{"id":41,"date":"2024-04-04T07:56:24","date_gmt":"2024-04-04T04:56:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/rakendusteater-kui-loovuurimuslik-meetod-ja-praktika\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"rakendusteater-kui-loovuurimuslik-meetod-ja-praktika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/rakendusteater-kui-loovuurimuslik-meetod-ja-praktika\/","title":{"rendered":"Rakendusteater kui loovuurimuslik meetod ja praktika"},"content":{"rendered":"

\n\tLoovuurimuse \u00fcheks alaliigiks on rakendusteatri eri vormid ja meetodid. S\u00f5na \u201erakendus\u201c t\u00e4hendab, et sellise teatri peamine eesm\u00e4rk ei ole esteetiline nauding, vaid teatrile omaseid loomingulisi meetodeid kasutatakse kunstiv\u00e4lisel eesm\u00e4rgil. Rakendusteater hakkas terminina laiemalt levima 21. sajandi alguses, kuid levik pole \u00fcheselt kaardistatav. Suurbritannias on m\u00f5iste applied theatre<\/em> kasutusel olnud umbes 1990. aastatest ning selle eestikeelne t\u00f5lkevaste ongi rakendusteater.\n<\/p>\n

\n\tRakendusteatrit saab vaadelda kahetiselt: see on nii protsessi tulemuse esitus (etendus) kui selle esituseni j\u00f5udmise meetod. Rakendusteatrit tehaksegi paljude erinevate loovuurimuslike ja performatiivsete meetoditega, mida k\u00e4sitleti juba eespool. Kui eelnevate n\u00e4idete puhul oli kunstnik ja uurija sama isik, siis rakendusteatri puhul v\u00f5ib tunduda, et eesm\u00e4rk (mingi probleemi lahendamine) asub justkui v\u00e4ljaspool kunstnikku ennast. V\u00f5ib aga argumenteerida, et eesm\u00e4rk kasutada kunstilisi vahendeid m\u00f5ne probleemi lahendamiseks on samuti kunstiline enesev\u00e4ljendus ja seel\u00e4bi seostub eelnevalt kirjeldatud loovuurimuse olemusega.\n<\/p>\n

\n\tRakendusteatriga seotud praktikate oluline \u00fchisjoon on uurimuslikkus<\/strong>. Iga lavastuse loomiseks viiakse l\u00e4bi uurimus, millest v\u00f5ivad osa v\u00f5tta ka lavastuse osalised ja tulevased vaatajad. Uurimus v\u00f5ib h\u00f5lmata sotsioloogilisi, osalus- v\u00f5i tegevusuuringuid, samuti nii teoreetilist kui ka loovuurimust. Uurimine toimub kollektiivse protsessina ning eesm\u00e4rgiks on inimeste elu ja \u00fcmbritseva \u00fchiskonna positiivne m\u00f5jutamine. Oluline on ka anal\u00fc\u00fcsida, milline m\u00f5ju on rakendusteatri protsessil ja tulemusel.\n<\/p>\n

\n\tRakendusteatri eri vorme v\u00f5ib nimetada ka kaasavateks<\/strong> teatripraktikateks, s.t kunsti tegemises ja uurimises osalevad ka teised inimesed peale kunstniku. Konventsionaalse teatri jaoks on vaja publikut, kuid rakendusteatri mitme vormi puhul publikut ei ole, on ainult osav\u00f5tjad, kes liiguvad osalemise ja vaatlemise vahel. V\u00f5tmeaspekt, mis eristab rakendusteatrit paljudest teistest teatrivormidest, on s\u00fcndmuse eesm\u00e4rgist teadlik publik: rakendusteatri vaatajalt oodatakse sotsiaalset tegutsemist.\n<\/p>\n

\n\tLoovuurimuslikud rakendusteatri praktikad on sageli suunatud mingile kogukonnale<\/strong>, mida kunstnik erinevate meetoditega uurib. \u00dcldiselt m\u00f5eldakse kogukonna all teatud muutuva koosseisuga gruppi, mille liikmed suhtlevad pidevalt omavahel ja \u00fchiskonnaga v\u00e4ljaspool seda. Loovuurimise l\u00e4biviijad huvituvad sageli konkreetsest paikkonnast v\u00f5i inimgrupist ning nende varjus olnud lugudest ja teemadest. Sellist rakendusteatri alaliiki nimetatakse kogukonnateatriks<\/strong>. Kogukonnateatri tegijate eesm\u00e4rk on suhte loomine kogukonnaga, selle liikmete kaasamine ning sageli ka tegelemine \u00fchiskonnas ala- v\u00f5i mitteesindatud inimgruppide v\u00f5i probleemidega.\n<\/p>\n

\n\t\"Eestis\n<\/p>\n

\n\tValik rakendusteatrile omaseid loovuurimuslikke meetodeid ja praktikaid.\n<\/p>\n

\n\tProtsessdraama<\/strong> \u2013 Suurbritannias teatri\u00f5petusest edasi arendatud, hariduslikku aspekti r\u00f5hutav ja publikut kaasav lugude jutustamise praktika. Protsessdraama ajendiks v\u00f5ib olla lugu, muusikapala, pilt, ajaleheuudis vm. See on osav\u00f5tuteater, kus etendust viib l\u00e4bi professionaalne teatritegija ning osalejad on nii n\u00e4itleja, dramaturgi, publiku kui anal\u00fc\u00fcsija rollis. M\u00f5istet \u201eprotsessdraama\u201c tutvustas esimest korda Cecily O\u2019Neill 1995. aastal. (Loe lisaks Hein 2014, Owens 2014.)\n<\/p>\n

\n\t\"professor\n<\/p>\n

\n\tHaiglaklounid<\/strong> \u2013 professionaalsete teatritegijate eesm\u00e4rgiks on teatrip\u00f5histe meetoditega r\u00f5\u00f5mustada haiglas olevaid lapsi.\n<\/p>\n

\n\tPs\u00fchhodraama<\/strong> \u2013 ps\u00fchhodraama terapeudi eestvedamisel l\u00e4bi viidud etendus konkreetse grupiga, kus eesm\u00e4rgiks on isikliku elu, n\u00e4iteks perekondlike suhete muutmine. Eestis tegutseb ps\u00fchhodraama kool MT\u00dc Moreno Keskuse<\/a> juures.\n<\/p>\n

\n\tM\u00e4lestusteteater<\/strong> (reminescence theatre<\/em>) \u2013 teatritegijad kasutavad teatrip\u00f5hiseid ja loojutustamise meetodeid eakate inimeste kaasamise eesm\u00e4rgil.\n<\/p>\n

\n\tLuguteater<\/strong> (playback theatre<\/em>) \u2013 professionaalse teatritegija eestvedamisel jutustatakse konkreetse r\u00fchma v\u00f5i kogukonna lugusid; kaasatakse ka publikut, kelle lugusid m\u00e4ngivad ette tuumikgrupi n\u00e4itlejad. Luguteatri eestikeelse m\u00f5iste looja ja selle praktika pioneer Eestis on Aivar Simmermann.\n<\/p>\n

\n\tImproteater<\/strong> \u2013 loovuurimuslik meetod, millel v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad eesm\u00e4rgid ja sihtgrupid. Improteatri etendusi viivad l\u00e4bi n\u00e4itlejad ning sellel tegevusel v\u00f5ib olla pelgalt meelelahutuslik eesm\u00e4rk, kuid tegijate endi keskel v\u00f5ib toimuda (erinevate kogukondade, isikute) l\u00f5imumine, isiklike (enesev\u00e4ljenduslike vm) probleemide lahendamine. Ka publik on improetendusse erineval viisil kaasatud (n\u00e4iteks kirjutades sedeli peale teemasid, mida soovitakse laval n\u00e4ha).\n<\/p>\n

\n\tRakendusteatri kui loovuurimusliku meetodi ja praktika eesm\u00e4rgid:<\/strong>\n<\/p>\n