{"id":33,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kultuuritootmise-vali-ja-selle-autonoomia\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"kultuuritootmise-vali-ja-selle-autonoomia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kultuuritootmise-vali-ja-selle-autonoomia\/","title":{"rendered":"Kultuuritootmise v\u00e4li ja selle autonoomia"},"content":{"rendered":"

\n\tV\u00e4lja m\u00f5iste erinevate kultuurivaldkondade anal\u00fc\u00fcsimiseks v\u00f5ttis edukalt kasutusele \u00fcks 20. sajandi olulisimaid kultuurisotsiolooge Pierre Bourdieu<\/strong> (1930\u20132002). Tema idee kultuuriv\u00e4ljast (millest \u00fche osana v\u00f5ime vaadelda teatriv\u00e4lja) ning selle autonoomiast on siiani aktuaalne ning kasutamist leidev vaatenurk \u00fche kultuurivaldkonna suhetele \u00fchiskonnaga (eelk\u00f5ige poliitika- ning majandusv\u00e4ljaga, mis teatriv\u00e4lja \u00fcmbritsevad).\n<\/p>\n

\n\t\"\u201eKultuuritootmiseBourdieu teooria kohaselt eksisteerivad \u00fchiskonnas erinevad v\u00e4ljad ehk teatud piiritletud kooslused. V\u00e4li<\/strong> on sotsiaalselt struktureeritud ruum, kus toimub v\u00f5itlus olemasolevate positsioonide ja ressursside p\u00e4rast. Nii on olemas n\u00e4iteks majandus- ja v\u00f5imuv\u00e4li, aga samuti kirjandus-, filmi- ja ka teatriv\u00e4li. V\u00e4ljal tegutsevad agendid<\/strong> ehk tegutsejad, kes v\u00f5tavad erinevaid positsioone. N\u00e4iteks on teatriv\u00e4lja agentideks nii teatrid kui ka \u00fcksikisikud (lavastajad, etendajad jt). Positsiooni v\u00f5tmise aluseks on agendi habitus<\/strong><\/em> ehk teatud hoiakud, mis m\u00e4\u00e4ravad tema asukoha v\u00e4ljal. Seega on v\u00e4ljal l\u00e4hedastel positsioonidel olevatel tegutsejatel teatud m\u00e4\u00e4ral sarnane habitus<\/em>. Juba v\u00e4ljale sisenemiseks on vaja teiste v\u00e4ljal tegutsejatega teatud m\u00e4\u00e4ral sarnaneda, aga samas on habitus<\/em> ka see, mis \u00fchte agenti teistest v\u00e4ljal tegutsejatest eristab (igal agendil on talle omane habitus<\/em>). (Bourdieu 2003: 20\u201327)\n<\/p>\n

\n\tV\u00e4ljal tegutseja habitus<\/em>\u2019t m\u00e4\u00e4rab Bourdieu j\u00e4rgi peamiselt see, kui palju majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset kapitali tegutsejal on. Majanduslik kapital<\/strong> v\u00e4ljendub eelk\u00f5ige erinevates materiaalsetes objektides (raha, kinnisvara jne). Kultuurilise kapitali<\/strong> m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra \u00fchelt poolt p\u00e4ritolu, teisalt haridus, mida t\u00f5estavad erinevad diplomid. Kultuurilist kapitali lisab ka konkreetsete kunstiobjektide omamine. Sotsiaalne kapital<\/strong> sisaldab suhete hulka ja t\u00fc\u00fcpe ehk sotsiaalseid v\u00f5rgustikke, millega v\u00e4ljal tegutseja (potentsiaalselt) seotud on. Seega erinevalt materiaalsel varal p\u00f5hinevast majanduslikust kapitalist on kultuuriline ja sotsiaalne kapital s\u00fcmboolsed ehk peamiselt mittemateriaalsed. Erinevatel v\u00e4ljadel on kapitalidel erinev roll ja t\u00e4hendus: majandusv\u00e4ljal on oluline majanduslik, kultuuriv\u00e4ljal hoopis kultuuriline kapital. Just s\u00fcmboolse (kultuurilise ja sotsiaalse) kapitali<\/strong> rohkus ning majandusliku kapitali v\u00e4hesus tagab kultuuriv\u00e4lja autonoomia ehk s\u00f5ltumatuse v\u00f5imuv\u00e4ljast, mis on kultuuriv\u00e4lja suhtes alati domineerival positsioonil. Ideaalis t\u00e4hendaks see, et kultuuriv\u00e4ljal tegutsejatele on olulisem tegeleda kunsti tegemise, mitte raha teenimisega, kuna esimene lisab s\u00fcmboolset kapitali (auhindu, uusi koost\u00f6\u00f6partnereid jms).\n<\/p>\n

\n\tSeega iseloomustab kultuuriv\u00e4lja majandusreeglite eiramine ja k\u00f5rge autonoomia m\u00e4\u00e4r. Kultuuriv\u00e4ljale on omane ka pidev vastasseis nende vahel, kes tegutsevad \u201ekunst kunsti p\u00e4rast\u201c printsiibil, ja nende vahel, kes toodavad massikultuuri. (Bourdieu 1993: 40) Kui v\u00e4ljal tegutseksid vaid esimesed, kes taotlevad maksimaalset s\u00f5ltumatust v\u00f5imuv\u00e4ljast (t\u00e4nap\u00e4eval peamiselt neoliberalistlikest turureeglitest), oleks tegemist autonoomset printsiipi j\u00e4rgiva v\u00e4ljaga. Selle vastand on heteronoomne printsiip ehk v\u00e4ljastpoolt peale surutud toimimisp\u00f5him\u00f5tted, mille puhul domineeriksid v\u00e4ljal massidele suunatud kultuuri loojad, kelle peamine eesm\u00e4rk on teenida majanduslikku tulu.\n<\/p>\n

\n\tKasutades Bourdieu v\u00e4ljateooriat Eesti teatriv\u00e4lja anal\u00fc\u00fcsimisel, peaksime vaatlema, milliseid printsiipe teatriv\u00e4ljal j\u00e4rgitakse ehk kuidas suhestuvad heteronoomne ja autonoomne printsiip.\n<\/p>\n

\n\tEestis on kommertsteatrit ehk vaid piletitulust elatuvaid teatreid v\u00e4he ja needki on peamiselt monokom\u00f6\u00f6diatele keskendunud. Nemad esindavad heteoronoomset printsiipi, kuna peavad oluliseks raha teenimist ja suurt publikuhulka. Suurem osa Eesti teatreid saavad riigilt dotatsiooni kas kultuuriministeeriumi tegevustoetuse v\u00f5i kultuurikapitali projektitoetusena.\n<\/p>\n

\n\tKuna riik ei sea teatritele kunstilisi piiranguid, siis on Eesti teatriv\u00e4lja autonoomsus v\u00f5imuv\u00e4lja suhtes v\u00f5rdlemisi suur. Kuiv\u00f5rd toetuste m\u00e4\u00e4r on erinev, varieerudes 10\u201370% vahel kogu teatri eelarvest, tuleb 30\u201390% rahast teatril endal teenida. See v\u00f5ib t\u00e4hendada vastutulekut publiku soovidele, s.t teatri balansseerimist autonoomse ja heteronoomse printsiibi vahel. Teatriv\u00e4lja autonoomia ei v\u00e4ljendu tegelikult ainult s\u00f5ltumatuses majandusv\u00e4ljast, vaid hoopis selles, kuiv\u00f5rd saab teatriv\u00e4li j\u00e4\u00e4da kindlaks nendele v\u00e4\u00e4rtustele, mida ta ise oluliseks peab\u00a0(Edelman jt 2017: 27\u201334).\n<\/p>\n

\n\tBourdieu teooriast l\u00e4htuvalt ongi k\u00fcsimus selles,\n<\/p>\n