{"id":43,"date":"2024-04-04T07:56:24","date_gmt":"2024-04-04T04:56:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kultuurietenduste-liigitamine-ja-olulised-moisted\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"kultuurietenduste-liigitamine-ja-olulised-moisted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kultuurietenduste-liigitamine-ja-olulised-moisted\/","title":{"rendered":"Kultuurietenduste liigitamine ja olulised m\u00f5isted"},"content":{"rendered":"

\n\tKultuurietenduste liigitamine v\u00f5imaldab neid anal\u00fc\u00fcsida ja omavahel v\u00f5rrelda.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tJean Alter soovitab kasutada m\u00f5istet \u201eetendus\u201c kolmes erinevas t\u00e4henduses:\n\t<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\t\tEtendus t\u00e4histab kogu avalikku s\u00fcndmust,\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\tetendus etendajate sooritatud \u00fclesandeid Etenduse jooksul ning\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  3. \n\t\t\tetendus<\/em> t\u00f5eliselt silmapaistvat esitust. (Alter 1990: 53)\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

    \n\tL\u00e4htudes eelnevast, jagab Alter Etendused neljaks p\u00f5hit\u00fc\u00fcbiks:\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tObjektiivsed Etendused \u2013 n\u00e4iteks sport. M\u00f5\u00f5detakse peamiselt kehalist v\u00f5imekust.\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tMaagilised Etendused \u2013 n\u00e4iteks tsirkus. Eeldatakse erilist kehalist v\u00f5imekust, kuid erinevalt spordist pole tegemist v\u00f5istlusega ega ootamatu tulemuse igatsusega. Nagu teatris, nii on siingi tegemist harjutatud programmiga, millel on \u00fcsna tugev referentsiaalne (fiktsioonile viitav) funktsioon \u2013 n\u00e4iteks klounidel.\n\t<\/li>\n
    3. \n\t\tVahelduva fookusega Etendused \u2013 n\u00e4iteks teater. Referentsiaalne ja performatiivne funktsioon t\u00f6\u00f6tavad siin k\u00e4sik\u00e4es, s.t jutustatakse lugu \/ edastatakse s\u00f5numit, kuid n\u00e4idatakse ka oma oskusi.\n\t<\/li>\n
    4. \n\t\tMitteteatraalsed\/kultuurilised Etendused<\/em>, kus demonstreeritakse oma kunstilisi saavutusi, ilu, seksuaalsust, populaarsust, rikkust, j\u00f5udu v\u00f5i muud. N\u00e4iteks kuulsa filmin\u00e4itleja, poliitiku v\u00f5i miljon\u00e4ri viibimine avalikus ruumis. Nendes avaliku elu etendustes teadvustatakse mingi hinnalise kultuurilise v\u00e4\u00e4rtuse kehastunud kohalolu. Referentsiaalne ja performatiivne funktsioon puuduvad.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\tAlter r\u00f5hutab, et need neli Etenduse p\u00f5hit\u00fc\u00fcpi enamasti kombineeruvad, kuid \u00fcks neist tavaliselt domineerib. N\u00e4iteks kontserdil demonstreerib laulja eelk\u00f5ige oma erilist h\u00e4\u00e4lt ja lauluoskust, kuid v\u00f5ib jutustada ka lugu ning esitleda oma ilu ja seksapiili. (Alter 1990: 53)\n<\/p>\n

      \n\t\"Laulja\n<\/p>\n

      \n\tEtenduste liigitamiseks on teisigi v\u00f5imalusi. Paindlikult v\u00f5imaldavad kultuurietendusi m\u00e4\u00e4ratleda ja \u00fcksteisega v\u00f5rrelda sellised m\u00f5nev\u00f5rra kattuvad skaalad nagu reeglid \u2013 vabadus, traditsioon \u2013 novaatorlus, rituaal \u2013 vaba m\u00e4ng<\/strong>.\n<\/p>\n

      \n

      \n\t\t\"Joonis\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

      \n\tEtendust, mis toetub reeglitele, traditsioonile, kordusele ja m\u00e4lu j\u00e4tkuvusele, v\u00f5ib nimetada rituaaliks. J\u00e4tkuvusele ja korrap\u00e4rale orienteeritud traditsioonilistes kultuurides kuulusid rituaalid igap\u00e4evaeluga seotud v\u00f5rgustikku ning nende ettevalmistamise ja ettekandmise kaudu anti edasi kogukondlikku tarkust. Religioossete rituaalide k\u00f5rval on ka ilmalikke: perekondlikke (s\u00fcnnip\u00e4evapeod), kogukondlikke (t\u00e4htsad spordiv\u00f5istlused, j\u00f5ulud) ja riiklikke (paraadid, valimised). Rituaal r\u00fctmistab \u00fchiskondlikku ja isiklikku elu ning aitab liikuda \u00fchest eluetapist teise. Rituaal aitab inimesi ka rasketes ja erandlikes situatsioonides, kui vajatakse traditsiooni tuge, n\u00e4iteks pulma- ja matusekombestiku puhul.\n<\/p>\n

      \n\tPaljude etenduste alusprintsiip pole aga mitte rituaal, vaid vaba m\u00e4ng. See pakub vaheldust igap\u00e4evarutiinile, v\u00f5imaldab vahetada identiteeti, \u00f5\u00f5nestada ja l\u00f5hkuda kehtestatud v\u00f5imusuhteid ning sotsiaalset hierarhiat, vabastab pingetest, \u00f5petab jms. Kuid m\u00e4ng k\u00e4ib kahe vastandliku pooluse vahel: \u00fchel pool reeglid ja teisel pool vabadus, improvisatsioon. Just viimane teeb iga etenduse nii p\u00f5nevaks ja erutavaks, isegi ohtlikuks. M\u00f5nes kultuurietenduses domineerivad rohkem reeglid (n\u00e4iteks male, kaardi- ja sportm\u00e4ngud), teises vabadus (n\u00e4iteks inimese individuaalne identiteediloome nagu riietus ja soeng).\n<\/p>\n

      \n\t\"Gooti\n<\/p>\n

      \n\tAmeerika teoloog James P. Carse (1986) on t\u00e4helepanu juhtinud, et m\u00e4ngud v\u00f5ivad olla finiitsed v\u00f5i infiniitsed<\/strong>. Finiitsete, l\u00f5pule suunatud m\u00e4ngude eesm\u00e4rk on v\u00f5it ning need on enamasti selgelt reeglistatud, nii et v\u00f5itja oleks v\u00f5imalik kindlaks teha (n\u00e4iteks sport). Infiniitsete m\u00e4ngude (n\u00e4iteks rollim\u00e4ng) eesm\u00e4rk on m\u00e4ngu j\u00e4tkamine ja reeglid muutuvad m\u00e4ngu k\u00e4igus, et v\u00e4listada v\u00f5itja ning tuua \u00fcha enam osalisi m\u00e4ngu. Kultuur ei seisne mitte \u00fcksikutes kunstiteostes, vaid loovuse j\u00e4tkuvuses, l\u00f5putus infiniitses m\u00e4ngus.\n<\/p>\n

      \n\tKultuurietenduse puhul on oluline ka metakommunikatsioon, st signaalid, mis annavad vastuv\u00f5tjale m\u00e4rku, kuidas \u00fcht v\u00f5i teist tegevust tuleks t\u00f5lgendada \u2013 kas m\u00e4ngu v\u00f5i reaalsusena. M\u00f5nikord v\u00f5ivad need signaalid ka kaduma minna. Schechner (2020: 59) on eristanud selles kontekstis termineid make-believe<\/em><\/strong> (m\u00e4ngult uskumine) ja make-belief<\/em><\/strong> (uskuma panemine). Esimesel juhul s\u00e4ilib selge piir etenduse maailma ja argireaalsuse vahel, teisel juhul sellist selget piiri ei ole v\u00f5i seda piiri varjatakse teadlikult (kehtib rituaalide ja identiteediloome puhul). Eluohtlikke v\u00f5i teisi reaalsust p\u00f6\u00f6rdumatult m\u00f5jutavaid meelelahutuslikke tegevusi nimetatakse ka pimem\u00e4ngudeks.\n<\/p>\n

      \n\t\"Hasartm\u00e4ngud\n<\/p>\n

      \n\tNii rituaal kui ka m\u00e4ng viivad inimese teise reaalsusesse, kas siis igaveseks v\u00f5i vahelduseks. Victor Turner kasutas \u00fcleminekurituaalide kohta m\u00f5isteid \u201eliminaalne faas\u201c ja \u201eliminoidne faas\u201c. Nii t\u00e4histas ta inimese viibimist piirisituatsioonis, kus ta loobub vanast identiteedist ja v\u00f5tab omaks uue. Liminaalne faas<\/strong> on omane rituaalile traditsioonilistes \u00fchiskondades ning see on enamasti kohustuslik ja p\u00f6\u00f6rdumatu. Liminoidne faas<\/strong> iseloomustab aga rituaalilaadseid meelelahutusi, nn siirde-etendusi (kunste, spordi\u00fcritusi, m\u00e4nge jms) modernses \u00fchiskonnas ning on vabatahtlik ja ajutine. (Turner 1974)\n<\/p>\n

      \n\tOlulised on ka pre- ja postliminaalne faas ehk argielust eraldamine\/eraldumine ning tagasip\u00f6\u00f6rdumine igap\u00e4evase juurde. Nii etendajatel kui ka vaatajatel aitavad etenduse-eelsed ja -j\u00e4rgsed tegevused etenduseks valmistuda ning p\u00e4rast \u201emaha jahtuda\u201c. Etendus loob kas l\u00fchemaks v\u00f5i pikemaks ajaks mingi kogukonna ning kinnitab selle r\u00fchma solidaarsustunnet.\n<\/p>\n

      \n\t\"Joonis<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kultuurietenduste liigitamine v\u00f5imaldab neid anal\u00fc\u00fcsida ja omavahel v\u00f5rrelda. Jean Alter soovitab kasutada m\u00f5istet \u201eetendus\u201c kolmes erinevas t\u00e4henduses: Etendus t\u00e4histab kogu avalikku s\u00fcndmust,\u00a0 etendus etendajate sooritatud \u00fclesandeid Etenduse jooksul ning\u00a0 etendus t\u00f5eliselt silmapaistvat esitust. (Alter 1990: 53) L\u00e4htudes eelnevast, jagab Alter …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":456,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}