\n\tSiin toodud kvalitatiivseid meetodeid on sobilik kasutada ka n\u00e4iteks olukordades, kus kunstiteos luuakse uurimisprotsessi alguses ja kus uurimisk\u00fcsimused muutuvad protsessi jooksul. Sel juhul v\u00f5ivad loodud kunstiteosed muutuda mitte uurimistulemusteks, vaid uurimisandmeteks. Kogutud ja salvestatud andmeid ehk nii protsessi kui tulemusi tuleb anal\u00fc\u00fcsida. Anal\u00fc\u00fcsida saab n\u00e4iteks ka loomingulise protsessi dokumentatsiooni. Selline l\u00e4henemine ei ole aga rangelt v\u00f5ttes loovuurimine, sest allikate anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ib teha \u00fcksk\u00f5ik milline uurija. Olukorda, mil kunstnik l\u00f5petab kunstnikuks olemise, kui ta on oma kunstiteose valmis teinud, ning muutub uurijaks, et loodud materjali anal\u00fc\u00fcsida, on ka kritiseeritud. (Hannula jt 2005: 58) Mingil m\u00e4\u00e4ral on selline olukord k\u00fcll v\u00e4ltimatu: see ongi just refleksiivsus, kuid kaaluda v\u00f5iks ka teisi loomingulisi alternatiive (Arlander 2011: 322), n\u00e4iteks autoetnograafiat.\n<\/p>\n
\n\n\t\t\u00dcks levinud kvalitatiivseid meetodeid on autoetnograafia<\/strong>. See on nii uurimis- kui kirjutamismeetod, mis kirjeldab ja s\u00fcstemaatiliselt anal\u00fc\u00fcsib isiklikku kogemust eesm\u00e4rgiga m\u00f5ista kultuurilist kogemust. Autoetnograaf l\u00e4heneb uurimisele kui poliitilisele, sotsiaalselt teadlikule aktile. Uurija p\u00f5imib autobiograafiat ja etnograafiat, et luua ja kirjutada autoetnograafiat. Seega on autoetnograafia nii meetod kui tulemus. Autoetnograafid v\u00f5tavad oma t\u00f6\u00f6s arvesse asjaolu, et uurimisprotsessi m\u00f5jutab uurija isiklik kogemus lugematutel eri viisidel. Autoetnograafia on \u00fcks sellistest l\u00e4henemistest, mis v\u00e4\u00e4rtustab subjektiivsust, emotsionaalsust ja uurija isiku m\u00f5ju uurimusele. (Ellis jt 2011) Selle kriitikud toovad aga esile, et uurimus oma olemuselt peaks olema anal\u00fc\u00fctiline, mitte pelgalt kogemuslik, kuid autoetnograafia puhul on oht kalduda vaid kogemuslikku kirjeldamisse. (P\u00f5hjalikuma kriitika kohta vt Delamont 2007.)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\tN-\u00f6 kolmanda tee meetodiks teadusmaailmas kinnistunud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite k\u00f5rval on performatiivne uurimus<\/strong>. Seda k\u00e4sitleb teatripedagoogi taustaga loovuurimuse professor Austraaliast Brad Haseman oma m\u00f5jukas artiklis \u201eA Manifesto for Performative Research\u201c. Umbes aastatuhande vahetusest alates hakkasid loovuurimuse tegijad otsima kolmandat teed ja leidma oma loovuurimuslikke meetodeid. Performatiivse uurimuse k\u00e4situseks sai Haseman inspiratsiooni J. L. Austini k\u00f5neakti teooriast. (Haseman 2006)\n<\/p>\n\n\t![\"Mart](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_enneminevik_2.jpg\" "\\"Mart")
Performatiivne uurimine laenab mitmeid aspekte kvalitatiivsest uurimisest, kuid on ometi sellest erinev, sest tulemusi esitatakse siin performatiivses vormis uurija kunstialal. Seda vormi v\u00f5ib k\u00e4sitleda tekstina \u2013 samal viisil nagu semiootiliselt v\u00f5ib iga kommunikatiivset akti nimetada tekstiks. Aga kuidas saab performatiivset vormi k\u00e4sitleda uurimusena? Mis teeb tantsust v\u00f5i teatrilavastusest uurimuse? \u00dcks v\u00f5imalik v\u00f5ti seisneb J. L. Austini performatiivsuse k\u00e4sitluses. Austini jaoks on performatiivsed k\u00f5neaktid sellised, mis muudavad maailma. N\u00e4iteks abiellumisrituaalis t\u00e4histab abielluja n\u00f5usolek \u201ejah\u201d muutust inimese \u00fchiskondlikus seisundis: vallalisest inimesest abikaasaks saamist. Lause \u00fctlemine on tegevuse tegemine. Kui uurimise tulemused on esitatud selliste aktidena, v\u00f5ib seda nimetada performatiivseks uurimiseks. See ei ole kvalitatiivne uurimine: see on asi iseeneses (it is itself<\/em>). (Haseman 2006: 6)\n<\/p>\n\n\tEtenduskunstide kontekstis v\u00f5ib k\u00f5iki neid uurimuslikke meetodeid kasutada konkreetse teose (teksti, lavastuse, rolli, lavakujunduse vm) loomiseks. S\u00f5ltuvalt teemast ja eesm\u00e4rgist v\u00f5ib koguda andmeid arhiividest, raamatukogudest, internetist v\u00f5i mujalt, koguda visuaalseid andmeid (fotod, videod jm), teha intervjuusid, l\u00e4bi viia eksperimente v\u00f5i erinevat t\u00fc\u00fcpi vaatlusi.\n<\/p>\n
\n\tKvalitatiivse uurimuse t\u00fc\u00fcbid
\n<\/h3>\n
\n\tKaardistusuurimus<\/strong>: eesm\u00e4rgiks selgitada mingi n\u00e4htuse olemust kasutades andmete kogumiseks k\u00fcsimustikke v\u00f5i struktureeritud intervjuusid. Kogutud materjali abil p\u00fc\u00fcab uurija huvipakkuvat n\u00e4htust kirjeldada, v\u00f5rrelda ja anal\u00fc\u00fcsida (n\u00e4iteks saab sellise l\u00e4bil\u00f5ikeuurimusega v\u00e4lja selgitada inimeste arvamusi, hoiakuid, harjumusi).\n<\/p>\n\n\tJuhtumiuurimus<\/strong>: \u00fcksikjuhtumit (inimest, gruppi, s\u00fcndmust, projekti, asutust vm) uuritakse siin oma loomulikus keskkonnas ja kontekstis. Uurija kirjeldab ja anal\u00fc\u00fcsib huvipakkuvaid n\u00e4htusi, kasutades meetodina vaatlust, intervjuud ja\/v\u00f5i dokumentide uurimist. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtumiuurimuse alla liigitada Eesti dokumentaalteatri arengu uurimise.\n<\/p>\n\n\tTegevusuurimus<\/strong>: sotsiaalse olukorra uurimine, mille k\u00e4igus uurija eesm\u00e4rgiks on mingi tegevuse kvaliteedi parandamine. Uurija on siin praktik ning osaleb aktiivselt tegevustes, mida on kavas uurida ja arendada. Uuritakse tegevuse tulemuslikkust ja \u00f5pitakse kogutud andmetest, uuringu iseloom on ts\u00fckliline ning see on koost\u00f6\u00f6p\u00f5hine ja kogukonnakeskne. Levinuim andmekogumise meetod on siin uurimisp\u00e4evik ning uuringus saab kasutada ka n\u00e4iteks rollim\u00e4nge. Seda meetodit kasutatakse n\u00e4iteks pedagoogikas uute \u00f5ppematerjalide m\u00f5ju testimisel.\n<\/p>\n\n\tFenomenoloogiline uurimus<\/strong>: uurib inimeste arusaamist maailmast ja kirjeldab indiviidi kogemust mingi fenomeni tunnetamisel. Uurijat v\u00f5ivad huvitada \u00fche kogukonna erinevad arusaamad teatud n\u00e4htuste kohta, uurimisobjektiks on inimese kogemus. Meetodina sobib siin kasutada intervjuud, kogemuste kirjeldusi, kirjalikke v\u00f5i suulisi enesearuandeid. N\u00e4iteks v\u00f5ib koguda Siberisse k\u00fc\u00fcditatute m\u00e4lestusi ja nende p\u00f5hjal saab k\u00fc\u00fcditamisprotsessi kohta terviklikuma pildi. Tihti on isiku-uurimused just seda t\u00fc\u00fcpi.\n<\/p>\n\n\tEtnograafiline uurimus<\/strong>: uurijat huvitab mingi grupi liikmete k\u00e4itumine ja suhted, uurija kirjeldab, t\u00f5lgendab ja anal\u00fc\u00fcsib neid. Uurija on selleks uuritavatega pikemat aega koos. Levinud meetodina kasutatakse siin vaatlust.\n<\/p>\n\n\tNarratiivne uurimus<\/strong>: uuritakse inimeste elutegevust nende jutustatud lugude kaudu. Narratiivid ehk lood, mida inimesed jutustavad, on kronoloogilised (ajaliselt j\u00e4rjestatud), t\u00e4hendusrikkad ja loomult sotsiaalsed. P\u00f5hiliseks andmekogumismeetodiks on intervjuu. Narratiivset uurimust kasutatakse elulugude kirjapanekul ning n\u00e4iteks identiteedi loomise v\u00f5i muutumise (n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4mise), haiguste m\u00f5ju, kuritegude ps\u00fchholoogia vm uurimisel jne.\n<\/p>\n\n\t![\"Narratiivset](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuudipoisid.jpg\" "\\"Narratiivset")
\n<\/p>\n
\n\tLoovuurimuse l\u00e4biviija peab rohkete uurimismeetodite hulgast valima ja otsustama, milline on just tema uurimist\u00f6\u00f6le kasulik. Vajaduse korral v\u00f5ib luua ka oma unikaalse uurimismeetodi. \u00dcks v\u00f5tmek\u00fcsimus, millele iga loovuurimuse l\u00e4biviija peaks vastama, on j\u00e4rgmine:\n<\/p>\n
\n\tMida sellist andis uurimisprotsessi jooksul teostatud praktiline loomet\u00f6\u00f6, mida ei oleks saanud avastada \u00fchegi muu uurimisviisiga?<\/strong>\n<\/p>\n\n\tKokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et loovuurimuse peamine metodoloogiline eesm\u00e4rk seisneb selles, kuidas panna kunstiline kogemus ja teaduslik teoretiseerimine omavahel suhtlema. Tuleb n\u00e4idata, kuidas need kaks erinevat l\u00e4henemist m\u00f5jutavad teineteist ja kuidas selline protsess loob kriitiliselt refleksiivset uurimust. Loovuurimus peaks tegelema sellega, kuidas kunstiline katsetuslikkus juhib teoreetilist teadmisteloomet, ning vastupidi, kuidas lugemisest, m\u00f5tlemisest ja aruteludest s\u00fcndinud teooria juhib kunstilist kogemust. (Hannula jt 2005: 58\u201359)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Loovuurimist iseloomustab meetodite paljusus: uurija ei tohiks endale seada uurimismeetoditest tulenevaid piiranguid, soodustada tuleb metodoloogilist pluralismi ja pol\u00fcfooniat. Mitmekesisus ja avatus ei ole siin mitte probleem, vaid vajadus. Loovuurimuses ei loe mitte k\u00fcsimus \u201emis\u201c, vaid \u201ekuidas\u201c. Ei pea andma l\u00f5plikke …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":459,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/459"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}