{"id":37,"date":"2024-04-04T07:56:24","date_gmt":"2024-04-04T04:56:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/fiktsionaalne-ja-esteetiline-tasand\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"fiktsionaalne-ja-esteetiline-tasand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/fiktsionaalne-ja-esteetiline-tasand\/","title":{"rendered":"Fiktsionaalne ja esteetiline tasand"},"content":{"rendered":"

\n\tLevinud soouurimuslik vaatenurk teatriteaduses on k\u00e4sitleda n\u00e4idendeid ja lavastusi nii fiktsionaalsel ehk loo kui ka poeetika tasandil. Selleks kombineeritakse soouuringuid teksti- ja etendusanaluusi meetoditega, esitades eelk\u00f5ige k\u00fcsimusi, mis puudutavad tegelastevahelisi soolisi v\u00f5imusuhteid. Tihti uuritakse, kuidas on kujutatud m\u00f5nd tegelast ja tegelaskonda<\/strong> tervikuna. Tegelane on k\u00fcll fiktsionaalne, kuid tema kaudu tulevad n\u00e4htavale n\u00e4idendi kirjutamise ajastul valitsenud soosuhted. Traditsioonilisi tegelase anal\u00fc\u00fcsi meetodeid seostatakse soospetsiifiliste k\u00fcsimustega. \u00dcldiselt kujutatakse draamaklassikas naiste ja meeste vahelisi suhteid, seet\u00f5ttu on selle osa n\u00e4ited vastavad.\n<\/p>\n

\n\tEsimene k\u00fcsimus puudutab tegelaste soolist jaotust: kui palju on teoses mehi, kui palju naisi? Konfiguratsioonianal\u00fc\u00fcsi<\/strong> abil uuritakse n\u00e4iteks tegelaste osakaalu tegevuses ja nende repliikide hulka stseenide kaupa: kui palju saavad lavaaega ja teksti mees- ja naistegelased? Aktantanal\u00fc\u00fcsis<\/strong> valitakse k\u00f5igepealt v\u00e4lja \u00fcks, tavaliselt peategelane, ja k\u00fcsitakse, mida ta tahab. Draamateose s\u00fc\u017eee on tavaliselt \u00fcles ehitatud nii, et tegelane peab takistusi \u00fcletades saavutama oma tahtmise. Milliste tegelaste soovid on tugevamalt seotud n\u00e4idendi kesksete ideedega? Binaarsete opositsioonide<\/strong> ehk kokkukuuluvate vastandite tuvastamise meetodit saab rakendada, otsides n\u00e4idendist tegelasi, kes seostuvad eelpool toodud Cixous\u2019 binaarsete opositsioonidega. Milliseid ideid esindavad nais-, milliseid meestegelased? Milliseid tegelasi kujutatakse aktiivsete, ratsionaalsete v\u00f5i v\u00f5imupositsioonil olevatena, milliseid passiivsete ja tundlikena ning ilma v\u00f5imuta? Kas need vastandused langevad tegelaste sooga kokku samal viisil kui Cixous\u2019 mudelis?\n<\/p>\n

\n\tFeministlik kriitika teatriteaduses n\u00e4gi r\u00f5humise traditsiooni algust juba Vana-Kreeka trag\u00f6\u00f6dias. (Case 1985; vt ka Lill 2001) Euroopa kom\u00f6\u00f6diatraditsioonis torkab silma t\u00f5siasi, et isegi kui n\u00e4idendi pealiin kujutas noorte armunute v\u00f5itlust \u00f5nne eest, siis naispeategelasele antiikajal kuigi palju s\u00f5na ei antud. Teater on p\u00f5listanud heteronormatiivset ja meeste domineeritud \u00fchiskonnakorda: mehed on olnud nii autorid, etendajad, vaatajad kui ka peategelased. Teisalt leidub teatriloos palju v\u00f5imsaid ja isegi ohtlikke naistegelasi. Alles realistlikus draamas hakkas naistegelasest saama ajapikku oma tahtmistega karakter, mitte pelgalt meestegelase ihade objekt.\n<\/p>\n

\n\t\"Maria\n<\/p>\n

\n

\n\t\tMedeia on mitme klassikalise trag\u00f6\u00f6dia m\u00fctoloogiline tegelane, kelle lugu on uusaegses teatris korduvalt esitatud. Medeia vanaisa on m\u00fc\u00fcdi j\u00e4rgi p\u00e4ike, ta ise valdab n\u00f5iakunste ja suudab korda saata kohutavaid asju. Iolkose kuningapoeg Iason on saanud \u00fclesande tuua Kolchisest \u00e4ra imeline kuldvillak ehk kuldne j\u00e4\u00e4ranahk. Iasonisse armunud Medeia tapab tema aitamiseks oma venna ja isa. Lugu jutustatakse tavaliselt alates kohast, kus Iason ja Medeia elavad Korintoses, mille valitsejal Kreonil ei ole poegi ja kes n\u00e4eb Iasonis oma j\u00e4reltulijat. Selleks peab Iason abielluma Kreoni t\u00fctrega. Kuna Medeia ei ole kreeklane, puuduvad tal igasugused \u00f5igused, vaatamata pikale kooselule ja \u00fchistele lastele Iasoniga. Medeia pagendatakse, aga enne lahkumist maksab ta k\u00e4tte: ta h\u00e4vitab Kreoni ja ta t\u00fctre ning tapab enda ja Iasoni lapsed.\n\t<\/p>\n

\n\t\tMedeia lugu pakub v\u00f5imalusi rakendada nii binaarsete opositsioonide anal\u00fc\u00fcsi kui aktantanal\u00fc\u00fcsi meetodeid. Konfiguratsioonianal\u00fc\u00fcsiks peaks v\u00f5tma aluseks konkreetse n\u00e4idendi, kuid siin on j\u00e4\u00e4dud m\u00fc\u00fcdi tasandile. Binaarsete opositsioonide anal\u00fc\u00fcsiks jaotatakse k\u00f5ik tegelased mingil alusel kaheks, millest esimene on tavaliselt sugu. Lisaks on siin aktuaalsed v\u00f5imu omamine ja kreeklaseks olemine. Vana-Kreeka \u00fchiskonnas polnud naistel ja v\u00f5\u00f5ramaalastel praktiliselt mingit v\u00f5imu ega \u00f5igusi, kuid Medeia v\u00f5im seisnes tema n\u00f5iaoskustes, seega on tema tingm\u00e4rk selles lahtris k\u00fcsim\u00e4rk. Kreon esindab mehena m\u00f5istust ja korda, Medeia naisena irratsionaalsust ja kaost. Seega on tekkinud tugev opositsioon Kreoni ja Medeia vahel.\n\t<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tSugu (a+\/-)<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tV\u00f5im (b+\/-)<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tKreeklane (c+\/-)<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\tKreon<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\ta+\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tB+\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tc+\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\tIason<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\ta+\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tb+\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tc+\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\tMedeia<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\ta-\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tB?\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tc-\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\tKreoni t\u00fctar<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\ta-\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tb-\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tc+\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\tTabel 1. \u201eMedeia\u201c binaarsete opositsioonide anal\u00fc\u00fcs. Tegelaste erinevad tunnused m\u00e4rgitakse t\u00e4htedega, mille juures + m\u00e4rgib tunnuse olemasolu ja \u2013 puudumist. Traditsiooniliselt on v\u00e4lja kujunenud, et plussm\u00e4rgiga t\u00e4histatakse meestegelast, miinusega naist. Lisaks p\u00f5hitunnustele on siin erinevuse m\u00e4rkimiseks kasutusele v\u00f5etud t\u00e4hesuurus ja ambivalentsetes olukordades k\u00fcsim\u00e4rk.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\t\"Maria\n<\/p>\n

\n

\n\t\tAktantanal\u00fc\u00fcsis asetatakse keegi tegelastest subjektipositsioonile ja k\u00fcsitakse, mida tegelane tahab ehk mis on tema objekt. Medeia objekt on perekonnaelu Iasoniga. Sellele saab takistuseks Kreoni plaan Iason oma v\u00e4imeheks ja p\u00e4rijaks teha. Kreoni objekt on leida t\u00fctrele abikaasa ja kuningriigile p\u00e4rija. Iasoni objektid on omavahel konfliktis: armastus perekonna vastu ja auahnus. Kreoni t\u00fctar on sageli nimetu ja passiivne taustategelane, esindades traditsioonilist naiselikkust. J\u00e4rgnevalt uuritakse, kes tegelastest on saatjad (kelle ajendusel tegelane tegutseb) ja saajad (kelle jaoks tegelane tegutseb), liitlased ja vastased.\n\t<\/p>\n

\n\t\t\"Joonis\n\t<\/p>\n

\n\t\tMedeial ei ole selles loos \u00fchtki \u00f5iget liitlast, kuid tema peamine vastane on k\u00f5ige suuremat v\u00f5imu omav Kreon, kellele Medeia otsustavalt ei allu. Ta esindab igas m\u00f5ttes kultuurilist Teist, kuid on samas aktiivne tegelane ning seet\u00f5ttu saanud ohtliku ja kohutava naise v\u00f5rdkujuks.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tDraamas v\u00f5ib v\u00f5imu k\u00e4sitleda kahel viisil. V\u00f5ib k\u00fcsida, kes juhib tegevust ehk kelle tegevusest s\u00f5ltub k\u00f5ige enam loo k\u00e4ik (kes muudab situatsiooni), ning millistel tegelastel on fiktsionaalse maailma raames v\u00f5imupositsioon, st sotsiaalselt k\u00f5rgem staatus. Need kaks v\u00f5imupositsiooni ei lange alati kokku, samuti v\u00f5ivad need muutuda ja \u00fcmber asetuda: tegelane v\u00f5ib n\u00e4iteks kaotada oma sotsiaalse staatuse, kuid omandada dramaturgilise v\u00f5imu ehk m\u00f5jutada tegevuse k\u00e4iku.\n<\/p>\n

\n\tFeministlik kriitika on n\u00e4idanud v\u00f5imu ja ideoloogia seoseid kunstiteose esteetikaga. Realistliku teatri tegevuskoht on enamasti keskklassi kodu ja s\u00fc\u017eee soodustab vaataja samastumist eelk\u00f5ige meestegelaste huvidega, kes selles maailmas domineerivad, ja lahendusk\u00e4ik kaldub naisi marginaliseerima. Sellise teatri konservatiivne moraal kujutas ohtlike ja vaenulikena neid tegelasi, kes ei sobitunud domineeriva normiga, mida esindasid valdavalt valged, meessoost ja heteroseksuaalsed tegelased. Nendest piirangutest vabaneda aitaksid teistsugused narratiiviskeemid, radikaalsemad representatsiooniviisid ja subkultuuridele omased lavastuste v\u00e4ljatoomise tingimused. (Dolan 2012: xiv)\n<\/p>\n

\n\t20. sajandi v\u00e4ltel traditsioonilise draama k\u00f5rvale t\u00f5usnud postmodernistlikus ja postdramaatilises teatris eelneva traditsiooni tegelass\u00fcsteem ja t\u00fc\u00fcpilised narratiivid ei kehti. Teisenenud on tekstiloome- ja lavastusviisid, lisandunud on koosloomemeetodid ja dokumentaaldramaturgia. Feministlikus teatripraktikas on oluline dokumentaalteater, kus laval saavad h\u00e4\u00e4le inimgrupid, kellel see seni avalikkuses puudunud oli. Dokumentaalteatri iseloomulik tunnus on ka autentsusetaotlus ehk p\u00fc\u00fcd tuua lavale v\u00f5imalikult reaalelulist materjali: inimeste elulugusid ja isiklikku sf\u00e4\u00e4ri kuuluvaid teemasid. Feministlik ja kv\u00e4\u00e4rteater kasutab neid strateegiaid, et kritiseerida ja muuta r\u00f5huvaid soosuhteid. Selleks keskendutakse soolistele identiteetidele, mis ei ole \u00fchiskonnas domineerival positsioonil, ja teemadele, mida on peetud tabuks ja mis pole kuulunud avaliku arutelu alla.\n<\/p>\n

\n\t\"Merle\n<\/p>\n

\n\tLavastuste puhul uuritakse sooperspektiivist laval nii ajaliselt kui ruumiliselt domineerivaid tegelasi, etendajatega seotud m\u00e4rgis\u00fcsteeme (kost\u00fc\u00fcme, \u017eeste, liikumist jne) ja nende suhet \u00fchiskonnas kehtivate soorollide ja -stereot\u00fc\u00fcpidega. Feministlikud teatriuurijad osutavad, et L\u00e4\u00e4ne kultuuris m\u00f5istetakse ruumisuhteid v\u00f5imupositsioonidena: ruumi keset seostatakse L\u00e4\u00e4ne kultuuris v\u00f5imuga, serva aga t\u00f5lgendatakse vaigistatu v\u00f5i allutatu asupaigana. Traditsiooniliselt on lava keskpaik kuulunud pigem meestele, servad naistele. (Davies 1989: 75)\n<\/p>\n

\n\tSoos\u00fcsteemi suhtes kriitilises lavapraktikas v\u00f5ib kohata ka soosuhete \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramist v\u00f5i nihestamist<\/strong>, mis t\u00e4hendab \u00fcldiselt seda, et n\u00e4idendis mehena kujutatud tegelast m\u00e4ngib naine v\u00f5i vastupidi. Sealjuures ei p\u00fc\u00fcta j\u00e4ljendada teist sugupoolt, vaid naisn\u00e4itleja m\u00e4ngib \u00fcheselt m\u00f5istetavalt naistegelast. T\u00e4nap\u00e4eval on ka n\u00e4iteid, kui kanooniliselt paiksoolist tegelast kujutatakse homoseksuaalse v\u00f5i kv\u00e4\u00e4ridentiteedi esindajana. Tegelaste soo vahetamine v\u00f5ib t\u00e4ita vajadust anda naisn\u00e4itlejatele rohkem rolle, aga olla ka kehtivate soosuhete kriitiline anal\u00fc\u00fcs. Etendaja soo kaudu on v\u00f5imalik tekstis ette antud norme nihestada ja avada uuel viisil \u00fchiskonna soosuhteid.\n<\/p>\n

\n\t\"Mati\n<\/p>\n

\n

\n\t\tSoouurimuslikku teksti- v\u00f5i etendusanaluusi v\u00f5ib alustada lihtsatest k\u00fcsimustest:\n\t<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\t\tKui palju on n\u00e4idendis v\u00f5i lavastuses mees-, kui palju naistegelasi? Kas esindatud on ka mittebinaarsed v\u00f5i mitteheteroseksuaalsed soolised identiteedid?\n\t\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\tKui palju on antud mees- ja naistegelastele teksti ja lavaaega?\n\t\t<\/li>\n
  3. \n\t\t\tMida tegelane tahab? Milliste vahenditega ja kelle abil ta selle saavutab? Mis iseloomustab mees-, mis naistegelaste soove ja nende t\u00e4itmise vahendeid?\n\t\t<\/li>\n
  4. \n\t\t\tKui palju muudavad tegevuse k\u00e4iku mees-, kui palju naistegelased?\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  5. \n\t\t\tMillistel (v\u00f5imu)positsioonidel on mehed, millistel naised n\u00e4idendi ja lavastuse fiktsionaalses maailmas?\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  6. \n\t\t\tKas ja kuidas dramaturgias ja lavastuse esteetikas kasutatakse (soolisi) hierarhiaid \u00f5\u00f5nestavaid v\u00f5tteid?\n\t\t<\/li>\n
  7. \n\t\t\tKes ja kuidas esitab teksti v\u00f5i tegelast laval ning kas see on sooliselt t\u00e4henduslik?\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  8. \n\t\t\tKas lavalised soosuhted j\u00e4rgivad, nihestavad v\u00f5i p\u00f6\u00f6ravad \u00fcmber tekstis ette kirjutatud soos\u00fcsteemi?\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Levinud soouurimuslik vaatenurk teatriteaduses on k\u00e4sitleda n\u00e4idendeid ja lavastusi nii fiktsionaalsel ehk loo kui ka poeetika tasandil. Selleks kombineeritakse soouuringuid teksti- ja etendusanaluusi meetoditega, esitades eelk\u00f5ige k\u00fcsimusi, mis puudutavad tegelastevahelisi soolisi v\u00f5imusuhteid. Tihti uuritakse, kuidas on kujutatud m\u00f5nd tegelast ja …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-37","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":462,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions\/462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}