{"id":44,"date":"2024-04-04T07:56:25","date_gmt":"2024-04-04T04:56:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kultuurietenduse-analuus\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"kultuurietenduse-analuus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kultuurietenduse-analuus\/","title":{"rendered":"Kultuurietenduse anal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p>\n\tKultuurietenduste anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5ib kasutada erinevaid k\u00fcsimustikke. Selles alapeat\u00fckis tutvustatakse kahte v\u00f5imalust. Esimene, kitsam k\u00fcsimustik l\u00e4htub etenduses osalejatest, teine etenduse protsessist ja funktsioonidest. (Soovi korral vaata lisaks ka <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/etendusanal%C3%BC%C3%BCs\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/etendusanal%C3%BC%C3%BCs\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">etendusanaluusi<\/a> peat\u00fckki v\u00f5i k\u00fcsimustikku Lisas 1.)\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dcks v\u00f5imalus etendust anal\u00fc\u00fcsida on keskenduda selle neljale p\u00f5hielemendile: etendajatele, vaatajatele, aegruumile ja kontekstile.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>I Aeg, ruum ja eesm\u00e4rk<\/strong><br>Millal ja kus etendus toimub?<br>Kes on etenduse looja(d)?<br>Mis on etenduse eesm\u00e4rk?<br><strong>II Etendajad ja etendus<\/strong><br>Millised on etenduse erinevad osad?<br>Kes on etendajad ja kuidas nad on seotud etenduse eri osadega?<br>Keda ja mida (mis lugu, n\u00e4htust, s\u00f5numit) nad esitavad?<br>Milliseid tekste ja kehatehnikaid etendajad kasutavad?<br>Milliseid kost\u00fc\u00fcme, rekvisiite ja dekoratsioone kasutatakse ning miks?<br><strong>III Publik ja vastuv\u00f5tt<\/strong><br>Kuidas etendust reklaamitakse ja hiljem kajastatakse?\u00a0<br>Milline on etenduse publik?<br>Milline on etenduse vastuv\u00f5tt?<br><strong>IV V\u00f5rdlus<\/strong><br>Mis t\u00fc\u00fcpi etendus see on?<br>Kuidas see seostub teiste samalaadsetega?<br>Milline on etenduse kultuuriline ja \u00fchiskondlik kontekst?\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>\n\tI Aeg, ruum ja eesm\u00e4rk<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tAnal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ib alustada etenduse toimumise aja ja koha m\u00e4\u00e4ratlemise ning kirjeldamisega. Tasub m\u00f5elda, kus ja millal etendus tegelikult algab ja l\u00f5peb. Kas etendus algab esineja ilmumisega lavale v\u00f5i vaataja ilmumisega etenduskohta? Ja millal see tegelikult l\u00f5peb? Kas v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida etenduskoha jagunemisest lavaks ja saaliks ehk etendajatele ja vaatajatele m\u00f5eldud ruumiks? Kui vastus on jah, siis kuidas on lava piiritletud? Kas etendus toimub \u00fches kohas v\u00f5i liigub ruumis (majas, linnas, looduses) ringi?\n<\/p>\n<p>\n\tTeatris tegutsevad loojatena enamasti j\u00e4rgmised isikud: kirjanik, lavastaja, n\u00e4itleja, kunstnik. Kes on aga kultuurietenduse autorid? Lavastaja on tavaliselt loomingulise koosluse juht, kes tihti j\u00e4\u00e4b salajaseks niidit\u00f5mbajaks. Kui teatris on lavastaja roll v\u00e4\u00e4rtustatud, siis n\u00e4iteks spordis on lavastaja\/treeneri roll varjatum, poliitikateatris j\u00e4\u00e4b lavastaja enamasti anon\u00fc\u00fcmseks, rituaalidel on aga kollektiivne lavastaja \u2013 kogukond. Kirjanik kirjutab lavastuse, filmi ja telesaate teksti ning tema nime leiab teose kaastekstist. Kuid kes kirjutab presidendi k\u00f5ned v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4eparaadide stsenaariumid? Avaliku elu etendustes j\u00e4\u00e4vad stsenaristid enamasti anon\u00fc\u00fcmseteks. Paljudel etendustel alustekst \u00fcldse puudub, nagu n\u00e4iteks spontaansetel etteastetel v\u00f5i traditsioonile tuginevatel rituaalidel (mardisantimine v\u00f5i jaanip\u00e4eva t\u00e4histamine). Kunstnik hoolitseb sobiva kost\u00fc\u00fcmi, lava-, valgus- ja muusikalise kujunduse eest. Mittekunstiliste esituste puhul tegelevad sellega stilistid. On etendusi, kus puuduvad k\u00f5ik teised loojad peale etendaja v\u00f5i kus \u00fcks inimene t\u00e4idab erinevaid rolle (m\u00f5tleb v\u00e4lja kontseptsiooni, lavastab oma etenduse, valib kost\u00fc\u00fcmid jms) v\u00f5i kus \u00fcht rolli t\u00e4idab mitu inimest.\n<\/p>\n<p>\n\tKui uurija osaleb ka etenduse ettevalmistamisprotsessis, siis v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgmistele teemadele:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tMillisele tekstile v\u00f5i traditsioonile tuginedes hakatakse etendust ette valmistama?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKes juhib etenduse loomise protsessi? Kuidas ta valib etendajad ja jagab teiste agentide rollid?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKas ja kuidas viiakse l\u00e4bi proove?\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tIgal etendusel on ka mingi eesm\u00e4rk, funktsioon, tavaliselt isegi mitu. \u00dchel etendusel v\u00f5ib \u00a0erinevate osapoolte jaoks olla erinev funktsioon.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Etenduse seitse funktsiooni<\/strong>:\n\t<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\t\tmeelelahutus,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tilu loomine,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tidentiteedi t\u00e4histamine v\u00f5i muutmine,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tkogukonna loomine v\u00f5i selle tugevdamine,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\ttervendamine,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\u00f5petamine, kannustamine v\u00f5i veenmine,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tkokkupuude sakraalse ja\/v\u00f5i deemonlikuga. (Schechner 2020: 62)\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"675\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-328\" style=\"width: 600px;height: 356px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_jalgpall.jpg\" title=\"Jalgpall pakub meelelahutust, kuid osavad m\u00e4ngijad loovad ka ilu ja kannustavad spordiga tegelema. V\u00f5istlusele kogunenud f\u00e4nnid tugevdavad identiteeti ja kogukonda. V\u00f5idujoovastus tervendab. Foto Eesti jalgpallikoondise \u00fchest k\u00f5ige emotsionaalsemast m\u00e4ngust, kui aastal 2002 alistati Venemaa 2:1. Foto Raigo Pajula (Delfi)\" alt=\"Foto Eesti jalgpallikoondise \u00fchest k\u00f5ige emotsionaalsemast m\u00e4ngust.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_jalgpall.jpg 675w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_jalgpall-300x178.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 675px) 100vw, 675px\">\n<\/p>\n<h3>\n\tII Etendajad ja etendus<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tNii etendusanaluusis kui ka -uuringutes kasutatakse tihti strukturalistlikku l\u00e4henemist. Strukturalistlik anal\u00fc\u00fcs seisneb selles, et uuritav objekt jagatakse mingiteks osadeks ja uuritakse, kuidas need osad \u00fcksteisega suhestuvad. Etenduse saab jagada osadeks mitmel viisil. \u00dcks v\u00f5imalus on jagada etendus \u00fcksteisele ajaliselt j\u00e4rgnevateks stseenideks ning m\u00f5elda, kuidas need omavahel seotud on. Enamasti on igal kultuurietendusel ka mingi sisse- ja v\u00e4ljajuhatav osa.\n<\/p>\n<p>\n\tTeine v\u00f5imalus on jagada etendus osadeks etendajate v\u00f5i nende rollide\/funktsioonide j\u00e4rgi. Siis tuleks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tKes on etendajad argielus ja kellena esinevad n\u00fc\u00fcd (laval)? Kas need rollid erinevad \u00fcksteisest?\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKuidas erinevad etendajad ja \u00fche etendaja erinevad rollid on seotud etenduse eri osadega?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMis s\u00f5numit kannab etendus ja kuidas on sellega seotud erinevad etendajad? Kas k\u00f5igil on sama s\u00f5num? Kui ei, siis kelle s\u00f5num domineerib?\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKultuurietendustel kasutavad etendajad tihti spetsiifilisi tekste ja kehatehnikaid, mis v\u00f5ivad argik\u00e4itumisest suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral erineda.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<span style=\"font-size:18px\"><strong>Etendamise skaala<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tetendamine igap\u00e4evaelus \u2013 perekondlikud ja sotsiaalsed rollid \u2013 t\u00f6\u00f6rollid \u2013 vaatem\u00e4nguline sport ja muud meelelahutuse vormid \u2013 etenduskunstid \u2013 ilmalikud ja sakraalsed rituaalid \u2013 \u0161amanism \u2013 transs\u00a0<br>(Richard Schecher 2020: 190\u2013191)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tSelle skaala \u00fches otsas on mitte-n\u00e4itlemine ehk esinemine iseendana igap\u00e4evaelus. N\u00e4itlemine ehk esinemine kellegi teisena on vaid etendamise \u00fcks osa ning paikneb rohkem skaala keskel. Skaala teises otsas paikneb transs, nn totaalse n\u00e4itlemine, kus esitatav \u201eroll\u201c on nii v\u00f5imas, et v\u00f5tab etendaja \u00fcle v\u00f5imust. Etendamise t\u00fc\u00fcbi valik ei ole seotud ainult etenduse liigiga, vaid s\u00f5ltub ka konkreetsest etendajast, kontekstist ja vastuv\u00f5tja t\u00f5lgendusest (n\u00e4iteks, kas keegi n\u00e4itleb v\u00f5i ei n\u00e4itle).\n<\/p>\n<p>\n\tSchechner pakub v\u00e4lja ka oma n\u00e4itlemisstiilide jaotuse, pidades silmas sarnasust igap\u00e4evaeluga, lavategevust, etendaja mentaalset seisundit ja objektide t\u00e4htsust. (Schechner 2020: 194\u2013222) Tema terminoloogiat v\u00f5ib kasutada nii teatri (vt l\u00e4hemalt etendusanaluusi peat\u00fckki) kui ka teiste kultuurietenduste uurimiseks. J\u00e4rgnev liigitus on Schechnerist inspireeritud ja kohandatud kultuurietenduse anal\u00fc\u00fcsiks.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<span style=\"font-size:18px\"><strong>Etendamise liigid<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t<strong>Realistlik etendamine<\/strong> \u2013 p\u00fc\u00fcab matkida k\u00e4itumist tavaolukorras, etendaja on t\u00e4ielikult oma rolliga \u00fchte sulanud.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>V\u00f5\u00f5ritatud etendamine<\/strong> \u2013 etendaja esitab rolli, kuid r\u00f5hutab oma distantseeritust sellest (n\u00e4iteks kui see on talle peale surutud).\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Kodeeritud etendamine<\/strong> \u2013 kasutatakse traditsioonilisi t\u00e4henduslikke m\u00e4rke (\u017eeste, liigutusi, laule jms), mis erinevad argielust ja p\u00f5hinevad mingil kokkuleppel. N\u00e4iteks rituaalides (ristimine, abielu s\u00f5lmimine), meelelahutuses (klassikalised tantsud) v\u00f5i sportm\u00e4ngudes.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Transs<\/strong> \u2013 situatsioon, kus etendaja keha ja vaimu juhib mingi mitteinimlik j\u00f5ud: jumal, vaim, loom jne.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Objektide (maskide ja nukkude) esitamine<\/strong> \u2013 objekt esitab rolli, mille taha varjub etendaja. Mask v\u00f5i nukk v\u00f5ib anda etendajale ka uue identiteedi v\u00f5i hoopis iseseisvuda ja hakata suhtlema etendajaga.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tEtendaja ei pruugi kasutada etenduses ainult \u00fcht n\u00e4itlemis- v\u00f5i etendamisstiili, vaid v\u00f5ib neid kombineerida, rolle\/stiile vahetada ja ka rollist v\u00e4lja tulla. Kultuurietenduse puhul on oluline anal\u00fc\u00fcsida, mis rolle etendaja etendab, milliseid tehnikaid ta selleks kasutab ning mida teatud rolli v\u00f5i etendusega saavutada tahab.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-327\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_shamaan.jpg\" title=\"Tuva \u0161amaan. Foto Alexander Nikolsky (The Siberian Times)\" alt=\"Tuva \u0161amaan. Foto Alexander Nikolsky (The Siberian Times)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_shamaan.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_shamaan-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<h3>\n\tIII Publik ja vastuv\u00f5tt<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tKes annavad kultuurietendustele t\u00e4henduse ja v\u00e4\u00e4rtuse? Mingil m\u00e4\u00e4ral tegelevad sellega etenduste loojad, kuid samav\u00f5rra ka vahendajad ja publik.\n<\/p>\n<p>\n\tEtenduse loojate ja vastuv\u00f5tjate suhteid aitavad korraldada <strong>vahendajad<\/strong>, kelleks v\u00f5ib olla nii \u00fcksikisik (kommunikatsioonit\u00f6\u00f6taja, ajakirjanik, kunstnik, s\u00f5ber vms), objekt (reklaam, sotsiaalmeediapostitus, arvustus vms) kui ka institutsioon (kultuuriasutus, perekond, riik vms). Vahendajad mitte ainult ei edasta infot toimuva v\u00f5i toimunud kultuurietenduse kohta, vaid kujundavad ka publiku koosseisu, suunavad vastuv\u00f5ttu ning omistavad etendusele teatud t\u00e4hendusi ja v\u00e4\u00e4rtust. M\u00f5nikord m\u00f5jutavad vahendajad ka etenduse sisu ja korraldust. N\u00e4iteks ruumi (sh avaliku ruumi) omanik v\u00f5ib seada oma tingimused etenduses osalejatele, toimumise ajale v\u00f5i kasutatavatele materjalidele (tuli, vesi, vali muusika, propaganda jms).\n<\/p>\n<p>\n\tNiisiis tuleks etenduse anal\u00fc\u00fcsimisel m\u00f5elda, kust said vaatajad infot etenduse toimumise kohta, milline see info oli, milliseid ootusi tekitas ning kes ja mis eesm\u00e4rkidel seda infot vahendas. Oluline on seegi, kes, kus ja kuidas vahendavad etendusest saadud elamusi p\u00e4rast s\u00fcndmuse toimumist.\n<\/p>\n<p>\n\tKultuurietenduse <strong>publikut<\/strong> v\u00f5ib uurida kas vaatluse, fotode\/filmi v\u00f5i k\u00fcsitlemise abil. (Vt retseptsiooniteooria ja publiku-uuringute peat\u00fckis <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/publiku-uuringu-planeerimine-ja-meetodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/publiku-uuringu-planeerimine-ja-meetodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">publiku-uuringute meetodeid<\/a>.) Peamised k\u00fcsimused on j\u00e4rgmised:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tKui suur on publik ehk umbes mitu inimest?\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMillised inimesed (sugu, vanus, rahvus jms) osalevad? Kes on enamuses ja kes v\u00e4hemuses?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKuidas vaatajad etenduse eel, ajal ja j\u00e4rel k\u00e4ituvad? Kuidas nad etendusele ja etendajatele reageerivad?\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-329\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_laulupidu.jpg\" title=\"Ka fotod publikust on head uurimisallikad. XII noorte laulupidu aastal 2017. Foto Raigo Pajula (2017.laulupidu)\" alt=\"Ka fotod publikust on head uurimisallikad. XII noorte laulupidu aastal 2017. Foto Raigo Pajula (2017.laulupidu)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_laulupidu.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_laulupidu-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<p>\n\tKultuurietenduse <strong>vastuv\u00f5ttu<\/strong> v\u00f5ib uurida nii \u00fcksikisiku kui publiku tasandil. Lihtsam on uurida, mis t\u00e4hendus ja m\u00f5ju on etendusel m\u00f5nele konkreetsele vaatajale, n\u00e4iteks uurijale endale. Peamiselt on kultuurietendused seotud inimese sotsiaalsete, emotsionaalsete ja esteetiliste vajaduste rahuldamisega. (Vt ka Schechneri etenduse eesm\u00e4rke eespool.) Etenduse vastuv\u00f5tt on alati k\u00fcll individuaalne, kuid samas ka kollektiivne, sest see toob esile \u00fcksiku ja kollektiivse vastuv\u00f5tu sarnasuse ning erinevuse. Kollektiivne vastuv\u00f5tuprotsess nakatab ka massist eristuvad vastuv\u00f5tjad. Publiku t\u00e4helepanu\/huvi, naer\/nutt, aplaus jms on m\u00e4rgid, mida loevad nii etendajad kui ka kaasvaatajad ning nende v\u00e4liste m\u00e4rkide p\u00f5hjal saab teha esmaseid j\u00e4reldusi ka vastuv\u00f5tu kohta. Suurema hulga inimeste vastuv\u00f5tu uurimiseks tuleb kasutada sotsioloogilisi uurimismeetodeid. Kultuurietendust tuleks k\u00e4sitleda kui kommunikatsiooni etendajate ja vaatajate vahel ning vaatajaid etenduse kaasloojatena.\n<\/p>\n<h3>\n\tIV V\u00f5rdlus teiste etendustega ja kontekstualiseerimine<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tL\u00f5puks tuleks v\u00f5rrelda uuritavat s\u00fcndmust teiste sama liiki etendustega. Tuuakse v\u00e4lja uuritava etenduse erilisus, t\u00fc\u00fcpilisus ja <strong>s\u00fcndmusv\u00e4\u00e4rtus<\/strong>. Mida v\u00e4iksem on s\u00fcndmuse esinemise t\u00f5en\u00e4osus (mida harvem seda t\u00fc\u00fcpi etendusi tehakse) ja mida suuremaid investeeringuid (raha ja aega) see n\u00f5uab, seda suurem on etenduse s\u00fcndmusv\u00e4\u00e4rtus. Mida rohkem ettevalmistusi tehakse etenduse loomiseks (treeningud, proovid) ja sellest osa saamiseks (piletite hankimine, spetsiaalne riietus, transport jne), seda enam t\u00e4htsustub s\u00fcndmus\n<\/p>\n<p>\n\tSuurema kogemusega kultuuriuurija p\u00fc\u00fcab m\u00e4\u00e4ratleda ka etenduse kultuurilist ja \u00fchiskondlikku konteksti laiemalt. Kas see konkreetne v\u00f5i seda liiki etendus on \u00fchiskonnas v\u00e4\u00e4rtustatud ja kuidas see on seotud teiste eluvaldkondadega (argielu, majanduse, poliitika jm-ga)?\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\t<span style=\"font-size:18px\"><strong>Kultuurietenduse anal\u00fc\u00fcs punklaulupeo n\u00e4itel<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n<p>\tHeili Sibrits-Bondarenko<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-326\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_punklaulupidu.jpg\" title=\"Punklaulupeol osalejad Rakveres 22. augustil 2015. Foto Teet Malsroos (\u00d5htuleht)\" alt=\"Punklaulupeol osalejad Rakveres 22. augustil 2015. Foto Teet Malsroos (\u00d5htuleht)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_punklaulupidu.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_punklaulupidu-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n\t<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" cellpadding=\"1\" cellspacing=\"1\" style=\"width: 100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Lisaks igap\u00e4evastele sotsiaalsetele v\u00f5i tseremoniaalsetele rollidele v\u00f5imaldavad erinevad avalikud \u00fcritused inimestel asuda ajaliselt ja ruumiliselt piiratud ajutisse rolli. <\/span><span style=\"background-color:#afeeee\">J\u00e4rgnevalt vaatlen 2015. aasta 22. augustil Rakveres toimunud III punklaulupidu, mis on hea n\u00e4ide kultuurietendusest, kus k\u00f5ik osapooled v\u00f5tavad endale ajutise rolli, ning mida usutavamalt neid esitatakse, seda paremini \u00fcritus \u00f5nnestub.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Sissejuhatus ja teemap\u00fcstitus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Aegruum ja seos teemaga.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Punklaulupeo toimumise kohaks on Rakvere vallim\u00e4gi, kus on 12. sajandist asunud linnus.<\/span> <span style=\"background-color:#afeeee\">Seega peetakse pidu ajaloolises paigas, kuhu liiguti \u00fchtse protsessioonina.<\/span> <span style=\"background-color:#ffa07a\">Rongk\u00e4igus laulupaiga poole liikumine on ka otsene viide traditsioonilistele laulpidudele, kuhu samuti minnakse \u00fchtse kolonnina. Pungipeo laulupeoks nimetamine on intrigeeriv. S\u00f5na \u201elaulupidu\u201c on eestlastele p\u00fcha varjundiga, sest 19. sajandisse ulatuv traditsioon on seotud rahvusliku \u00e4rkamisajaga. S\u00f5na \u201elaulupidu\u201c viitab ka rahva \u00fcritusele ehk s\u00fcndmusele, millest on k\u00f5igil v\u00f5imalik osa saada. Kui \u00fcldlaulupeole p\u00e4\u00e4sevad laulma vaid tiheda konkursis\u00f5ela l\u00e4binud parimad koorid, siis punklaulupeole said k\u00f5ik soovijad.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Aegruum.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Etenduse osadeks liigendamine.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Kontekst.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">2015. aasta punklaulupeost v\u00f5ttis osa 1700 esinejat ja umbes 5000 pealtvaatajat. Lisaks lauljatena esinemisele olid nad ka vastavalt pungiesteetikale kost\u00fcmeerinud punkariteks. Suur osa publikust oli sedasama teinud.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Etendajad ja publik, nende v\u00e4hene eristatus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Kuigi punklaulupeol k\u00f5lanud laulud pole t\u00fc\u00fcpilised laulupeo laulud, oli repertuaar koostatud eesti loojate loomingut eelistades. Punklaulupeo repertuaar kandis teataval m\u00e4\u00e4ral rahvuslikku s\u00f5numit, sest J.M.K.E. repertuaarist p\u00e4rit laulud on loodud Eesti taasiseseisvumise perioodil ning neid saab vaadelda poliitilisena ja eestlust toetavana. Pooled punklaulupeol k\u00f5lanud laulud on \u00fchiskonnakriitilised ja kutsuvad inimesi oma peaga m\u00f5tlema, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kava koosnes aga meeldiva meloodiaga lihtsatest lauludest. Punkl\u00fc\u00fcrika v\u00f5ib olla \u00fcsna ropp,<\/span> <span style=\"background-color:#afeeee\">ent \u00fchendkooride esituses k\u00f5lanud laulude ajal ei pidanud v\u00e4ikeste laste k\u00f5rvu kinni katma. Samas koosnes pea kogu kava lauludest, mida suur osa kohale tulnuist suutis kaasa laulda. Seega oli tegemist perepeoga.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Etenduse osadeks liigendamine, s\u00f5numi ja eesm\u00e4rkide anal\u00fc\u00fcs.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Publiku ja vastuv\u00f5tu kirjeldus, etenduse liigitamine.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Kuid pungi \u00fcheks alustalaks on anarhism ehk riigiv\u00f5imu eitamine.<\/span> <span style=\"background-color:#afeeee\">III punklaulpeo tulekandjaks oli Reformierakonna liige, \u00e4sjane kultuuriminister Rein Lang.<\/span> <span style=\"background-color:#ffa07a\">Et punklaulupidu ei peaks olema peres\u00f5bralik rahvapidu, mida organiseerivad poliitiliselt olulistel ametikohtadel olevad inimesed, on leidud nii m\u00f5nedki tulihingelised punkarid.\u00a0Punklaulupeo \u00fcheks suuremaks kriitikuks on Eesti P\u00e4evalehe ajakirjanik, Raadio 2 pungisaate saatejuht, mitmetes punkb\u00e4ndides pilli m\u00e4ngiv Mart Niineste, kes on nimetanud Rakveres toimunut palaganiks ja farsiks.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Kontekst.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Etenduse kirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Vastuv\u00f5tu anal\u00fc\u00fcs.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Valdavalt suhtuti punklaulupeosse aga soosivalt, eriti h\u00e4sti tuli see v\u00e4lja sotsiaalmeedias, kus jagati ohtralt punklaulupeol tehtud pilte, kus \u00f5nnelikud inimesed kaamerasse naeratasid.<\/span> <span style=\"background-color:#ffa07a\">Punklaulupeolised m\u00e4ngisidki kollektiivselt m\u00e4ngu, kus nad m\u00e4ngult uskusid, et on punkarid. Ent selles m\u00e4ngus laenati rituaalseid k\u00e4itumisi nii punk-liikumisest kui ka laulupeo traditsioonilt. Mihhail Bahtin on uurinud karnevalikultuuri ning leidnud, et keskaegsed karnevalid aitasid hetkeks unustada kehtivad rollid (Bahtin 1987). Punklaulupeolised (publik, korraldajad, esinejad) kaotasid samuti oma sotsiaalsed staatused. Punklaulupidu oli ja on kost\u00fc\u00fcmipidu, kus esinejatel ja pealtvaatajatel on v\u00f5imalus olla m\u00f5neks tunniks keegi teine, \u00e4ratada loetud ajahetkeks ellu teismeliseea m\u00e4ssumeelsus, samas s\u00e4ilitades k\u00e4tte v\u00f5ideldud sotsiaalne staatus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Vastuv\u00f5tu kirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#ffa07a\">Vastuv\u00f5tu ja etenduse eesm\u00e4rkide anal\u00fc\u00fcs.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">Punklaulupeo punkarite k\u00f5rval on Eestis olemas ka igap\u00e4evased punkarid. 1998. aastast toimub Tartus Punk\u2019n\u2019Rolli festival, kuhu kogunevad need punkarid, kes oma kulunud olekuga, tanksaabastes ja neetidega tagis t\u00e4naval m\u00f5juvad hirmutavana. Kui kost\u00fcmeeritud punklaulupeolised l\u00e4bi Rakvere linna etenduspaiga suunas sammusid, siis tekkis aga paralleel karnevaliga, kus osalejad maskeerivad end kurjadeks tegelasteks, et nii hoida eemal kurjust.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left;vertical-align: top\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<span style=\"background-color:#afeeee\">V\u00f5rdlus teiste sarnaste etendustega.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tSchechner (2020: 110) pakub kultuurietenduse anal\u00fc\u00fcsiks v\u00e4lja teistsuguse mudeli ehk seitse v\u00f5imalust:\n\t<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\t\t<strong>Struktuur<\/strong> ehk etenduse \u00fclesehitus.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Protsess<\/strong> ehk kuidas etendus on loodud.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Kogemus<\/strong> ehk mida etendajad ja vaatajad tunnevad.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Funktsioon<\/strong> ehk etenduse eesm\u00e4rgid.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Areng<\/strong> ehk etenduse seos m\u00e4ngimisega \u00fcldisemalt.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Ideoloogia<\/strong> ehk milliseid v\u00e4\u00e4rtusi propageeritakse ja eitatakse.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t<strong>Raam<\/strong> ehk metakommunikatsioon.\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kultuurietenduste anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5ib kasutada erinevaid k\u00fcsimustikke. Selles alapeat\u00fckis tutvustatakse kahte v\u00f5imalust. Esimene, kitsam k\u00fcsimustik l\u00e4htub etenduses osalejatest, teine etenduse protsessist ja funktsioonidest. (Soovi korral vaata lisaks ka etendusanaluusi peat\u00fckki v\u00f5i k\u00fcsimustikku Lisas 1.) \u00dcks v\u00f5imalus etendust anal\u00fc\u00fcsida on keskenduda selle &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":455,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/455"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}