{"id":35,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatrisundmus-kui-lavastuse-kontseptualiseerimine\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"teatrisundmus-kui-lavastuse-kontseptualiseerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatrisundmus-kui-lavastuse-kontseptualiseerimine\/","title":{"rendered":"Teatris\u00fcndmus kui lavastuse kontseptualiseerimine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEtenduse anal\u00fc\u00fcsimine teatris\u00fcndmusena on \u00fcks etendusanaluusi meetodeid (vt peat\u00fckki \u201e<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/etendusanal%C3%BC%C3%BCs\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/etendusanal%C3%BC%C3%BCs\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Etendusanal\u00fc\u00fcs<\/a>\u201c), aga kuna etendust k\u00e4sitletakse siin laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis, on see mudel paigutatud just teatrisotsioloogia peat\u00fckki.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1095\" height=\"625\" class=\"alignnone wp-image-274\" style=\"width: 400px;height: 228px;float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-10.png\" title=\"Joonis 3. Teatris\u00fcndmus. (Sauter 2011: 185)\" alt=\"Joonis 3. Teatris\u00fcndmus. (Sauter 2011: 185)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-10.png 1095w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-10-300x171.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-10-1024x584.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-10-768x438.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1095px) 100vw, 1095px\"><strong>Teatris\u00fcndmuse<\/strong> m\u00f5istet kasutati juba 1990. aastate alguses (Bennett 1990), kuid selle \u00fcks peamisi v\u00e4ljaarendajaid on Rootsi teatriuurija Willmar Sauter (2000, 2008). Thomas Postlewait on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/teatriajaloolise-s%C3%BCndmuse-mudel\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/teatriajaloolise-s%C3%BCndmuse-mudel\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">mudeli<\/a>, mis toimib paremini ajalooliste teatris\u00fcndmuste uurimisel. Sauteri arvates koosneb etenduse anal\u00fc\u00fcs neljast omavahel seotud dimensioonist:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tm\u00e4ngimiskultuur,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkultuurikontekstid,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkontekstuaalne teatraalsus,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tteatrim\u00e4ng (vt joonis 5).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>M\u00e4ngimiskultuur<\/strong> on neist m\u00f5istetest k\u00f5ige laiem, t\u00e4histades teatrit kui m\u00e4ngu \u2013 elavat tegevust, millel on teatud reeglid ning mis n\u00f5uab teadmisi ja oskusi. See t\u00e4hendab, et teatrit kui m\u00e4ngulisusel p\u00f5hinevat kontseptsiooni saab kasutada ka kultuurietenduste anal\u00fc\u00fcsimiseks laiemalt. Etendusanal\u00fc\u00fcsis v\u00f5iks seega n\u00e4iteks k\u00fcsida, millised teatri kui m\u00e4ngu tunnused uuritavas etenduses avalduvad.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kultuurikontekstid<\/strong> on seotud nii kultuuri-, poliitilise kui ka \u00fchiskondliku eluga, mille osaks iga teatris\u00fcndmus on. See t\u00e4hendab, et igal lavastusel on sotsiaalne ja poliitiline s\u00f5num; see ei eksisteeri vaakumis, vaid on avaliku s\u00fcndmusena alati vaatajatega dialoogis. M\u00f5ne lavastuse puhul on kontekstid lihtsalt selgemini n\u00e4htavad ja t\u00f5lgendatavad kui m\u00f5ne teise puhul. Etendusanal\u00fc\u00fcsis v\u00f5iks seega k\u00fcsida, milliste kultuuriliste ja sotsiaalsete kontekstidega on etendus seotud ning kuidas ta nendega suhestub (n\u00e4iteks kas kinnitab v\u00f5i \u00f5\u00f5nestab teatud stereot\u00fc\u00fcpe).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kontekstuaalne teatraalsus<\/strong> koosneb teatri struktuursetest, organisatoorsetest ja kunstilistest konventsioonidest. See t\u00e4hendab, et anal\u00fc\u00fcsimisel tuleb vaadelda ka seda, kuiv\u00f5rd m\u00f5jutavad lavastust teatri struktuur (n\u00e4iteks teatri rahastamismudel), organisatsiooniline \u00fclesehitus (kas tegemist on repertuaari- v\u00f5i projektiteatriga) ning milliseid kunstilisi konventsioone teater \u00fcldiselt j\u00e4rgib (n\u00e4iteks realistliku v\u00f5i postdramaatilise teatri konventsiooni). Etendusanal\u00fc\u00fcsis v\u00f5iks seega k\u00fcsida, kuidas m\u00f5jutavad teatri struktuursed, organisatoorsed ja kunstilised konventsioonid etenduse esteetikat.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Teatrim\u00e4ng<\/strong> on neist m\u00f5istetest k\u00f5ige kitsam, keskendudes vaataja ja etendaja omavahelisele suhtele ja kommunikatsioonile. Sauteri arvates koosneb see suhe kolmest tasandist:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tsensoorne (vaataja n\u00e4eb laval f\u00fc\u00fcsilist etendajat),\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkunstiline (vaataja hindab etendaja professionaalset v\u00f5imekust),\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ts\u00fcmboolne (vaataja n\u00e4eb etendajas tegelast ja annab tema tegevusele t\u00e4henduse). (Sauter 2011: 182\u2013183)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tEtendusanal\u00fc\u00fcsis v\u00f5iks seega k\u00fcsida, milliseid v\u00e4ljendusvahendeid ja milleks kasutab etendaja.\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00f5ik neli dimensiooni on omavahel seotud. Teatrim\u00e4ng s\u00f5ltub sellest, milliseid kunstilisi konventsioone (osa kontekstuaalsest teatraalsusest) teater kasutab ning kuidas suhestuvad nii teatrim\u00e4ng kui kontekstuaalne teatraalsus kultuurikontekstidega. M\u00e4ngimiskultuur loob arusaama teatrist kui kultuurilisest tegevusest. Nende nelja omavahel p\u00f5imunud dimensiooni uurimine v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida etendust kui s\u00fcndmust, sest see ei eksisteeri vaakumis, vaid on alati m\u00f5jutatud kitsamatest ja laiematest kontekstidest. (Sauter 2011: 184)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Etenduse anal\u00fc\u00fcsimine teatris\u00fcndmusena on \u00fcks etendusanaluusi meetodeid (vt peat\u00fckki \u201eEtendusanal\u00fc\u00fcs\u201c), aga kuna etendust k\u00e4sitletakse siin laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis, on see mudel paigutatud just teatrisotsioloogia peat\u00fckki. Teatris\u00fcndmuse m\u00f5istet kasutati juba 1990. aastate alguses (Bennett 1990), kuid selle \u00fcks peamisi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":464,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/464"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}