{"id":42,"date":"2024-04-04T07:56:24","date_gmt":"2024-04-04T04:56:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/loovuurimuste-naiteid\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"loovuurimuste-naiteid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/loovuurimuste-naiteid\/","title":{"rendered":"Loovuurimuste n\u00e4iteid"},"content":{"rendered":"
\n

\n\t\tN\u00e4ide 1<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n

\n\t\tAivar Simmermanni<\/strong> loovuurimusliku doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRakendusteatri meetodite kasutamine leinatoetust\u00f6\u00f6s MT\u00dc Laste ja Noorte Kriisiprogrammi poolt korraldatavates leinatoetuslaagrites aastatel 1995\u20132016<\/a>\u201c (2018) keskmes on loovuurimuslike rakendusteatri vahendite kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. Leinatoetuslaagrite k\u00f5ik tegevused on kindla suunitlusega: toetada lapsi leinaprotsessis, et nad oskaksid kohaneda eluga p\u00e4rast kaotust ja m\u00f5testada tundeid, mida l\u00e4hedase surm endaga kaasa t\u00f5i. T\u00f6\u00f6s kirjeldatakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse erinevaid leinatoetustegevusi lastega l\u00e4biviidavates grupit\u00f6\u00f6des, pear\u00f5huga teatrimeetodite kasutamisel. Kuna autor on ise kasutanud aastaid laagrit\u00f6\u00f6s lavastuslikke meetodeid, siis on nende kirjeldamise ja anal\u00fc\u00fcsi aluseks autori praktilised t\u00f6\u00f6d ja osalusvaatlus.\n\t<\/p>\n

\n\t\t\"Aivar\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tN\u00e4ide 2<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n

\n\t\tDramaturg Marion J\u00f5epera<\/strong> testis postdramaatilise dramaturgi t\u00f6\u00f6vahendeid uurimuses \u201eRuumitaju loomine ja suunamine kui postdramaatilise dramaturgi peamine t\u00f6\u00f6vahend. Struktureerimata ruumikogemuse dramaturgilisest disainimisest 21. sajandi teatris ja sellest v\u00e4ljaspool<\/a>\u201c (2017). Uurimist\u00f6\u00f6s selgitati v\u00e4lja, anal\u00fc\u00fcsiti ja katsetati keelelis-dramaturgilisi tehnikaid, mis kuuluvad postdramaatilise dramaturgi peamiste t\u00f6\u00f6vahendite hulka. Uurimist\u00f6\u00f6 peamiseks meetodiks oli transdistsiplinaarne anal\u00fc\u00fcs. S\u00fcnteesiti kognitiivse lingvistika, ps\u00fchholingvistika, n\u00e4itleja ps\u00fchholoogia, s\u00fcnesteetilise teatri, ruumifilosoofia ja fenomenoloogia teooriaid dramaturgia teooriate ning n\u00fc\u00fcdisaegsete praktikatega. Alameetodina oli kasutusel ruumi ja keele struktuuri- ja sisuosiste v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs. Doktorit\u00f6\u00f6 loominguliseks v\u00e4ljundiks olid erinevates ruumides toimunud audiovisuaalsed r\u00e4nnakud. Saadud tulemuste p\u00f5hjal toodi uurimuses esile postdramaatilise dramaturgi t\u00f6\u00f6\u00fclesanded ja v\u00e4ljakutsed tulevikuks.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tN\u00e4ide 3<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n

\n\t\tKunstnik Fideelia-Signe Rootsi<\/strong> loovuurimus \u201eNaine kui kangelane<\/a>\u201c (2017) tegeles soorollide ja n\u00f5ukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi \u00fcmberm\u00f5testamisega. Kuidas saaksime \u00fchiskonnas, mis n\u00e4eb naisi pigem ohvrirollis, t\u00f5lgendada naist kangelasena, v\u00e4ltides tema objektistamist ja \u00fcleseksualiseerimist? Uurimuses rakendati nii kunstipraktikaid (n\u00e4itused) kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid (intervjuud, fotod, videod, arhiividokumendid). Kuigi naiseroll on ajas muutuv ja n\u00f5ukogude perioodil sai valdavaks naisekuvandiks t\u00f6\u00f6kangelane, ei ole naised seni vabanenud soolisest t\u00f6\u00f6jaotusest privaatsf\u00e4\u00e4ris. Uurimuses tuli esile naiste vajadus maskuliinseks peetaval alal tegutsedes oma naiselikkust \u201ek\u00f5igest hoolimata\u201c s\u00e4ilitada ja oma tegevust p\u00f5hjendada. Samas ilmnes naiste j\u00f5uline p\u00fc\u00fcdlus olla nn mehelikul erialal meestest parem ja missioon innustada teisi naisi iseseisvusele ning julgusele tegeleda meelep\u00e4rase alaga ka siis, kui seda peetakse maskuliinseks.\n\t<\/p>\n

\n\t\t\"Fideelia-Signe\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tN\u00e4ide 4<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n

\n\t\tVAT Teatri n\u00e4itleja ja lavastaja Tanel Saare<\/strong> loovuurimuslik magistrit\u00f6\u00f6 \u201eF\u00fc\u00fcsiline teater n\u00e4itleja ja lavastaja kogemuses. VAT Teater 2001\u20132017\u201c (2018) k\u00e4sitles autori kogemust lavastaja ja n\u00e4itlejana. Saar anal\u00fc\u00fcsis viise, kuidas toimus kehalisuseni j\u00f5udmine lavastusprotsessides. Uurimuse eesm\u00e4rgiks oli saada selgusele, kuidas tekkis isikliku kogemuse p\u00f5hjal t\u00e4hendus m\u00f5istele \u201ef\u00fc\u00fcsiline teater\u201c. Uurimisk\u00fcsimused olid: mida t\u00e4hendab m\u00f5iste \u201ef\u00fc\u00fcsiline teater\u201c?, kuidas on f\u00fc\u00fcsiline teater maailma ja Eesti teatriloo kontekstis arenenud?, kuidas on f\u00fc\u00fcsilise teatri m\u00f5iste seotud autori kogemusega? Uurimismeetodiks olid kvalitatiivsed meetodid ja autoetnograafia: Saar uuris oma kogemuste spetsiifikat ja andis neile t\u00e4henduse. Uurimuse t\u00fc\u00fcbiks oli fenomenoloogiline uuring: f\u00fc\u00fcsilist teatrit t\u00f5lgendas autor isikliku kogemuse kaudu. T\u00f6\u00f6 teoreetilises osas tutvustati f\u00fc\u00fcsilisusega tegelenud teatriteoreetikuid-praktikuid: Prantsuse lavastajat, n\u00e4itlejat ja esseisti Antonin Artaud\u2019d, kehamiimi loojat prantslast \u00c9tienne Decroux\u2019d ning Poola lavastajat ja teatriuuendajat Jerzy Grotowskit.\n\t<\/p>\n

\n\t\t\"Stseen\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

N\u00e4ide 1 Aivar Simmermanni loovuurimusliku doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRakendusteatri meetodite kasutamine leinatoetust\u00f6\u00f6s MT\u00dc Laste ja Noorte Kriisiprogrammi poolt korraldatavates leinatoetuslaagrites aastatel 1995\u20132016\u201c (2018) keskmes on loovuurimuslike rakendusteatri vahendite kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. Leinatoetuslaagrite k\u00f5ik tegevused on kindla suunitlusega: toetada lapsi leinaprotsessis, et …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":457,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}