5iste t\u00e4pne t\u00e4hendus selgub tavaliselt kontekstis ja sellest on eri nurkade alt juttu ka sissejuhatuses ning etendusuuringute peat\u00fckis.<\/p>\n

Etendus on<\/strong><\/p>\n