{"id":38,"date":"2024-04-04T07:56:24","date_gmt":"2024-04-04T04:56:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/struktuurne-tasand-institutsioonid-ja-isikud\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"struktuurne-tasand-institutsioonid-ja-isikud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/struktuurne-tasand-institutsioonid-ja-isikud\/","title":{"rendered":"Struktuurne tasand: institutsioonid ja isikud"},"content":{"rendered":"<p>\n\tSelles alapeat\u00fckis vaadeldakse teatris\u00fcndmuse peamisi agente: nii autoreid (etendajaid, n\u00e4itekirjanikke, lavastajaid) kui ka vastuv\u00f5tjaid ehk vaatajaid. Struktuursel tasandil on oluline uurimisk\u00fcsimus, milline on erinevate (sooliste) identiteetide esindajate ligip\u00e4\u00e4s teatrikunsti loomisele ja selleks vajalikele ressurssidele (raha, ruumid, proovi- ja etenduste aeg).\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"275\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-292\" style=\"float: right;width: 200px;height: 291px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_bernhardt.jpg\" title=\"Maailmakuulus Prantsuse n\u00e4itlejanna ja \u00e4rinaine Sarah Bernhardt (1844\u20131923) juhtis edukalt mitut teatrit. Fotol Bernhardt legendaarses Hamleti rollis aastal 1899. (Wikimedia Commons)\" alt=\"Maailmakuulus Prantsuse n\u00e4itlejanna ja \u00e4rinaine Sarah Bernhardt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_bernhardt.jpg 275w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_bernhardt-206x300.jpg 206w\" sizes=\"auto, (max-width: 275px) 100vw, 275px\">Suurem osa n\u00e4itekirjanikke, teatrijuhte, lavastajaid ja ka fiktsionaalseid tegelasi on olnud mehed. Ajalugu tunneb palju kuulsaid naisn\u00e4itlejaid, kuid oluliselt v\u00e4hem naisn\u00e4itekirjanikke ja -lavastajaid. Naiste tee lavale on olnud k\u00fcll avatud, kuid kitsas ja problemaatiline. Isegi t\u00e4nap\u00e4eval on naisn\u00e4itlejaid v\u00e4hem kui meesn\u00e4itlejaid. (Sibrits-Bondarenko 2016: 82) Soouurimuslik anal\u00fc\u00fcs k\u00fcsib, kui palju on teatriv\u00e4ljal (juhtivaid) naisn\u00e4itlejaid, -dramaturge, -lavastajaid ja -teatrijuhte? Kui palju on naisi tehnilistel ametikohtadel?\n<\/p>\n<p>\n\tSoouurimusliku anal\u00fc\u00fcsi \u00fcks v\u00f5tmek\u00fcsimusi on, kuidas naised ja teised mittehegemooniliste (sooliste) identiteetide esindajad saavutavad autoripositsiooni ehk v\u00f5imaluse end kunstiliselt v\u00e4ljendada ja saada selle eest tunnustatud. Millistel positsioonidel on teatriv\u00e4ljal naised? Kas naistele on avatud ka majanduslikult kindlustatud, riigi toetusega teatrid v\u00f5i tegutsevad nad enam ebakindlal vabakutseliste v\u00e4ljal? Millistel ametikohtadel naised tegutsevad, kas assisteerivatel v\u00f5i suurema vastutusalaga loomingulistes, juhtivates ja tehnilistes ametites? Naised on teatrijuhtide ja m\u00e4ned\u017eeridena olnud palju aktiivsemad, kui ametlik ajalugu n\u00e4itab\u00a0(Bennett 2010). Soouurimuslikust vaatepunktist uuritakse ka seda, kuiv\u00f5rd naiste t\u00f6\u00f6d t\u00e4hele pannakse, tunnustatakse ja j\u00e4\u00e4dvustatakse n\u00e4iteks auhindade, kriitika ja \u00fclevaadete n\u00e4ol.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Etendajate<\/strong> sotsiaalne staatus ajaloos on olnud keeruline, sest teatrit on peetud ebamoraalseks ja selles valguses on naisn\u00e4itlejate, -tantsijate ja -lauljate positsioon olnud kahekordselt marginaliseeritud. Veel 19. sajandi teatris ei peetud lavale astumist alati naistele kohaseks. N\u00e4iteks Lydia Koidula teatris m\u00e4ngisidki laval naisterolle mehed, Koidula ise saatis etendust lava taga klaveril. T\u00e4nap\u00e4evalgi pole taandunud k\u00fcsimus, milline on naisn\u00e4itleja, -laulja v\u00f5i -tantsija positsioon \u00fchiskonnas: on ta kunstnik, meelelahutaja v\u00f5i seksis\u00fcmbol? Naiste v\u00f5imalusi eneseteostuseks on piiranud ka rollide valikuv\u00f5imalused: kui palju on lavastatavates teostes \u00fcldse naistegelasi, kes annaksid n\u00e4itlejannadele v\u00f5imalusi luua mitmek\u00fclgseid rolle? Veel piiratumad on kv\u00e4\u00e4ridentiteedide esindajate v\u00f5imalused end laval teostada.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"601\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-291\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_sugu-n.jpg\" title=\"\u201esugu: N\u201c. Foto Kris Moor\" alt=\"\u201esugu: N\u201c. Foto Kris Moor\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_sugu-n.jpg 601w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_sugu-n-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 601px) 100vw, 601px\">\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\t2015. aastal esietendus Tallinnas Vabal Laval nelja naisn\u00e4itleja algatatud lavastus \u201esugu: N\u201c (dramaturg Maria Lee Liivak, lavastuslikuks tervikuks seadnud Priit V\u00f5igemast ja Henrik Kalmet). Mari-Liis Lill, Hilje Murel (Eesti Draamateater), Ursula Ratasepp ja Evelin V\u00f5igemast (m\u00f5lemad Tallinna Linnateaterist) esitasid lavastuses stseene, mis kajastasid kriitilises vormis nende kui nais(n\u00e4itleja)te ja emade elu. Lavastuse reklaamikampaanias poseerisid n\u00e4itlejad fotodel alasti, osutades naise, sh naisn\u00e4itleja keha seksualiseerimisele ja objektistamisele avalikus ruumis. Lavastamisel oli kasutatud postdramaatilise teatri v\u00f5tteid: isiklikku kogemust, fragmentaarset struktuuri ja monoloogilisust.\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tStruktuursel tasandil saab selle n\u00e4ite p\u00f5hjal uurida\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tnaisn\u00e4itleja positsiooni teatrit\u00f6\u00f6tajate hierarhias,\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tnaisn\u00e4itlejate v\u00f5imalusi loominguliseks eneseteostuseks ehk m\u00e4ngida mitmek\u00fclgseid tegelasi,\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tnaisn\u00e4itleja t\u00f6\u00f6- ja perekonnaelu \u00fchildamist.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\tFiktsionaalsel ja esteetilisel tasandil saab lavastuse \u201esugu: N\u201c n\u00e4itel uurida, milliseid v\u00f5tteid kasutatakse \u00fchiskonnas maha vaikitud soolistatud teemade, n\u00e4iteks l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla kujutamiseks.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tEtendaja t\u00f6\u00f6vahend on tema keha, millele on samuti esitatud nii moraalseid kui esteetilisi piiranguid. Millised kehad on olnud laval lubatud? Milliseid mittetavap\u00e4raseid kehasid laval aktsepteeritakse? K\u00f5ige aktuaalsem on keha k\u00fcsimus tantsuteatris, kus keha peab t\u00e4itma nii esteetilisi kui tehnilisi n\u00f5udmisi, mis ajas muutuvad. T\u00fctarlapselikke baleriine on L\u00e4\u00e4ne kultuuris peetud naiselikkuse m\u00f5\u00f5dupuuks. (Einasto 2002: 36) 20. sajandi v\u00e4ltel on naiste keha balletilaval muutunud j\u00e4rjest k\u00f5hnemaks ja sportlikumaks, piirangud kehale j\u00e4rjest karmimaks. (Einasto 2001) 20. sajandi teisel poolel alguse saanud n\u00fc\u00fcdistants on seevastu aktualiseerinud keha vabaduse, keha on p\u00fc\u00fctud klassikalisest vormist vabastada. 21. sajandi etenduskunsti ja n\u00fc\u00fcdistantsu suhe kehasse on aktiivsem ja mitmeplaanilisem: keha on eelk\u00f5ige meedium, mitte tegelase v\u00f5i etendaja soo m\u00e4rk ega v\u00f5itlusv\u00e4li v\u00f5i -vahend. Soolisus v\u00f5ib olla sekundaarne v\u00f5i \u00fcldse mitte ilmneda, aga v\u00f5ib olla ka teadlikult ja r\u00f5hutatult esil.\n<\/p>\n<p>\n\tValdav osa <strong>n\u00e4itekirjanikke<\/strong> on olnud mehed. K\u00f5ige varasemad naisn\u00e4itekirjanikud on keskaegsed nunnad Gandersheimi Hrotsvita (10. sajand) ja Bingeni Hildegard (12. sajand). Esimeseks professionaalseks naisn\u00e4itekirjanikuks peetakse alles 17. sajandi Inglise autorit Aphra Behni. K\u00f5ik kolm naist on n\u00e4itekirjanduse ajalukku kirjutatud alles 20. sajandi teisel poolel. Naised hakkasidki autoritena j\u00f5ulisemalt oma h\u00e4\u00e4lt kuuldavale tooma alles 20. sajandil. Sajandi teisest poolest ja l\u00f5pust tuntakse juba klassikuteks saanud Caryl Churchilli ja Sarah Kane\u2019i.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"588\" height=\"369\" class=\"alignnone wp-image-293\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_churchill_ja_kane.jpg\" title=\"Caryl Churchill (vasakul) ja Sarah Kane (paremal). (The New York Public Library, Arts Foundation)\" alt=\"Caryl Churchill ja Sarah Kane. (The New York Public Library, Arts Foundation)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_churchill_ja_kane.jpg 588w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_churchill_ja_kane-300x188.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 588px) 100vw, 588px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Lavastaja <\/strong>on modernses teatris peamine autor, kes hoiab nii s\u00fcmboolset kui tegelikku v\u00f5imupositsiooni. Naislavastajaid on kogu maailmas t\u00e4naseni v\u00e4hem kui meeslavastajaid, eriti raske on naistel end kehtestada muusikateatris. K\u00f5ige enam leiab naiskoreograafe, aga ka lavastuskunstnikke (stsenograafe). Nii lavastaja kui n\u00e4itekirjaniku puhul saame esitada k\u00fcsimuse: kas meie arusaam teosest muutub, kui teadvustame autori soo? Kas lavastaja tegeleb j\u00e4rjekindlalt soolistatuse k\u00fcsimustega, valib vastavat repertuaari v\u00f5i t\u00f5lgendab varasemaid teoseid soolisest vaatenurgast \u00fcmber?\n<\/p>\n<p>\n\t20. sajandi feministlikud teatripraktikad on tulnud peamiselt poliitilise avangardteatri ja tantsu vallast. Naiste juhitud truppidele peetakse iseloomulikuks kollektiivset loomet, milles ei ole \u00fcheselt m\u00e4\u00e4ratletud v\u00f5imupositsiooni ja mis on seega demokraatlikumad. Naised kasutavad keskmisest rohkem ka tavap\u00e4rasest erinevaid loomestrateegiaid. Kirjandusteaduses tuntakse naiskirjutuse ehk naistele omase kirjutusviisi m\u00f5istet (<em>\u00e9criture f\u00e9minine<\/em>, H\u00e9l\u00e8ne Cixous\u2019 m\u00f5iste esseest \u201eMedusa naer\u201c, 1975), mille universaalsuses siiski kaheldakse. Nii peaks ka teatriteaduses olema ettevaatlik \u00fcldistusega, et on olemas mingi spetsiifiline, ainult naistele omane viis n\u00e4idendeid kirjutada v\u00f5i lavastada.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"981\" height=\"358\" class=\"alignnone wp-image-294\" style=\"width: 1000px;height: 390px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kolm_naist.jpg\" title=\"20. sajandi teise poole Eesti teatri m\u00f5jukad naislavastajad on Mai Murdmaa (vasakul), Kaarin Raid (keskel) ja Merle Karusoo (paremal). (\u00d5htuleht, Ugala, Eesti Draamateater)\" alt=\"20. sajandi teise poole Eesti teatri m\u00f5jukad naislavastajad on Kaarin Raid, Merle Karusoo ja Mai Murdmaa. (Ugala, Eesti Draamateater, \u00d5htuleht)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kolm_naist.jpg 981w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kolm_naist-300x109.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kolm_naist-768x280.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 981px) 100vw, 981px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vaatajat<\/strong> v\u00f5ib soouurimuslikust aspektist k\u00e4sitleda nii tema sotsioloogiliste tunnuste kui ka selle kaudu, kuidas ta etendust vastu v\u00f5tab. Ajaloolises perspektiivis on oluline ka k\u00fcsimus, kas ja kuidas on naised saanud teatrit vaadata. Teatrit \u00fcldse, eriti selle meelelahutuslikke liike pole peetud piisavalt s\u00fcndsaks ajaviitmise viisiks. Euroopa teatris on pikalt kehtinud nii sooline kui sotsiaalne, Ameerikas kuni 20. sajandini ka rassiline segregatsioon. Etenduse vastuv\u00f5tus on oluline osa samastumisel ehk ps\u00fc\u00fchilistel protsessidel, millega vaataja etendusega aktiivselt ja isiklikult suhestub.\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00e4nap\u00e4eva Eesti teatris domineerib k\u00f5rgharidusega naisvaataja, kuna kultuurihuvi peetakse just naistele omasemaks, samuti peetakse naisi emotsionaalselt avatumateks. Publiku-uuringud on n\u00e4idanud, et reaalselt ei ole nais- ja meesvaatajate vastuv\u00f5tud kuigi erinevad. Jill Dolani eeskujul peaks aga ka uurija iseenda kohta k\u00fcsima: kuidas on meie kui autorite sotsiaalne ja kultuuriline p\u00e4ritolu m\u00f5jutanud meie suhet teatrisse ja soos\u00fcsteemi? Milliseid valikuid teeme uurijate ja t\u00f5lgendajatena ning millel need p\u00f5hinevad? Millistele autoritele ja teemadele me t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rame ja milliselt aluselt teatris esitatud soolisi suhteid anal\u00fc\u00fcsime?\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tStruktuursel tasandil soolisust teatris uurides v\u00f5ib k\u00fcsida:\n\t<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\t\tMilline on n\u00e4itleja (etendaja) kuvand ja maine? Kas teatris tegutsevaid naisi ja mehi v\u00e4\u00e4rtustatakse samadel alustel?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMillised on professionaalse arengu ja karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5imalused ja takistused (sh tasustamise s\u00fcsteem) vastavalt inimese soole v\u00f5i sooidentiteedile?\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMilline on naiste, homoseksuaalsete v\u00f5i mittebinaarsete rollide valik ja vastavate etendajate jaoks aktsepteeritud \u017eanrid v\u00f5i m\u00e4ngulaadid?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMillised ootused v\u00f5i piirangud kehtivad etendaja kehale eri teatriliikides ja \u017eanrites?\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKui palju m\u00e4ngitakse teoseid, mille autoriks ei ole heteroseksuaalne mees, ja millised need on?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKas ja kuidas kajastavad naiste kirjutatud, lavastatud ja etendatud teosed naiste, homoseksuaalsete v\u00f5i mittebinaarsetete inimeste kogemust?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMilline on vaatajate sooline jaotus ja sotsiaalne taust?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tSegregatsioon. Kellel on ligip\u00e4\u00e4s teatrietendustele? Kui ligip\u00e4\u00e4s on piiratud, siis millistel p\u00f5hjustel ja millistele etendustele piiratakse ligip\u00e4\u00e4su?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas m\u00f5jutavad n\u00e4idendi v\u00f5i lavastuse t\u00f5lgendust vaataja sugu ja soolisusega seotud t\u00f5ekspidamised?\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selles alapeat\u00fckis vaadeldakse teatris\u00fcndmuse peamisi agente: nii autoreid (etendajaid, n\u00e4itekirjanikke, lavastajaid) kui ka vastuv\u00f5tjaid ehk vaatajaid. Struktuursel tasandil on oluline uurimisk\u00fcsimus, milline on erinevate (sooliste) identiteetide esindajate ligip\u00e4\u00e4s teatrikunsti loomisele ja selleks vajalikele ressurssidele (raha, ruumid, proovi- ja etenduste aeg). &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":461,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/461"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}