\n\tTeatrisotsioloogid tahavad teada, millised sotsiaalsed mustrid, institutsionaalsed struktuurid ja kultuurilised arusaamad defineerivad teatud \u00fchiskonna jaoks teatrit selle kaasajas ning kuidas antakse teatrile \u00fchiskondlik t\u00e4hendus. Seega ei ole nende uurimisobjektiks ainult teatud teatrin\u00e4htuse olemus v\u00f5i t\u00e4hendus, vaid hoopis teatriv\u00e4li, mis annab teatrile t\u00e4henduse ja funktsiooni.\n<\/p>\n
\n\tKitsamalt v\u00f5ib teatrisotsioloogia uurimisobjekte m\u00e4\u00e4ratleda j\u00e4rgmiselt:\n<\/p>\n
\n\t1. Loojad<\/strong> (etendajad, lavastajad\/koreograafid, lavastuskunstnikud, n\u00e4itekirjanikud\/dramaturgid jt loovad t\u00f6\u00f6tajad).\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid uurimisk\u00fcsimustest: Mille poolest erineb lavastaja roll repertuaari- ja projektiteatris? Kuiv\u00f5rd erineb mees- ja naisn\u00e4itlejate positsioon repertuaariteatris? Kuidas esitletakse n\u00e4itlejaid meedias? Millised on loominguliste inimeste t\u00f6\u00f6 erip\u00e4rad?\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4ide: Margaret Tilk (2021) uuris vabakutseliste etenduskunstnike t\u00f6\u00f6- ja eraelu vahelisi piire ning pidi t\u00f5dema, et suures osas need puuduvad. Tilk n\u00e4itab, et kui kehtiks selgemad piirid t\u00f6\u00f6- ja eraelu vahel, n\u00f5uaksid etenduskunstnikud ka julgemalt sotsiaalseid garantiisid, mis k\u00e4ivad kaasas p\u00fcsipalgaliste t\u00f6\u00f6kohtadega (n\u00e4iteks tervisekindlustus).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t2. Loovtehnilised ja teatrite administratiivt\u00f6\u00f6tajad<\/strong> (valgus-, heli- ja videokujundajad, etendust teenindavad ja ettevalmistavad tehnilised t\u00f6\u00f6tajad).\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid uurimisk\u00fcsimustest: Milliseid t\u00f6\u00f6tamise t\u00fc\u00fcpe eelistavad loovtehnilised t\u00f6\u00f6tajad? Millised t\u00f6\u00f6alased suhted ja v\u00f5rgustikud on loojate ning teiste teatri t\u00f6\u00f6tajate vahel? Kuidas erineb loovtehnilise teatrit\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6 projekti- ja repertuaariteatris?\n<\/p>\n \n\t3. \u00a0Lavastus, loomeprotsess ja erinevad teatriliigid<\/strong>.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid uurimisk\u00fcsimustest: Millised teatriliigid (n\u00e4iteks s\u00f5na-, muusika- v\u00f5i tantsuteater) ja \u017eanrid (n\u00e4iteks kom\u00f6\u00f6dia v\u00f5i draama) teatud hetkel domineerivad ja miks (kes neid kehtestab)? Kuidas luuakse lavastuse sotsiaalset t\u00e4hendust (n\u00e4iteks poliitilises teatris)? Kuidas on omavahel seotud teatri organisatoorne \u00fclesehitus ja repertuaar? Kuidas loomeprotsess m\u00f5jutab tulemust ehk lavastust?\n<\/p>\n \n\t4. Teatripoliitika, teater kui institutsioon<\/strong>.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid uurimisk\u00fcsimustest: Kas teater kui institutsioon ja loojad on autonoomsed? Kuidas toimub teatrite rahastamine? Mille poolest erinevad repertuaari- ja projektiteatri toimimisprintsiibid? Kuidas kujuneb teatrite repertuaar? Milliseid muudatused on toimunud teatriv\u00e4ljal viimase 5, 10 v\u00f5i 20 aasta jooksul? Millised on teatripoliitika eesm\u00e4rgid?\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4ide: Anneli Saro on anal\u00fc\u00fcsinud, kuidas muutus Eesti teatriv\u00e4li p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist. \u00dchelt poolt tekkisid uued trupid ja erateatrid, kes vastandusid olemasolevatele riigiteatritele nii esteetiliselt kui organisatsiooniliselt, teisalt pidi kogu teatriv\u00e4li kohanema uue kapitalistliku majandusmudeliga, mis t\u00f5i kaasa konkurentsi k\u00fclastajate p\u00e4rast ja palju enam meelelahutuslikku repertuaari (Saro 2010).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t5. Publik, publikuni j\u00f5udmine, teatri turundamine<\/strong>.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid uurimisk\u00fcsimustest: Kes k\u00e4ivad teatris ja miks? Kes ei k\u00e4i teatris ja miks? Milliseid kanaleid ja kuidas kasutatakse publikuga suhtlemiseks?\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4ide: Eesti Etendusasutuste Liit ja Eesti Teatriliit soovisid teada, miks inimesed teatris k\u00e4ivad, mida nad teatrilt ootavad ja millisena n\u00e4evad selle rolli \u00fchiskonnas laiemalt. Vastav uuring<\/a> telliti Turu-uuringute ASilt eesotsas Juhan Kivir\u00e4hkiga. \u00dcle-eestiline representatiivne uuring n\u00e4itas, et 57% Eestis elavatest inimestest olid viimase 12 kuu jooksul v\u00e4hemalt korra teatris k\u00e4inud ning et teatrit peetakse \u00fcheks olulisemaks osaks eesti kultuurist (Kivir\u00e4hk 2016: 4).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t6. Teatriv\u00e4lja funktsioneerimine, teatri v\u00e4\u00e4rtused ja funktsioonid \u00fchiskonnas<\/strong>.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid uurimisk\u00fcsimustest: Milline on teatri roll \u00fchiskonnas ehk miks inimesed teatris k\u00e4ivad ja riik teatrit doteerib? Kas ja kuidas on see aja jooksul muutunud? Millises suhtes on teatris\u00fcsteemi erinevad osad ehk loomine, levitamine ja vastuv\u00f5tt?\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4ide: Hedi-Liis Toome (2015) uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s, kuidas funktsioneerib teater Tartus (t\u00e4psemalt saab sellest lugeda peat\u00fcki l\u00f5pus).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tTeatrisotsioloogias kasutatavad meetodid on sarnased sotsiaalteadustes \u00fcldiselt kasutusel olevatega, jagunedes kaheks: kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks uurimismeetoditeks. Kvantitatiivsed meetodid vastavad tavaliselt k\u00fcsimustele \u201emis?\u201c ja \u201ekui palju?\u201c, kvalitatiivsed meetodid aga k\u00fcsimusele \u201ekuidas?\u201c. Rohkem infot nende meetodite kohta leiab \u201eRetseptsiooniteooria ja publiku-uuringute<\/a>\u201c peat\u00fckist, kus kirjeldatakse, millised on vaatluse, k\u00fcsitluste ja intervjuude l\u00e4biviimise v\u00f5imalused ja kitsaskohad. Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi \u00f5ppej\u00f5ud on samuti koostanud \u00fclevaatliku sissevaate andmeanal\u00fc\u00fcsi meetoditesse, \u201eSotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi ja meetodite ja metodoloogia andmebaas<\/a>\u201c.\n<\/p>\n \n\tNagu iga uuringu puhul, s\u00f5ltub sobiva meetodi valik eelk\u00f5ige uurimisk\u00fcsimuse p\u00fcstitusest, sest tihti saab \u00fcht fenomeni uurida erinevaid meetodeid kasutades. N\u00e4iteks saab teatrietenduse vastuv\u00f5ttu uurida nii kvantitatiivselt ehk valikvastustega k\u00fcsimustikuga kui ka kvalitatiivselt ehk s\u00fcvaintervjuuga. Samuti v\u00f5ib teatripoliitikat uurida vaid poliitilisi dokumente anal\u00fc\u00fcsides v\u00f5i hoopis kultuuriministeeriumi ametnikega intervjuusid tehes.\n<\/p>\n \n\tSageli kasutatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid koos. N\u00e4iteks selleks, et uurida teatri funktsioneerimist Tartus, koguti andmeid kolmes etapis. Esiteks kaardistati \u00fche aasta jooksul toimunud avalikud teatris\u00fcndmused (kvantitatiivne meetod). Tulemuste anal\u00fc\u00fcsimisel valiti v\u00e4lja 13 lavastust s\u00f5na-, muusika- ja tantsuteatrist ning nende lavastuste vaatajate hulgas viidi l\u00e4bi kvantitatiivne publiku- ja retseptsiooniuuring. Kolmandas etapis tehti teatrik\u00fclastajatega kvalitatiivsed s\u00fcvaintervjuud, et t\u00e4iendada ja avada kvantitatiivselt kogutud infot\u00a0(Toome 2013).\n<\/p>\n \n\tSotsioloogiliste meetodite kasutamine v\u00f5ib toimuda koos teatriteadusliku l\u00e4henemisega, mis valitud meetodit t\u00e4iendab. Nii v\u00f5ib kvantitatiivne v\u00f5i kvalitatiivne retseptsiooniuuring saada tuge etendusanaluusist, mis v\u00f5imaldab arvulisi tulemusi paremini m\u00f5ista ja t\u00f5lgendada.\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4ide kvantitatiivsest andmekogumisest teatrisotsioloogias<\/strong>\n\t<\/p>\n \n\t\tSuuremahulisi kvantitatiivseid andmeid Eesti teatriv\u00e4ljalt kogub Eesti Teatri Agentuur, kes annab igal aastal \u00fclevaate sellest, mitu lavastust, etendust ja k\u00fclastust \u00fchel kalendriaastal aset leidis. Kodulehel<\/a>\u00a0on v\u00f5imalik teha erinevaid statistilisi v\u00e4ljav\u00f5tteid kogutud andmetest ning uurida teatriv\u00e4lja arvulisi n\u00e4itajaid (Tabel 1).\n\t<\/p>\n \n\t\tTabel 1. Eesti teatrite lavastuste, etenduste ja k\u00fclastuste arv aastail 2018\u20132020. (Eesti Teatri Agentuur)\n\t<\/p>\n \n\t\tTabelist n\u00e4eme, kuidas \u00fclemaailmne COVID-19 pandeemia m\u00f5jutas Eesti teatrite tegevust. Kuna 2020. aastal olid teatrid mitu kuud suletud (Harju- ja Ida-Virumaal pikemalt kui teistes maakondades, kokku umbes neli kuud), langes teatrite k\u00fclastatavus v\u00f5rreldes 2019. aastaga pea 43%. Etenduste arv kukkus 32% , mis on samuti v\u00e4ga loogiline, kuna m\u00e4ngup\u00e4evi oli tavalisest v\u00e4hem. Lavastuste arv v\u00e4henes vaid 12%, mis n\u00e4itab, et planeeritud uuslavastused prooviti siiski k\u00f5ik v\u00f5imalusel v\u00e4lja tuua. Kuna 2020. aastal statistikas osalenud teatrite arv on v\u00f5rreldes 2018. aastaga neljandiku v\u00f5rra kasvanud, siis kajastub see t\u00f5us eelk\u00f5ige vaid veidi v\u00e4henenud lavastuste arvus, samas kui etenduste arv ja k\u00fclastatavus tegid tuntava languse.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t\tN\u00e4ide kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmekogumismeetodite sidumisest teatrisotsioloogias<\/strong>\n\t<\/p>\n \n\t\tHollandi teatrisotsioloogid Quirijn van den Hoogen ja Florine Jonker (2018) uurisid, mille p\u00f5hjal teevad komisjonid teatrite rahastusotsustusi.\u00a0\u00dchelt poolt anal\u00fc\u00fcsisid nad komisjonide kirjalikke otsuseid, kasutades selleks kvantitatiivset kontentanal\u00fc\u00fcsi. Nad lugesid kokku, milliseid s\u00f5nu (n\u00e4iteks kvaliteet, majanduslik edukus jne) ja kui mitu korda kasutati. Seej\u00e4rel viidi komisjoni liikmetega l\u00e4bi intervjuud, kus intervjueeritavad said oma isiklikke hindamiskriteeriume ja nende seotust komisjoni \u00fcldiste p\u00f5him\u00f5tetega laiemalt lahti seletada, kommenteerida ning reastada oma v\u00e4\u00e4rtused hierarhiliselt. Viimases etapis v\u00f5rreldi, kuiv\u00f5rd \u00fchtivad dokumentides kirja pandud v\u00e4\u00e4rtused komisjoniliikmete individuaalsete v\u00e4\u00e4rtustega ning milline on v\u00e4liste ja sisemiste v\u00e4\u00e4rtuste osakaal taotluse hindamisel.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tKui uurija on p\u00fcstitanud uurimisk\u00fcsimuse ja otsustanud sellele vastamiseks koguda empiirilisi andmeid (kas kvantitatiivselt v\u00f5i kvalitatiivselt), tuleb eelnevalt l\u00e4bi m\u00f5elda ka j\u00e4rgmised tegevused:\n<\/p>\n \n\t1.\u00a0Kui suur ja milline peab olema valim?<\/strong> Valim on \u00fcldkogumi osa, mille p\u00f5hjal tehakse statistilisi j\u00e4reldusi. Kui suur v\u00f5i v\u00e4ike peaks olema kvantitatiivse uuringu valim? Kas uuring peab v\u00f5imaldama teha \u00fcldistusi kogu uuritava r\u00fchma kohta, keda k\u00fcsitletavad esindavad? Kui soovitakse intervjueerida, siis kuidas valida, keda ja millal? Kui anal\u00fc\u00fcsida dokumente, siis millise perioodi dokumendid valimisse kuuluvad? Jms.\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4iteks uuring \u201eTeatri roll ja positsioon Eesti \u00fchiskonnas<\/a>\u201c (Kivir\u00e4hk 2016) on representatiivne uuring. See t\u00e4hendab, et k\u00fcsitlusele vastanud 1 000 inimest on l\u00e4bil\u00f5ige Eesti \u00fchiskonnast: vastanute hulgas on proportsionaalselt Eesti elanikkonnaga mehi ja naisi, noori ja vanu, linnas ja maal elavaid inimesi jne. Selle k\u00fcsitluse tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib teha \u00fcldistusi k\u00f5igi Eestis elavate inimeste kohta.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tKvalitatiivne uuring ei taotle mitte kunagi representatiivsust. Valimi koostamisel l\u00e4htutakse tihti hoopis vastajate v\u00f5imekusest teemast v\u00f5i oma kogemusest r\u00e4\u00e4kida. Vaikiv v\u00f5i kidakeelne vastaja ei sobi kvalitatiivse uuringu valimisse.\n<\/p>\n \n\t2.\u00a0Kuidas vastajad k\u00e4tte saada?<\/strong> Kas selleks on vaja teha koost\u00f6\u00f6d teatriga, sest inimesi k\u00fcsitletakse teatris? Kas andmeid saab koguda ise v\u00f5i tuleb selleks kasutada vahendajat (teatud dokumendid ei pruugi olla k\u00f5igile ligip\u00e4\u00e4setavad)?\n<\/p>\n\n
\n
\n
\n
\n\tN\u00fc\u00fcdisaegse teatrisotsioloogia uurimismeetodid
\n<\/h3>\n\n
\n\n
\n \n\t\t\t\t\tAasta<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tStatistikas osalevate teatrite arv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tLavastuste arv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tEtenduste arv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tK\u00fclastuste arv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t\t2020<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t65\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t539\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t4 785\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t727 316\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t\t2019<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t65\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t610\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t7 047\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t1 273 303\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t\t2018<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t46\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t582\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t6 695\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\t1 192 042\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n \n
\n\tUurimuse l\u00e4biviimise kavandamine<\/strong><\/span>
\n<\/h3>\n\n
\n