{"id":5,"date":"2024-04-04T07:56:20","date_gmt":"2024-04-04T04:56:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatrihistoriograafia\/"},"modified":"2026-03-10T05:52:36","modified_gmt":"2026-03-10T03:52:36","slug":"teatrihistoriograafia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatrihistoriograafia\/","title":{"rendered":"Teatrihistoriograafia"},"content":{"rendered":"
\n\tRiina Oruaas
\n<\/address>\n

\n\tMis on teatrihistoriograafia?
\n<\/h2>\n

\n\tTeatriajalugu (teatrilugu) v\u00f5ib k\u00f5ige lihtsamalt defineerida kui \u00fclevaadet teatri tekkest, arengust ja sellega seotud s\u00fcndmustest. M\u00f5iste historiograafia<\/b> ehk ajalookirjutus<\/b> t\u00e4hendab esiteks teatava perioodi v\u00f5i valdkonna ajalugu k\u00e4sitlevaid teoseid ehk ajalookirjandust. Teisalt on see teadusala, mis k\u00e4sitleb ajalooteaduse kui uurimisala enda meetodeid ja ajalugu. Neid kaht suunda ei saa teineteisest lahutada, kuna teatriajaloolane toetub kirjutades alati varasematele allikatele ning on oma valikutest ja eesm\u00e4rkidest teadlik. Teatriajalookirjutuse eesm\u00e4rk on allikate p\u00f5hjal korrastada ja vastavalt olemasolevatele teadmistele esitada v\u00f5imalikult t\u00f5ene k\u00e4sitlus teatriajaloos toimunud s\u00fcndmustest ja protsessidest. Selleks j\u00e4rgitakse ajalooteaduse p\u00f5him\u00f5tteid ning rakendatakse teatrikunsti erip\u00e4rast l\u00e4htuvaid meetodeid.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tTeatriajalugu on Eesti teatriteaduse k\u00f5ige pikema traditsiooniga uurimisala. Esimesed teatriajaloolised \u00fclevaated ilmusid juba 20. sajandi alguses (Karl Menning, \u201eEesti n\u00e4itekirjanduse ajalugu\u201c, 1902). <\/span><\/span><\/span>Eesti teatriajaloolased keskenduvad eelk\u00f5ige Eesti teatri ajaloo uurimisele ja teevad seda peamiselt eesti keeles. Eesti teatrile laiema konteksti loomiseks on vajalik tunda ka teatrikunsti \u00fcldist arengut, eelk\u00f5ige Euroopa teatri ajalugu, kuna Eesti teater on alati olnud osa Euroopa teatrist ning eestikeelse teatri eel ja k\u00f5rval tegutsesid saksa- ja venekeelsed teatrid, millel oli tihe side vastava kultuuriruumiga. Teisalt on vajalik suhestumine nii Eesti, Euroopa kui maailma ajalooga, et m\u00f5ista teatriajaloo laiemaid kultuurilisi, sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke tagap\u00f5hju. Sellest tuleneb ka teatrihistoriograafia interdistsiplinaarsus. Teatriajaloo l\u00e4hinaabrid on kirjandus-, muusika-, tantsu-, visuaalkunsti- ja arhitektuuriajalugu. Need aitavad selgitada teatri kui h\u00fcbriidse ehk teisi kunstiliike sisaldava kunstiliigi loomist ja vastuv\u00f5ttu.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tAjaloolase \u00fclesanne on tuvastada ja kirjeldada minevikus aset leidnud s\u00fcndmusi, n\u00e4idata nende juhtumise p\u00f5hjuseid ja anda neile t\u00e4hendus laiemas kontekstis. Thomas Postlewait<\/b> on l\u00fchidalt kokku v\u00f5tnud, milliseid k\u00fcsimusi ajaloolane oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus k\u00fcsib. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n

\n\t\tAjaloolase k\u00f5ige olulisemad k\u00fcsimused<\/strong>
S\u00fcndmuse tuvastamine, kirjeldamine, anal\u00fc\u00fcsimine: kes?, mis\/mida?, kus?, millal?.
S\u00fcndmuse selgitamine ja t\u00f5lgendamine: kuidas?, miks?. (Postlewait 2009: 1)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tTeatrihistoriograafia peat\u00fckis antakse \u00fclevaade teatriajaloo kirjutamise p\u00f5him\u00f5tetest, tutvustatakse Thomas Postlewaiti teatris\u00fcndmuse mudelit ja selgitatakse teemat Eesti teatriloo kontekstis. Ajaloos\u00fcndmuse j\u00e4\u00e4dvustuse ja selle p\u00f5hjal skitseeritud teatris\u00fcndmuse anal\u00fc\u00fcsi n\u00e4ide p\u00e4rineb Lilian Velleranna koostatud dokumendikogumikust Voldemar Panso 1973. aasta lavastusest \u201eTants aurukatla \u00fcmber\u201c.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tMinevik, ajalugu ja ajalookirjutus<\/span><\/span><\/span><\/b>
\n<\/h3>\n

\n\t\"KeithAjaloolane Keith Jenkins<\/b> (1943) on m\u00f5jukas raamatus \u201eRe-thinking History\u201c (1991) osutanud, et s\u00f5nu \u201eminevik\u201c, \u201eajalugu\u201c ja \u201eajalookirjutus\u201c kasutatakse sageli eksitavalt s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena. Minevik on k\u00f5ik see, mis on kunagi olnud ja juhtunud. Historiograafia ehk ajalookirjutus on ajaloolaste kirja pandud tekstid. K\u00f5ige keerulisem on defineerida aga ajalugu ennast. Ajalugu on eelk\u00f5ige diskursus ja ajaloolase loodud konstruktsioon, tema subjektiivsest elu- ja ajakogemusest s\u00f5ltuv suhe minevikku. Kui minevik on k\u00f5ik, mis on toimunud, siis kaugeltki k\u00f5ik minevikus juhtunu ei ole veel ajalugu. Ajalugu on ajaloolaste t\u00f6\u00f6 ehk ajaloolased n-\u00f6 teevad ajaloo. Nad on mineviku vahendajad, kes saavad minevikku n-\u00f6 tagasi tuua ainult teatud meediumites: raamatute, artiklite, dokumentaalfilmide ja muu sellise abil. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tAjaloot\u00f6\u00f6 koosneb epistemoloogiast, metodoloogiast ja ideoloogiast (Jenkins [1991] 2003: 23). <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tEpistemoloogia<\/span><\/span><\/span><\/b> on filosoofia ala, mis loob teooriaid selle kohta, kuidas me midagi teame (kr k epist\u0113m\u0113<\/span><\/span><\/i> \u2013 teadmine). Ajaloolase teadmine minevikust ei ole kunagi k\u00f5ikeh\u00f5lmav ja seda neljal p\u00f5hjusel: <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\t\u00dckski ajaloolane ei suuda katta kogu minevikku, vaid osa minevikust on allikates s\u00e4ilinud ja suurem osa sellest on h\u00e4\u00e4bunud.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\u00dckski \u00fclevaade minevikust ei kata seda sellisena, nagu see oli, sest minevik polnud mitte aruanne, vaid s\u00fcndmused, olukorrad jms. Ajalugu koosneb hulgast tekstidest, mis on mineviku t\u00f5lgendused, aga mitte minevik ise. Seet\u00f5ttu on ajaloolase uurimisobjektiks v\u00e4ltimatult ka varasem historiograafia, mis ise on ajaloo loonud.\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tAjalugu on paratamatult ajaloolase isiklik konstruktsioon, esitatud ajaloolase kui \u201ejutustaja\u201c vaatepunktist. Ajaloolane on minevikus\u00fcndmuste vahendaja.\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  4. \n\t\tAjaloolasele on k\u00e4ttesaadav info, mida s\u00fcndmuste vahetule kogejale sellisel kujul olemas polnud. Ajaloolane \u00fchendab tagantj\u00e4rele ka unustatud ja seni mitte kokku kuulunud t\u00fckid. \u00dcksikisikute ja sotsiaalsete formatsioonide (\u00fchiskonnagruppide, -klasside, riikide jms) roll ajaloos on sageli m\u00f5istetav vaid tagantj\u00e4rele, kui dokumendid ja muud j\u00e4ljed on oma algsest kontekstist v\u00e4lja v\u00f5etud ja illustreerivad mustreid, mida nende autorid n\u00e4ha ei osanud. Ajalugu alati kombineerib, muudab ja v\u00f5imendab mingeid minevikuaspekte. (Jenkins 2003: 16) <\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tNeed neli ajaloo epistemoloogilist haprust<\/strong> selgitavat asjaolu on tuttavad ka teatriajaloolasele. Minevikuteatrist j\u00e4\u00e4nud j\u00e4ljed ei kata kunagi kogu teatriprotsessi. Uurija loob selle omaenda kujutluses piltide, arhitektuuri ja tekstide p\u00f5hjal, k\u00f5rvutades neid teistega, n\u00e4iteks v\u00f5rreldes omavahel sama perioodi lavastuste fotosid ja t\u00f5lgendusi kriitikas.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tEelnevast tulenevalt on vajalik teadvustada ka iseenda kui uurija subjektiivsust. Ebakriitilise subjektiivsuse v\u00e4ltimiseks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud s\u00fcsteemsed meetodid (metodoloogia<\/b>), mis peavad teadlast teel t\u00f5e juurde edasi juhatama. Jenkinsi v\u00e4itel ei piisa t\u00f5eni j\u00f5udmiseks ainult meetodist, vaid oluline on teadvustada ka p\u00f5hjuseid, miks \u00fcks v\u00f5i teine meetod on valitud, ehk ideoloogiat<\/b>. See t\u00e4hendab, et teatud \u00fchiskonnaoludes oodatakse ajaloolastelt ka teatud t\u00fc\u00fcpi vastuseid. \u00dcldiselt tuntakse ajaloos rohkem huvi domineerivate sotsiaalsete gruppide vastu, samas kui \u00fchiskonnas v\u00e4hem n\u00e4htaval positsioonil olevad grupid saavad v\u00e4hem t\u00e4helepanu. \u201eAjalugu ei eksisteeri kunagi iseenda jaoks. See on alati tehtud kellelegi.\u201c (Jenkins 2003: 21) <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n

    \n\t\"Fotol\n<\/p>\n

    \n\tSelline suhtumine v\u00f5ib olla diskrimineeriv, kuna kellegi ajaloo esitamise v\u00f5i k\u00f5rvalej\u00e4tmise p\u00f5hjused on sageli poliitilised. N\u00e4iteks pidid n\u00f5ukogude teadus ja kultuur vastama kommunistlikule ideoloogiale. Seet\u00f5ttu tuleb n\u00f5ukogude ajal kirjutatud (teatri)ajalugusid lugeda l\u00e4bi ideoloogilise filtri, arvestades, et uurijad pidid kasutamata spetsiifilist s\u00f5navara, \u00fche osa infost maha vaikima ja teist, ideoloogilist osa, v\u00f5imendama. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\t\u00dcldises teatriajaloos n\u00e4eme, et kuni 20. sajandi l\u00f5puni oli suurem osa monograafiaid, \u00fcksikk\u00e4sitlusi, aga ka andmebaase p\u00fchendatud suurrahvaste teatri ajaloole, s.t kajastati k\u00f5ige tuntumat osa Euroopa teatrist, nagu Hispaania, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksa teatri ajalugu. Palju v\u00e4hem on infot Ida- ja P\u00f5hja-Euroopa kohta ning alles 20. sajandi l\u00f5pus on ideoloogiliste muutuste m\u00f5jul ilmunud suurtesse monograafiatesse eri maailmajagude teatrikultuuride ajalugu. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tTeatrihistoriograafia areng<\/span><\/span><\/span><\/b>
    \n<\/h3>\n

    \n\t\"MaxTeatriajalugu on osa nii teatri- kui ajalooteadusest ja on arengu k\u00e4igus l\u00e4binud m\u00f5lema eriala p\u00f6\u00f6rdeid. Kuni 1960. aastateni v\u00f5rdsustati teatriteadus suuresti teatriajalooga, sealjuures paljudes riikides keskenduti eelk\u00f5ige n\u00e4idendite filoloogilisele uurimisele. P\u00f5him\u00f5tteline p\u00f6\u00f6re sai alguse siiski varem, kui Saksa teatriteadlane Max Herrmann<\/b> (1865\u20131942) hakkas 20. sajandi alguses tegelema teatrietenduse kui eraldiseisva kunstiteosega ja esitas ka idee, et teatriajaloolane peaks rekonstrueerima mineviku teatrietendusi. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tPeamised p\u00f6\u00f6rded leidsid aset 1960. aastatel, kui marksismi, strukturalismi ja poststrukturalismi m\u00f5jul m\u00f5testati \u00fcmber suurem osa sotsiaal- ja humanitaarteadustest. L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes uuritakse nende m\u00f5jude tulemusena teatriajalugu nii esteetilises, kultuurilises kui sotsiaalses kontekstis. Teatriajalugu on tihedalt p\u00f5imunud sotsiaal- ja kultuuriajalooga, samal ajal eemaldunud kirjandusteaduslikust ja filoloogilisest l\u00e4henemisest. Michel Foucault\u2019 m\u00f5jul p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu nii minevikus kehtinud kui ka ajalookirjutusele omastele v\u00f5imusuhetele ja n-\u00f6 ajaloo varju j\u00e4\u00e4nud gruppidele ja autoritele, n\u00e4iteks naistele teatriajaloos. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\t\"AnneliHumanitaarteadustes toimunud keelelise p\u00f6\u00f6rde<\/strong> m\u00f5jul on teadvustatud, kuidas kasutatakse keelt kui ajalooteaduse meediumi. Traditsiooniliselt on ajalugu esitatud loona, narratiivselt. Kuid ajaloolane Hayden White<\/b> (1928\u20132018) on n\u00e4idanud sellise l\u00e4henemise subjektiivsust ja konstrueeritust ning osutanud t\u00f5siasjale, et jutustav vorm viib ajalooteaduse ohtlikult ilukirjanduse piirile. White\u2019i nimega seostatav keeleline p\u00f6\u00f6re seisneb liikumises tegelikkuse uurimiselt tegelikkuse verbaalse esituse uurimisele. (Karjah\u00e4rm 2010: 273\u2013275) Uuemad teatriajalooraamatud ongi sageli loobunud jutustavast ja kronoloogilisest \u00fclesehitusest. Selle asemel seotakse teatriajalugu tihedamalt kultuuri- ja sotsiaalajalooga ning k\u00e4sitletakse valitud perioodi eri tahke, sh truppe, teatrihooneid, teatripraktikaid jne. Nii on keeleline p\u00f6\u00f6re otseses seoses kultuurilise ja performatiivse p\u00f6\u00f6rdega<\/strong>. R\u00f5hk asetatakse siis \u00fcksiks\u00fcndmustele, mis rekonstrueeritakse nende sotsiaalses kontekstis, sh uuritakse vastuv\u00f5ttu ja publikut. Lisaks sellele m\u00f5jutab 21. sajandi teatriajalugu digitaalne p\u00f6\u00f6re<\/strong> ehk digihumanitaaria areng koos digiteeritud allikate uute anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imalustega. Ajalooteadus tervikuna on muutumises ning humanitaarsed p\u00f6\u00f6rded ja uued vahendid n\u00f5uavad uurijalt oma eesm\u00e4rgi, objekti ja meetodi selgemat esitamist. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tTeatriajaloo uurimise objektid ja erip\u00e4ra<\/span><\/span><\/span><\/b>
    \n<\/h3>\n

    \n\tTeatriajaloo peamised uurimisobjektid on kunagi loodud lavastused ja antud etendused oma ajastu kontekstis. Teatriajaloo uurimist iseloomustab selle kunstiliigi erip\u00e4ra: teatrietendus on \u00fchekordne s\u00fcndmus, mida ei ole v\u00f5imalik sellisel kujul s\u00e4ilitada nii nagu kirjandusteoseid, maale v\u00f5i skulptuure. Seet\u00f5ttu rekonstrueerib teatriajaloolane allikatele toetudes mineviku lavastusi. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tTeatriteaduse uurimisobjekt on olemuselt kahetine: ta on korraga nii ajaloo kui teatrikunsti s\u00fcndmus. Ajaloos\u00fcndmus on miski, mis on ajaloos aset leidnud. Teatris\u00fcndmus \u2013 etendus \u2013 on samuti reaalselt aset leidnud, kuid lisaks sellele on see ka kunstiline s\u00fcndmus, mis kujutab fiktsionaalset maailma. Seega on teatris\u00fcndmus ajaloos\u00fcndmuse erijuhtum, mille kirjeldamisel ja t\u00f5lgendamisel rakendatakse lisaks ajaloolistele ka esteetilisi kriteeriume. Teatrile iseloomulik reaalsuse ja fiktsiooni pingev\u00e4lja k\u00fcsimus ei taandu ka ajaloo uurimisel. Kui mineviku kaduvust tajutakse ajalooteaduses ka \u00fcldiselt, siis teatriajaloo uurimises on kaduvuse taju teravdatud: rekonstrueerida ehk kujutluses taasluua tuleb nii teatri reaalne olustik, lavastus esteetilise objektina kui ka selle fiktsionaalne maailm.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n

    \n\t\tTeatriajaloo peamine huvi on teater esteetilise n\u00e4htusena ja sellel on kolm uurimisobjekti:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\t\tteatriprotsesside ja s\u00fcndmuste ajalugu,\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    2. \n\t\t\tdramaturgia ajalugu,\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    3. \n\t\t\tteatriga seotud ideede ja teooriate ajalugu.<\/span><\/span><\/span><\/span> <\/span>\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

      \n\tNeid kolme uuritakse enamasti p\u00f5imitult. \u00dcldiselt langevad kokku teatripraktika ja n\u00e4itekirjanduse uuenduslikud perioodid: viljakas teatrikultuur s\u00fcnnib koos uue dramaturgiaga, mis \u00fcldiselt t\u00e4hendab n\u00e4itekirjandust. Dramaturgia m\u00f5iste on siiski laiem. N\u00e4iteks 16.\u201317. sajandi Itaalia commedia dell\u2019arte<\/i> oli improvisatsiooniline, ilma valmis kirjutatud n\u00e4idenditeta teater, mille t\u00fc\u00fcps\u00fc\u017eeedel ja -tegelastel p\u00f5hineb pea kogu Euroopa n\u00e4itekirjandus valgustuseni v\u00e4lja. Seevastu realistlik teater s\u00fcndis koos realistliku n\u00e4itekirjandusega. Loomulikult ei s\u00fcnni teatriuuendus ainult koos uue n\u00e4itekirjandusega, vaid ka varasemaid tekste uuel viisil lavastades v\u00f5i teatritraditsiooni \u00fcmber m\u00f5testades. N\u00e4iteks romantikud v\u00f5tsid eeskujuks Shakespeare\u2019i erandlikud tegelased ja ebakorrap\u00e4rase struktuuri, postmodernistid lavastasid tema trag\u00f6\u00f6diaid kaasaegses v\u00f5tmes. Ideede ja teooriate ajalugu aitab selgitada nii n\u00e4idendite kirjutamise ja lavastamise p\u00f5him\u00f5tteid, teatri funktsiooni \u00fchiskonnas kui ka seda, milliste ideede v\u00f5i laiemate muutuste ajel on esile kerkinud uued teatripraktikad. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n

      \n\t\t\u201eAjaloolasel peab olema teatud ettekujutus ajast, ruumist, asjadest ja s\u00fcndmustest, et neid siduda narratiiviks. Kui ajaloolane tahab olla enam kui registreerija, tahab olla looja, siis peab ta t\u00f5lgendama ja seletama. Ainult siis on ta looja, kes annab ajaloole elu l\u00e4bi oma individuaalse kogemuse filtri. Milline on kirjelduse (referaadi) ja seletuse (anal\u00fc\u00fcsi) optimaalne vahekord, see s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6 iseloomust ja eesm\u00e4rkidest.\u201c (Karjah\u00e4rm 2010: 176\u2013<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>177)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Riina Oruaas Mis on teatrihistoriograafia? Teatriajalugu (teatrilugu) v\u00f5ib k\u00f5ige lihtsamalt defineerida kui \u00fclevaadet teatri tekkest, arengust ja sellega seotud s\u00fcndmustest. M\u00f5iste historiograafia ehk ajalookirjutus t\u00e4hendab esiteks teatava perioodi v\u00f5i valdkonna ajalugu k\u00e4sitlevaid teoseid ehk ajalookirjandust. Teisalt on see teadusala, mis …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":627,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}