{"id":501,"date":"2024-04-04T22:35:24","date_gmt":"2024-04-04T19:35:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/?page_id=501"},"modified":"2025-04-30T11:57:33","modified_gmt":"2025-04-30T08:57:33","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"<\/a>
All<\/a> | A<\/a> B<\/a> D<\/a> E<\/a> F<\/a> H<\/a> I<\/a> K<\/a> L<\/a> M<\/a> N<\/a> O<\/a> P<\/a> R<\/a> S<\/a> T<\/a> V<\/a> <\/div>
<\/div>
<\/a>LGBTQ+<\/strong>

\u2013 l\u00fchend, mis m\u00e4rgib erinevaid seksuaalseid orientatsioone ja soolisi identiteete, tuleneb eesliidetest lesbi-, gei-, bi-, trans-, queer- (v\u00f5i questioning).\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>agent ehk tegutseja<\/strong>

\u2013 isik v\u00f5i organisatsioon, kes v\u00f5i mis on v\u00f5imeline tegutsema eesm\u00e4rgi nimel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>aktantanal\u00fc\u00fcs<\/strong>

\u2013 tegelaskonna anal\u00fc\u00fcsi meetod, milles vaadeldakse tegelasi ja n\u00e4idendis toimivaid j\u00f5ude kui baasfunktsioone (aktante), mis on asetatud omavahel kindlatesse suhetesse. Aktandid on subjekt, objekt, saatja, saaja, liitlane ja vastane.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>allikas<\/strong>

\u2013 k\u00f5ik inimese loodu, mida kasutatakse uurimist\u00f6\u00f6s. Allikad v\u00f5ivad olla esemelised, kirjalikud, suulised, digitaalsed.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>arhiiv<\/strong>

\u2013 korrastatud allikate kogum; asutus v\u00f5i asutuse osakond, mis s\u00e4ilitab dokumente.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>autoetnograafia<\/strong>

\u2013 uurimis- ja kirjutamismeetod, mille abil kirjeldatakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse s\u00fcstemaatiliselt isiklikku kogemust eesm\u00e4rgiga m\u00f5ista kultuurilist kogemust; selle meetodiga loodud kirjutis. Autoetnograafias uurija p\u00f5imib autobiograafiat ja etnograafiat.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>b<i>lack-box<\/i> ehk must kast<\/strong>

\u2013 teatrisaali t\u00fc\u00fcp, mille lava, tehnika ja publiku asetus on muudetav. Enamasti puuduvad arhitektuuriliselt eristatavad lavakarp ja -poodium ning lavatorn ja publikut\u00f5us.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>binaarsed opositsioonid<\/strong>

\u2013 kokkukuuluvad vastandid. Kultuuriteoreetiline m\u00f5iste, mille abil jagatakse k\u00f5ik n\u00e4htused vastandlike tunnuste alusel kaheks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>dominant<\/strong>

\u2013 kunstiteose keskendav koostisosa, mis valitseb ja m\u00e4\u00e4rab teisi osi, tagab teose terviklikkuse ning m\u00e4\u00e4rab tema erip\u00e4ra.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>dramaturgia<\/strong>

\u2013 a) kindla n\u00e4itekirjaniku, ajastu v\u00f5i kultuuri n\u00e4idendid; b) draamateose \u00fclesehitus v\u00f5i konventsioonid, nt \u017eanris\u00fcsteem; t\u00fc\u00fcptegelaste s\u00fcsteem; c) teatris\u00fcndmuse \u00fclesehitus ehk lavastuse eri komponentide ja nende t\u00e4henduste vahelised suhted.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>empaatia ehk kaasaelamine ja -tundmine<\/strong>

\u2013 protsess, kus vaataja kujutab tegelase olukorda ja emotsioone ette ning m\u00f5istab tema olukorda, kuid ei v\u00f5ta tema tundeid \u00fcle.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>etendaja<\/strong>

\u2013 inimene, kes teistele midagi esitab; esineja etenduskunstis, kus teatrile omased n\u00e4itlemiskonventsioonid ei kehti.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>etendus<\/strong>

\u2013 teatrilavastuse \u00fchekordne esitus; harjutatud ja teistele vaatamiseks m\u00f5eldud tegevus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>etendusanal\u00fc\u00fcs ehk etenduse anal\u00fc\u00fcs<\/strong>

\u2013 distsipliin, kus keskendutakse \u00fchele v\u00f5i mitmele lavastusele, uurides ja t\u00f5lgendades neid v\u00f5imalikult terviklikult ja mitmek\u00fclgselt.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>etenduskunst<\/strong>

\u2013 h\u00fcbriidne, eri kunstiliikide v\u00e4ljendusvahendeid kasutav ja\/v\u00f5i nende piiridel asuv etenduskunstide liik.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>etenduskunstid<\/strong>

\u2013 katusm\u00f5iste, mis h\u00f5lmab kunstiliike, kus kunstnikud kannavad teose ette (tavaliselt f\u00fc\u00fcsiliselt samas ruumis olevale) publikule.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>etendusuuringud<\/strong>

\u2013 teadusharu, mis uurib kultuurin\u00e4htusi kui etendusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>fenomenid<\/strong>

\u2013 asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest s\u00f5ltumatult on.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>fenomenoloogia<\/strong>

\u2013 meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine; selle uurimine, kuidas inimene asju tajub ja kogeb, kuidas asi inimese kogemuses v\u00e4lja paistab ehk ennast n\u00e4itab ning milline on selle kogetava asja t\u00e4hendus \u00fche kindla kogemusakti raames.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>hermeneutika<\/strong>

\u2013 t\u00f5lgendamiskunst v\u00f5i -\u00f5petus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>identifitseerumine ehk samastumine<\/strong>

\u2013 protsess, kus vaataja asetab end tegelase olukorda, v\u00f5tab \u00fcle tema maailmataju, huvid jne ning kogeb samu emotsioone, mida ta arvab tegelast tundvat.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>ikoon<\/strong>

\u2013 m\u00e4rk, mis sarnaneb objektiga.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>indeks<\/strong>

\u2013 m\u00e4rk, mis on objektiga ajas v\u00f5i ruumis seotud ja osutab sellele. Indeksi t\u00e4hendus p\u00f5hineb seosel, mille vaataja oma teadvuses m\u00e4rgi ja objekti vahel loob.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>karplava<\/strong>

\u2013 teatrilava t\u00fc\u00fcp, mis on vaatesaalist arhitektuuriliselt selgelt eristatud ja mille eesm\u00e4rk on luua terviklik lavaillusioon.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kehalisus<\/strong>

\u2013 m\u00f5iste, millega t\u00e4histatakse eesk\u00e4tt etendaja keha vahetut m\u00f5ju, mitte etendajat kui m\u00e4rkide loojat.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kogukonnateater<\/strong>

\u2013 teatriliik, mis tegeleb \u00fchiskonnas ala- v\u00f5i mitteesindatud inimgruppide v\u00f5i probleemidega. Kogukonnateatrit huvitab suhe kogukonnaga ja kogukonnaliikmete kaasamine.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kohalolu<\/strong>

\u2013 etendaja kehastumise teatavate protsesside tulemus; etendaja v\u00f5ime valitseda ruumi ja hoida vaataja t\u00e4helepanu. Kohalolu p\u00f5hineb etendaja oskusel kasutada teatavaid tehnikaid ja praktikaid, millele vaatajad reageerivad.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>konfiguratsioonianal\u00fc\u00fcs<\/strong>

\u2013 tegelaskonna anal\u00fc\u00fcsi meetod, kus vaadeldakse k\u00f5iki tegelasi nende ilmumise j\u00e4rjekorra ja sageduse j\u00e4rgi. Anal\u00fc\u00fcs esitatakse tavaliselt tabelina, mis sisaldab tegelaste ja stseenide loetelu.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>konkretiseering<\/strong>

\u2013 lugeja ettekujutus teose maailmast.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kood<\/strong>

\u2013 semiootikas kokkuleppeline (v\u00f5i ka teadvustama) reeglistik, mille j\u00e4rgi m\u00e4rke luuakse v\u00f5i valitakse, omavahel \u00fchendatakse ja t\u00f5lgendatakse.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>koreograafia<\/strong>

\u2013 tantsuseade, kehade liikumisjadad ja nende kirjeldus.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kvalitatiivsed uurimismeetodid<\/strong>

\u2013 uurimismeetodid, millega vastatakse eelk\u00f5ige k\u00fcsimusele \u201ekuidas?\u201c. Selliste meetoditega uuritakse korraga v\u00e4heseid objekte, kuid tehakse seda s\u00fcgavuti. Tulemused ei v\u00f5imalda teha \u00fcldistavaid j\u00e4reldusi, kuid v\u00f5imaldavad \u00f6elda midagi olulist uurimisobjekti enda kohta.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kvantitatiivsed uurimismeetodid<\/strong>

\u2013 uurimismeetodid, mis vastavad k\u00fcsimustele \u201emis?\u201c ja \u201ekui palju?\u201c. Andmeid anal\u00fc\u00fcsitakse statistiliselt ja tulemuste p\u00f5hjal on v\u00f5imalik teha \u00fcldistavaid j\u00e4reldusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>kv\u00e4\u00e4r<\/strong>

(queer<\/em>, ingl veider, kummaline) \u2013 katusm\u00f5iste mittetraditsiooniliste sooidentiteetide t\u00e4histamiseks.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>lavailm<\/strong>

\u2013 sisaldab k\u00f5ike, mis laval on ja seal luuakse: f\u00fc\u00fcsilised ja vaimsed asjad, ruumid ja kehad, helid ja tekstid. Fenomenoloogia m\u00f5iste, mis t\u00e4hendab kohta, kus asjad ilmnevad.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>lavastus<\/strong>

\u2013 teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>leitud koht<\/strong>

\u2013 konkreetse lavastuse tarbeks kohandatud ruum, kus tavaliselt teatrit ei tehta.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>libreto<\/strong>

\u2013 muusika- v\u00f5i tantsulavastuse dramaturgiline tekst, kus fikseeritakse lauldud ja k\u00f5neldud osa v\u00f5i tantsulavastuse s\u00fcndmustiku kirjeldus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>loovuurimus<\/strong>

\u2013 kunstniku kogemusp\u00f5hine uurimist\u00f6\u00f6. Loovuurimus koosneb loomingust ja uurimusest ehk kunstilisest tegevusest ja selle teaduslikust anal\u00fc\u00fcsist.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>l\u00fcnk<\/strong>

\u2013 retseptsiooniteooria m\u00f5iste, mis t\u00e4histab puuduvat infot v\u00f5i ebaselget kohta teoses.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>misanstseen<\/strong>

(mise en sc\u00e9ne, pr lavale pandud) \u2013 etendajate paiknemine ja liikumine lavaruumis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>m\u00e4rgis\u00fcsteem<\/strong>

\u2013 \u00fcheliigiliste m\u00e4rkide kogum.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>n\u00e4idend<\/strong>

\u2013 draamavormis tekst, mis on m\u00f5eldud laval esitamiseks ja mis vastab rohkem v\u00f5i v\u00e4hem kindlatele \u017eanri- ja struktuurireeglitele.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>n\u00e4itleja<\/strong>

\u2013 inimene, kelle \u00fclesanne on kehastada tegelast ehk luua roll s\u00f5nateatrilavastuses v\u00f5i filmis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>ootushorisont<\/strong>

\u2013 vastuv\u00f5tja(te) ootused kunstiteos(t)ele.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>partituur<\/strong>

\u2013 orkestrile v\u00f5i muule koosseisule kirjutatud heliteose k\u00f5iki partiisid sisaldav noodistik.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>performatiivne uurimus<\/strong>

\u2013 kunstniku kogemusp\u00f5hine uurimist\u00f6\u00f6, mille tulemusi esitatakse performatiivses vormis uurija kunstialal (n\u00e4iteks etendusena).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>performatiivsus<\/strong>

\u2013 etenduslikkus; teatraalsus; m\u00f5juj\u00f5ud.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>periodiseerimine<\/strong>

\u2013 mineviku ajal\u00f5ikudeks liigendamine. Kontseptsioon, mille alusel korrastatakse ajalooperioodid ja -protsessid ning mis on vajalik materjalis orienteerumiseks ja valikute tegemiseks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>postdramaatilisus<\/strong>

\u2013 draamaj\u00e4rgne ja seda \u00fcletav esteetika teatris v\u00f5i dramaturgias. Postdramaatiline lavastus v\u00f5i tekst ei vasta traditsioonilise draama mudelile.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>publiku-uuring<\/strong>

\u2013 uurimist\u00f6\u00f6, kus kogutakse andmeid publiku sotsiaal-kultuurilise tausta v\u00f5i teatritarbimise kohta, kuid enamasti vastuv\u00f5tule ei keskenduta.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>rakendusteater<\/strong>

\u2013 katusm\u00f5iste, mis h\u00f5lmab mittekunstiliste eesm\u00e4rkidega uurimuslikke teatripraktikaid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>retseptsiooni-uuring<\/strong>

\u2013 uurimist\u00f6\u00f6, kus k\u00e4sitletakse mingi teose v\u00f5i teoste r\u00fchma vastuv\u00f5ttu konkreetsete vastuv\u00f5tjate seas.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>retseptsiooniteooria<\/strong>

\u2013 teooria, mis k\u00e4sitleb kunsti, kunstiliigi v\u00f5i -teose vastuv\u00f5tu \u00fcldiseid p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>semioos ehk m\u00e4rgitoime<\/strong>

\u2013 protsess, milles miski (n\u00e4iteks teatrietenduse elemendid) toimib m\u00e4rgina ning hakkab kandma t\u00e4hendusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>semiootika<\/strong>

\u2013 teadus m\u00e4rkidest ja nende toimimisest ehk sellest, kuidas m\u00e4rkide abil luuakse ja vahendatakse t\u00e4hendusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>stsenograafia<\/strong>

\u2013 lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus, sh lava- ja valguskujundus, kost\u00fc\u00fcmid ja intermediaalsed lahendused.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>sugu<\/strong>

\u2013 kultuuriteadusliku m\u00f5istena sotsiaalne konstruktsioon, mis kujuneb praktikas. Eristatakse sotsiaalset sugu (gender) ja bioloogilist sugu (sex).\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>s\u00fcmbol<\/strong>

\u2013 m\u00e4rk, mille seos objektiga on kokkuleppeline ja mille t\u00e4hendus tekib selle kokkuleppe v\u00f5i tava tundmise alusel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>teatrim\u00e4rk<\/strong>

\u2013 etenduse iga element, mis kannab t\u00e4hendust.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>teatrisemiootika<\/strong>

\u2013 semiootika haru, mis uurib teatri m\u00e4rgilist loomust ja m\u00e4rkide elu teatris.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>teatrisotsioloogia<\/strong>

\u2013 teatriuurimise haru, mis kasutab teatri uurimiseks eelk\u00f5ige sotsiaalteadustes rakendatavaid teooriaid ja meetodeid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>teatris\u00fcndmus<\/strong>

\u2013 teatrietendus kui kommunikatiivne akt; anal\u00fc\u00fcsimudel, millega k\u00e4sitletakse etendust laiemas kunstilises ja sotsiaalses kontekstis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>teatris\u00fcsteem<\/strong>

\u2013 k\u00f5ik teatri toimimiseks vajalikud ja \u00fcksteisega seotud s\u00fcsteemi osad alates teatrikoolidest ja -haridusest, teatrimajadest, rahastamisest kuni publiku ja teatrikriitikani.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>tegevuskunst<\/strong>

\u2013 tegevusel p\u00f5hinev kunstiliik, mis on v\u00e4lja kasvanud visuaalkunstist. Tegevuskunsti traditsioonilised alaliigid on performance ja h\u00e4ppening.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>v\u00e4li<\/strong>

\u2013 sotsiaalselt struktureeritud ruum, kus toimub v\u00f5itlus olemasolevate positsioonide ja ressursside p\u00e4rast.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>