{"id":39,"date":"2024-04-04T07:56:24","date_gmt":"2024-04-04T04:56:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/ideoloogiline-ja-sotsiaalne-tasand-teater-sugu-ja-uhiskond\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"ideoloogiline-ja-sotsiaalne-tasand-teater-sugu-ja-uhiskond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/ideoloogiline-ja-sotsiaalne-tasand-teater-sugu-ja-uhiskond\/","title":{"rendered":"Ideoloogiline ja sotsiaalne tasand: teater, sugu ja \u00fchiskond"},"content":{"rendered":"<p>\n\t\u00dchiskonna eri valdkonnad on traditsiooniliselt olnud soolistatud ehk jagatud eri sugupoolte vahel. Euroopa kultuuris on avalikke k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks riigi ja \u00fchiskonnaga tegelemist, peetud meeste valdkonnaks. Naise vastutusala on olnud kodune majapidamine ja laste kasvatamine. Sarnane jaotus laieneb ka teatrile tervikuna ja teatris kujutatud suhetele. Teatris on soolisusesuhted mitmekordselt keerulised. \u00dcks p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus on, kuidas draamas ja teatris soos\u00fcsteemi kujutatakse ehk kes keda esitab ja kuidas. Kellel ja millistel tingimustel on \u00f5igus esitada teatavaid identiteete, sh nii soolisi, rassilisi jne? Milliseid identiteete \u00fcldse kujutatakse ehk kuidas saavad eri \u00fchiskonnagrupid endale koha avalikkuses?\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\tVene helilooja Pjotr T\u0161aikovski ballett \u201eLuikede j\u00e4rv\u201c (1875\u201376) on teos, mida peetakse klassikalise ilu ja konventsionaalsete sooidentiteetide k\u00f5ige t\u00e4iuslikumaks kehastuseks. Teost on korduvalt n\u00fc\u00fcdisaegses tantsukeeles t\u00f5lgendatud, kasutades seda alusmaterjalina nii soos\u00fcsteemi dekonstrueerimiseks kui poliitiliste ideede esitamiseks. \u00dcks kuulsamaid \u201eLuikede j\u00e4rve\u201c lavastusi on Briti koreograafi Matthew Bourne\u2019i lavastus (1995, 2019). Bourne\u2019i lavastuses on s\u00e4ilitatud suur osa s\u00fc\u017eeest ja tegelastest (Prints, tema ema kuninganna, luik ja tema kuri teisik), kuid luiki tantsivad mehed. Meessoost luiged on lavastuses sooliselt ambivalentsed ja isegi metsikult linnulikud. Klassikalise \u00fclespoole sirutuva balletitehnika asemel on tantsukeel modernne ja j\u00f5uline. \u00dckski lavastuse meestegelastest ei esinda traditsioonilist mehelikkust ega muud kindlat sooidentiteeti. Lavastus dekonstrueerib seega traditsioonilisi binaarseid soosuhteid, olemata samas \u00fcheselt homoseksuaalne, vaid esitades sugu kui midagi voolavat ja ebastabiilset. Seet\u00f5ttu t\u00f5lgendatakse lavastust kui kv\u00e4\u00e4rkultuuri n\u00e4idet.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-297\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_matthew_bournes_swan_lake_1.jpg\" title=\"Matthew Bourne\u2019i \u201eLuikede j\u00e4rv\u201c (2011). Keskel Luik\/V\u00f5\u00f5ras \u2013 Richard Winsor. (Wikipedia)\" alt=\"Matthew Bourne\u2019i \u201eLuikede j\u00e4rv\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_matthew_bournes_swan_lake_1.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_matthew_bournes_swan_lake_1-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"738\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-298\" style=\"width: 600px;height: 325px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_metthew_bournes_swan_lake_2.jpg\" title=\"Luik \u2013 Max Westwell. (2019) Foto Johan Persson (Danceinforma)\" alt=\"Luik \u2013 Max Westwell. (2019) Foto Johan Persson (Danceinforma)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_metthew_bournes_swan_lake_2.jpg 738w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_metthew_bournes_swan_lake_2-300x163.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 738px) 100vw, 738px\">\n<\/p>\n<p>\n\tViimase k\u00fcsimusega on seotud teine ja laiem p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus: kuidas n\u00e4hakse teatrit ennast soos\u00fcsteemi osana. Teatrit seostatakse enese varjamise, maskeerimise (grimm, mask) ja ebap\u00fcsiva identiteediga, mida on traditsiooniliselt peetud naiselikeks joonteks. Nn teatrivastaste eelarvamuste diskursus (Barish 1981) on alates Platonist r\u00f5hutanud teatri mittet\u00f5est, teesklevat olemust ning seet\u00f5ttu ka ebamoraalsust. Teatri positsioon \u00fchiskonnas on alati olnud ambivalentne. Avaliku sf\u00e4\u00e4ri n\u00e4htusena ehk eri \u00fchiskonnakihtide kokkusaamispaigana oli selle roll enne massimeedia s\u00fcndi v\u00e4ga oluline. Teatrit on p\u00fc\u00fctud kontrollida ja kasutada riikliku poliitika vahendina, kuid selle kehalisus, m\u00e4ngulisus ja kalduvus ebat\u00f5sisusele kipub samas sotsiaalset korda \u00f5\u00f5nestama (\u017eesti on raske tsenseerida). Teatri ambivalentne positsioon \u00fchiskonnas esitab keerukaid v\u00e4ljakutseid ka sellele, kuidas olemasolevaid soosuhteid esitada ja muuta. Argised soo esitamise praktikad ilmnevad laval uuesti, kuid institutsiooni esitatud tingimuste ja lavakonventsioonide j\u00e4rgi. Eesti \u00fchiskonnas on kultuur ja haridus feminiseeritud ehk neid n\u00e4hakse naiste aladena, kus makstakse ka v\u00e4iksemaid tasusid vaatamata sellele, et teatris on pikalt olnud v\u00f5imupositsioonidel mehed.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tTeatri ja \u00fchiskonna suhete anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5etakse arvesse ka eelmisi tasandeid (fiktsionaalset maailma ja selle poeetikat; teatri institutsionaalset struktuuri), kuid esitatakse ka laiemaid k\u00fcsimusi:\n\t<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\t\tKui tundlik on teater sotsiaalselt ja poliitiliselt mingis kindlas kultuuris ning kas poliitiliste teemade hulgas k\u00e4sitletakse ka soolisi (nt l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, ebav\u00f5rdsus jms)?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas peegeldab teater \u00fchiskonnas kehtivat soos\u00fcsteemi? Kas see suhe on kinnitav, nihestav, kriitiline v\u00f5i \u00f5\u00f5nestav?\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dchiskonna eri valdkonnad on traditsiooniliselt olnud soolistatud ehk jagatud eri sugupoolte vahel. Euroopa kultuuris on avalikke k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks riigi ja \u00fchiskonnaga tegelemist, peetud meeste valdkonnaks. Naise vastutusala on olnud kodune majapidamine ja laste kasvatamine. Sarnane jaotus laieneb ka teatrile tervikuna &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":460,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/460"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}