{"id":34,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatri-funktsioonid-ja-vaartused\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"teatri-funktsioonid-ja-vaartused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatri-funktsioonid-ja-vaartused\/","title":{"rendered":"Teatri funktsioonid ja v\u00e4\u00e4rtused"},"content":{"rendered":"<p>\n\t\u00dcks olulisemaid k\u00fcsimusi n\u00fc\u00fcdisaegses teatrisotsioloogias puudutab teatri laiemat \u00fchiskondlikku v\u00e4\u00e4rtust. Miks on teatri olemasolu \u00fcldse \u00fchiskonnas vajalik? Milliseid funktsioone teater t\u00e4idab ja milliseid v\u00e4\u00e4rtusi kannab? Erinevaid \u00fchiskonna ja teatri suhete uurimise eesm\u00e4rke saab kokkuv\u00f5tvalt v\u00e4ljendada k\u00fcsimusega \u201emida teater \u00fchiskonnas teeb?\u201c.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tKunsti funktsioonid ajaloo v\u00e4ltel on olnud erinevad, kuid \u00fcldistades v\u00f5ib neid kirjeldada j\u00e4rgmistena:\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tinimese negatiivne m\u00f5jutamine ehk demoraliseeriv funktsioon;\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tpuhastava elamuse pakkumine ehk katartiline funktsioon;\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tinimese heaolu kasvatamine ehk tervendav funktsioon;\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tuute teadmise pakkumine ehk hariduslik ja kasvatav, ka moraliseeriv funktsioon;\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tidentiteeti kinnistav ja loov funktsioon;\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tpoliitiline funktsioon, mille eesm\u00e4rk teatud olukorras v\u00f5ib olla ka propaganda;\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\u201ekunst kunsti p\u00e4rast\u201c funktsioon, mis r\u00f5hutab kunsti sisemisi, mitte v\u00e4liseid v\u00e4\u00e4rtusi.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\t(Belfiore, Bennet 2010: 39)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tErinevad lavastused v\u00f5i ka eri ajastud seavad eesm\u00e4rgiks \u00fche v\u00f5i teise funktsiooni t\u00e4itmise, kuid tihti on need siiski omavahel p\u00f5imunud. Mainitud funktsioonide hulgast puudub meelelahutuse pakkumine, mis on samuti \u00fcks teatri sotsiaalseid funktsioone. Soov argielusse teatrisk\u00e4igu kaudu vaheldust tuua ei pea alati t\u00e4hendama s\u00fcgava kultuurilise elamuse otsimist, vaid v\u00f5ib j\u00e4\u00e4dagi l\u00f5busa ajaveetmise tasandile. Kuid meele lahutamine v\u00f5ib olla ka osa eelnimetatud funktsioonidest. Samuti ei ole autorid toonud v\u00e4lja kunsti mimeetilist ehk j\u00e4ljendavat funktsiooni, mis on eriti teatrile olemuslikult omane.\n<\/p>\n<p>\n\tM\u00f5istlik on eristada <strong>funktsioone<\/strong> ja <strong>v\u00e4\u00e4rtusi<\/strong>, kuna teatri toimimise uurimine t\u00e4hendabki, et anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas teatri funktsioonid realiseeruvad v\u00e4\u00e4rtustena \u00fchiskondlikul tasandil. K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib teatri v\u00e4\u00e4rtused jagada sisemisteks ja v\u00e4listeks. <strong>Sisemised v\u00e4\u00e4rtused<\/strong> on teatrile kui kunstiliigile ainuomased esteetilist kogemust pakkuvad v\u00e4\u00e4rtused, mida ei saa kogeda teiste tegevuste kaudu. <strong>V\u00e4lised ehk instrumentaalsed v\u00e4\u00e4rtused<\/strong> (nt majanduslikud, sotsiaalsed jms.) realiseeruvad ka teistes tegevustes. N\u00e4iteks kui on soov teha midagi koos s\u00f5pradega, ei pea ilmtingimata minema teatrisse, vaid v\u00f5ib minna ka spordiv\u00f5istlusele. Teatrisotsioloogia uuribki, millised v\u00e4\u00e4rtused on olulised teatriv\u00e4ljale endale, riigile ja \u00fchiskonnale laiemalt, ning seej\u00e4rel, kas ja kuidas need v\u00e4\u00e4rtused m\u00f5jutavad teatri funktsioneerimist.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"642\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-270\" style=\"width: 642px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_arengukava_2.jpg\" title=\"Joonis 3. \u201eKultuuri arengukava 2021\u20132030\u201c \u00fcldeesm\u00e4rk (2021: 10).\" alt=\"\u201eKultuuri arengukava 2021\u20132030\u201c \u00fcldeesm\u00e4rk (2021: 10).\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_arengukava_2.jpg 642w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_arengukava_2-300x187.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 642px) 100vw, 642px\">\n<\/p>\n<p>\n\tKuidas anal\u00fc\u00fcsida teatri funktsioneerimist Eestis? Esiteks v\u00f5ib vaadelda kultuuripoliitika dokumente, mis v\u00f5iksid anda aimu sellest, kas riiklikul tasandil peetakse oluliseks pigem teatri sisemisi v\u00f5i v\u00e4liseid v\u00e4\u00e4rtusi. K\u00f5ige uuem kultuuripoliitiline dokument, \u201e<a data-url=\"https:\/\/kul.ee\/kultuur2030\" href=\"https:\/\/kul.ee\/kultuur2030\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kultuuri arengukava 2021\u20132030<\/a>\u201c (2021), m\u00e4\u00e4ratleb lisaks \u00fcldistele, k\u00f5iki kultuurivaldkondi h\u00f5lmavatele eesm\u00e4rkidele (ja nende m\u00f5\u00f5dikutele) ka etenduskunstide valdkonna prioriteedid. Riik v\u00e4\u00e4rtustab n\u00e4iteks etenduskunstide esteetilist mitmekesisust, valdkonna arengut ja j\u00e4tkusuutlikkust, noorele vaatajale tehtavat teatrit ja omadramaturgia riikliku rahastamise j\u00e4tkamist (sisemised v\u00e4\u00e4rtused), erinevat t\u00fc\u00fcpi etendusasutusi, regionaalset ligip\u00e4\u00e4setavust, teatrihoonete tehnilist n\u00fc\u00fcdisaegsust, konkurentsiv\u00f5imelist palka, teatrihariduse j\u00e4tkumist erinevates k\u00f5rgkoolides, rahvusvahelisust ja p\u00e4randi s\u00e4ilitamist (v\u00e4lised v\u00e4\u00e4rtused). Selle dokumendi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et riikliku teatripoliitika eesm\u00e4rk on tagada toimiv taristu (nii inim-, materiaalne kui ka rahaline ressurss), et erinevad teatriorganisatsioonid saaksid tegeleda eelk\u00f5ige oma esimese eesm\u00e4rgi ehk loominguga.\n<\/p>\n<p>\n\tSellist dokumenti lugedes v\u00f5ib tekkida uus teatrisotsiloogiline uurimisk\u00fcsimus: kas ja kuidas ametlikult kirja pandud teatripoliitikat tegelikkuses rakendatakse. Uurija saab sellele k\u00fcsimusele vastata empiirilisi uuringud l\u00e4bi viies, kasutades selleks kvantitatiivseid k\u00fcsitlusi, kvalitatiivseid intervjuusid, dokumentide anal\u00fc\u00fcsi jms.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dcleriigilised uuringud on samuti \u00fcks v\u00f5imalus teada saada, millised on \u00fchiskonna ootused teatrile. 2016. aastal l\u00e4biviidud uuring \u201e<a data-url=\"http:\/\/www.eeteal.ee\/sisu\/326_1129Teatri_Poisytsioon.pdf\" href=\"http:\/\/www.eeteal.ee\/sisu\/326_1129Teatri_Poisytsioon.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Teatri positsioon ja roll \u00fchiskonnas<\/a>\u201c (Kivir\u00e4hk 2016: 5, 33) n\u00e4itab, et Eestis elavate inimeste arvates peaks teater t\u00e4itma eelk\u00f5ige j\u00e4rgmisi rolle (funktsioone):\n<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\tinimese emotsionaalse maailma rikastamine ja esteetilise naudingu pakkumine,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsisuka ajaveetmise ja\/v\u00f5i meelelahutuse pakkumine,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvaataja harimine ja kasvatamine,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\trahvuskultuuri arendamine.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p>\n\tSiit v\u00f5ib j\u00e4reldada, et olulised on nii teatri sisemised (1) kui ka v\u00e4lised v\u00e4\u00e4rtused (2\u20134).\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"724\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-271\" style=\"width: 724px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_funktsioonid.jpg\" title=\"Joonis 4. Eestlaste arvamused teatri funktsioonidest \u00fchiskonnas (Kivir\u00e4hk 2016: 33).\" alt=\"Eestlaste arvamused teatri funktsioonidest \u00fchiskonnas (Kivir\u00e4hk 2016: 33).\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_funktsioonid.jpg 724w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_funktsioonid-300x166.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 724px) 100vw, 724px\">\n<\/p>\n<p>\n\tTeatrite funktsioneerimist ja v\u00e4\u00e4rtusi on v\u00f5imalik uurida ka n\u00e4iteks eelpool kirjeldatud Bourdieu v\u00e4ljateooriat kasutades. Teatri sisemisi v\u00e4\u00e4rtusi v\u00f5ib vaadelda kui teatri soovi tagada autonoomsus ja s\u00f5ltumatus v\u00e4ljav\u00e4listest pealesurutud v\u00e4\u00e4rtustest (n\u00e4iteks majanduslik kasu v\u00f5i suur publikuarv), mida v\u00f5ib k\u00e4sitleda v\u00e4liste ehk instrumentaalsete v\u00e4\u00e4rtustena. Tihti peavad teatrid sisemiste ja v\u00e4liste v\u00e4\u00e4rtuste vahel tasakaalu otsima. Ott Karulin on kasutusele v\u00f5tnud m\u00f5iste \u201et\u00e4ism\u00e4ng\u201c, kirjeldamaks lavastusi, mis on esteetiliselt v\u00e4\u00e4rtuslikud ehk teatriv\u00e4lja enda poolt tunnustatud (sisemised v\u00e4\u00e4rtused), ja samas ka publiku poolt armastatud ehk saavutanud v\u00e4ljav\u00e4lise tuntuse (v\u00e4lised v\u00e4\u00e4rtused). (Karulin 2013: 36) Juba varem kasutasid teatriuurijad Karin Kask ja Lilian Vellerand (1980) m\u00f5istet \u201esildlavastus\u201c, mis samuti sobib kirjeldama lavastust, mida hindavad k\u00f5rgelt nii publik kui kriitikud.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-272\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_lehmann_brothers.jpg\" title=\"Lavastust \u201eLehman Brothers\u201c (2021, Eesti Draamateater, lavastaja Hendrik Toompere juunior) v\u00f5ib nimetada t\u00e4ism\u00e4nguks v\u00f5i sildlavastuseks. Guido Kangur, Priit V\u00f5igemast, Mait Malmsten. Foto Heikki Leis\" alt=\"Lavastus \u201eLehman Brothers\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_lehmann_brothers.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_lehmann_brothers-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<p>\n\tKuidas ning kui laialt teatri ja \u00fchiskonna suhteid v\u00e4\u00e4rtuste ja funktsioonide kaudu uurida, s\u00f5ltub uurimisk\u00fcsimusest ning nii inim- kui majanduslike ressursside suurusest. N\u00e4iteks \u00fcle-eestilised uuringud on kallid ning empiiriliste andmete kogumine v\u00f5ib olla ajamahukas ja kulukas jne.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcks olulisemaid k\u00fcsimusi n\u00fc\u00fcdisaegses teatrisotsioloogias puudutab teatri laiemat \u00fchiskondlikku v\u00e4\u00e4rtust. Miks on teatri olemasolu \u00fcldse \u00fchiskonnas vajalik? Milliseid funktsioone teater t\u00e4idab ja milliseid v\u00e4\u00e4rtusi kannab? Erinevaid \u00fchiskonna ja teatri suhete uurimise eesm\u00e4rke saab kokkuv\u00f5tvalt v\u00e4ljendada k\u00fcsimusega \u201emida teater \u00fchiskonnas teeb?\u201c. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":465,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/465"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}