\n\tSelle k\u00fcsimustiku esimene versioon on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud 1980. aastatel, peamiselt Pariisis etendunud ja \u00fcldisemalt l\u00e4\u00e4ne kultuuri kuuluvate lavastuste p\u00f5hjal, ning avaldatud raamatus \u201cVoix et images de la sc\u00e8ne\u201d. Esitan siinkohal selle viimase versiooni, kus on arvesse v\u00f5etud varasemaid vastuv\u00e4iteid ja teatriloomingu arenguid.\n<\/p>\n
\n\t1. Lavastuse \u00fcldjooned<\/strong> \n\t2. Stsenograafia<\/strong> \n\td) V\u00e4rvide, vormide ja materjalide s\u00fcsteemid, nende konnotatsioonid.\n<\/p>\n \n\t3. Valgustus<\/strong> \n\t4. Rekvisiidid<\/strong> \n\t5. Kost\u00fc\u00fcmid, grimm, maskid<\/strong> \n\t6. N\u00e4itlejat\u00f6\u00f6<\/strong> \n\t7. Muusika, m\u00fcra ja vaikuse funktsioon<\/strong> \n\t8. Etenduse r\u00fctm<\/strong> \n\t9. Faabula lugemise viis lavastuses<\/strong> \n\t10. Tekst lavastuses<\/strong> \n\t11. Vaataja<\/strong> \n\t12. Kuidas etendust j\u00e4\u00e4dvustada (pildistada, filmida)? Kuidas seda meeles hoida?<\/strong> \n\t13. Mida ei saa t\u00e4hendustada?<\/strong> \n\t14. Kokkuv\u00f5te<\/strong> Selle k\u00fcsimustiku esimene versioon on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud 1980. aastatel, peamiselt Pariisis etendunud ja \u00fcldisemalt l\u00e4\u00e4ne kultuuri kuuluvate lavastuste p\u00f5hjal, ning avaldatud raamatus \u201cVoix et images de la sc\u00e8ne\u201d. Esitan siinkohal selle viimase versiooni, kus on arvesse v\u00f5etud varasemaid vastuv\u00e4iteid ja …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-55","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":444,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions\/444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
a) Kuidas p\u00fcsivad koos lavastuse elemendid (lavaliste s\u00fcsteemide seosed)?
b) Lavastuse sidusus v\u00f5i selle puudumine: millele lavastus tugineb?
c) Lavastuse koht kultuurilises ja esteetilises kontekstis.
d) Mis lavastuses h\u00e4irib: millised on tugevad, n\u00f5rgad v\u00f5i igavad kohad? Kuidas lavastus paigutub n\u00fc\u00fcdisaegsesse teatripilti?\n<\/p>\n
a) Ruumit\u00fc\u00fcbid: linnaruum, arhitektuuriline ruum, lavaruum, \u017eestide ruum jm.
b) Publikuruumi ja m\u00e4nguruumi suhe.
c) Ruumi struktureerimise printsiibid:\n<\/p>\n\n
Olemus, seos fiktsiooniga, etendusega, n\u00e4itlejaga.
M\u00f5ju etenduse vastuv\u00f5tule.\n<\/p>\n
Olemus, funktsioon, materjal, suhe ruumi ja kehaga, nende kasutamise s\u00fcsteem.\n<\/p>\n
Funktsioon, s\u00fcsteem, suhe kehaga.\n<\/p>\n
a) N\u00e4itlejate v\u00e4limuse kirjeldus (kehaplastika, miimika, grimm); muutused v\u00e4limuses.
b) N\u00e4itlejate eeldatav kinesteesia, kuidas vaataja seda tajub.
c) Tegelase loomine; n\u00e4itleja\/roll.
d) N\u00e4itleja ja trupi suhe: \u00fcmberpaiknemised, suhted tervikuga, trajektoorid.
e) Teksti ja keha suhe.
f) H\u00e4\u00e4l: omadused, m\u00f5ju, suhe lavak\u00f5ne ja lauluga.
g) N\u00e4itleja staatus: minevik, positsioon teatris jm.\n<\/p>\n
a) Olemus ja tunnusjooned: seos faabula ja lavak\u00f5nega.
b) Millal need avalduvad? Milline on nende m\u00f5ju etendusele kui tervikule?\n<\/p>\n
a) M\u00e4rgis\u00fcsteemide r\u00fctm (repliikide vahetus, valgustus, kost\u00fc\u00fcmid, \u017eestid jm). Tegeliku kestuse ja kogetud kestuse suhe.
b) Etenduse \u00fcldine r\u00fctm: pidev v\u00f5i katkendlik, r\u00fctmimuutused, seos re\u017eiiga.\n<\/p>\n
a) Mis lugu jutustatakse? Res\u00fcmeerige. Kas lavastus r\u00e4\u00e4gib sama mis tekst?
b) Millised on dramaturgilised valikud? Kas lugemine on sidus v\u00f5i mitte?
c) Millised on teksti mitmetim\u00f5istetavused, milliseid lahendusi lavastus pakub?
d) Faabula struktuur.
e) Kuidas n\u00e4itleja ja lava faabulat \u00fcles ehitavad?
f) Milline on draamateksti \u017eanr uuritava lavastuse j\u00e4rgi?
g) Muud lavastamise v\u00f5imalused.\n<\/p>\n
a) Lavaversiooni valik: millised on muudatused?
b) T\u00f5lke erip\u00e4ra (kui on tegu t\u00f5lkega). T\u00f5lge, adaptatsioon, \u00fcmberkirjutus v\u00f5i originaaltekst?
c) Milline osakaal on lavastuses draamatekstil?
d) Teksti ja pildilisuse, kuuldava ja n\u00e4htava suhe.\n<\/p>\n
a) Millisesse teatriinstitutsiooni kuulub vaadeldav lavastus?
b) Millised olid ootused (tekst, lavastaja, n\u00e4itlejad)?
c) Milliseid eeltingimusi on vaja etenduse hindamiseks?
d) Kuidas reageeris publik?
e) Vaataja roll t\u00e4henduse loomisel. Kas esitatu soodustab \u00fchest v\u00f5i mitmetist m\u00f5istmist?
f) Millised pildid, stseenid, teemad puudutavad ja j\u00e4\u00e4vad meelde?
g) Kuidas lavastus suunab vaataja t\u00e4helepanu?\n<\/p>\n
Mida ei saa \u00fcles t\u00e4hendada?\n<\/p>\n
a) Mis ei omandanud lavastuse m\u00f5istmisel t\u00e4hendust?
b) Mis ei ole taandatav m\u00e4rgile ja t\u00e4hendusele? Miks?\n<\/p>\n
a) Milliseid eriprobleeme tuleks uurida?
b) Muud m\u00e4rkused ja kategooriad uuritava lavastuse ja k\u00fcsimustiku tarbeks.
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"