\n\t\tUurimise l\u00e4biviimise etapid<\/strong>:\n\t<\/p>\n \n\tPubliku-uuringu l\u00e4biviimisel tuleb vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele<\/strong><\/span>:\n<\/p>\n \n\tA.\u00a0\u00a0 \u00a0V\u00f5ib uurida \u00fche teatri\/linna\/regiooni potentsiaalset v\u00f5i reaalset teatripublikut ja nende teatris k\u00e4imise harjumusi. Millised inimesed k\u00e4ivad teatris? Milliseid teatreid nad k\u00fclastavad? Miks? Kui tihti? Millest teatris k\u00e4imine s\u00f5ltub? Jne. Seda v\u00f5ib nimetada sotsioloogiliseks publiku-uuringuks<\/strong>. Teatrid teevad selliseid uuringuid oma publiku tundma\u00f5ppimiseks.\n<\/p>\n \n\tB.\u00a0\u00a0 \u00a0V\u00f5ib uurida \u00fche etenduse\/lavastuse publikut ja vastuv\u00f5ttu v\u00f5i ka \u00fche n\u00e4itekirjaniku\/lavastaja loomingu vastuv\u00f5ttu. Siin v\u00f5ib piirduda vaid sotsioloogilis-kultuuriliste aspektide uurimisega \u2013 millised inimesed k\u00e4ivad seda lavastust vaatamas? See on siiski harv juhus. Enamasti kaasatakse siis ka retseptsiooni puudutavad k\u00fcsimused. Seda osa publiku-uuringutest kutsutakse empiiriliseks retseptsiooni-uuringuks<\/strong>.\n<\/p>\n \n\tC.\u00a0\u00a0 \u00a0Mingi teoreetilise k\u00fcsimuse uurimiseks v\u00f5i h\u00fcpoteesi kontrollimiseks v\u00f5ib moodustada grupi vaatajaist, kellel on uuringu seisukohalt olulistes aspektides sarnased n\u00e4itajad. Kuna enamasti ei ole tegemist loomuliku vastuv\u00f5tusituatsiooniga, vaid vaatajad teavad oma rolli uurimisobjektina, siis nimetatakse sellist uuringut eksperimentaalseks retseptsiooni-uuringuks<\/strong>. Samal eesm\u00e4rgil v\u00f5ib uurida ka ainult \u00fcht osa \u00fcldisest publikust.\n<\/p>\n \n\tPubliku- ja retseptsiooniuuringu seisukohalt on oluline l\u00e4bi m\u00f5elda, millised tausta-aspektid (sotsiaalsed, kultuurilised, ps\u00fchholoogilised jne) m\u00f5jutavad erinevaid vaatajate r\u00fchmi ning kas selle uurimuse jaoks on vaja neid aspekte uurida. Kui vastus on jah, siis tuleb m\u00f5elda, mida ja kuidas uurida. Sotsiaalse tausta tundma\u00f5ppimiseks k\u00fcsitakse tavaliselt vaataja sugu, vanust, haridust, harvemini ametit v\u00f5i sissetulekut. Kultuurilise kompetentsuse puhul uuritakse maitse-eelistusi (lemmik\u017eanrid v\u00f5i -stiilid), teatrisk\u00e4imise tihedust, \u00fcldist sotsiaal-kultuurilist aktiivsust (kino, kontsertide, muuseumide k\u00fclastamist) jne.\n<\/p>\n \n\tMillise meetodiga uurida publiku kognitiivseid, emotsionaalseid ja intellektuaalseid kogemusi etenduse vastuv\u00f5tuprotsessis, mis algab tihti enne etendust ega l\u00f5pe etenduse l\u00f5puga? Igasugune sekkumine sellesse protsessi m\u00f5jutab vaatajat, sest juba millegi k\u00fcsimise fakt ise juhib sellele t\u00e4helepanu. Publiku-uurimise peamised meetodid on k\u00fcsimustikud, intervjuud ja vestlused, vaatlused, aga mingil m\u00e4\u00e4ral ka fotod-videod ning ps\u00fchhof\u00fcsioloogilised uuringud.\n<\/p>\n \n\tKas viia uuring l\u00e4bi etenduse ajal, kohe p\u00e4rast etendust v\u00f5i paar p\u00e4eva hiljem, see s\u00f5ltub juba uuringu eesm\u00e4rgist ja konkreetsetest v\u00f5imalustest. T\u00e4htsusetu pole seegi, millisel n\u00e4dalap\u00e4eval v\u00f5i aastaajal seda teha, sest publiku koosseis v\u00f5i vastused v\u00f5ivad seet\u00f5ttu varieeruda.\n<\/p>\n \n\tKui palju etendusi ja vaatajaid peab uurima, et j\u00f5uda \u00fcldistusteni? Kvalitatiivse uuringu<\/strong> puhul pole uuritavate hulk oluline, t\u00e4htsam on, et nad oskaksid end h\u00e4sti v\u00e4ljendada.\n<\/p>\n \n\tKogemustega uurijad v\u00e4idavad, et kvantitatiivse uuringu<\/strong> puhul n\u00e4itavad juba 70 isiku andmed \u00e4ra publiku \u00fcldise profiili. Kuid mida rohkem erinevaid aspekte uurimus sisaldab, seda suurem peab olema ka uuritavate arv. Usaldatavate andmete saamiseks peaks igasse publikur\u00fchma kuuluma v\u00e4hemalt 30 inimest.\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4iteks kui soovitakse uurida etenduse vastuv\u00f5ttu erinevates publikur\u00fchmades soo (mehed-naised) ja vanuse l\u00f5ikes (kolm r\u00fchma: alla 25, 25\u201340, \u00fcle 40), siis tekib kokku kuus r\u00fchma, nii et provisoorne uuritavate hulk peaks olema v\u00e4hemalt 180 (6 x 30 = 180) vaatajat.\n\t<\/p>\n \n\t\tTabel 1. Uurimisr\u00fchmade modelleerimine.\n\t<\/p>\n \n\tA.\u00a0\u00a0 \u00a0Vaatlus<\/strong>\n<\/p>\n \n\tVaatluse puhul tuleb eelnevalt fikseerida, mida ja miks vaadeldakse ning kuidas n\u00e4htut salvestada.\n<\/p>\n \n\tPubliku naeru v\u00f5i aplausi registreerimine<\/em>.\n<\/p>\n \n\t\t\u00dcks esimesi teateid selle meetodi kasutamise kohta p\u00e4rineb aastast 1822, kui prantsuse kirjanik Stendhal v\u00f5ttis Moli\u00e8re\u2019i \u201eTartuffe\u2019i\u201c etendusele kaasa n\u00e4idendi teksti ning m\u00e4rkis sinna need kohad, kus publik naeris. Kahjuks oli neid kohti vaid kaks.\n\t<\/p>\n \n\t\tTartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilane Anneli Maaring kasutas sama meetodit Vanemuise lavastuse \u201eKolmekesi kahevahel\u201c vastuv\u00f5tu k\u00e4sitlemisel, kasutades nn kolme h\u00fc\u00fcum\u00e4rgi s\u00fcsteemi naerukohtade ja naeru intensiivsuse uurimiseks.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tErinevad uuringud on n\u00e4idanud, et vaatajate hulk ning naeru intensiivsus ja tihedus on omavahel korrelatsioonis ning et koomiliste hetkede hulk ei ole etendusiti sama. Naeru uurimiseks v\u00f5ib kasutada ka tehnilisi vahendeid: etenduse helilinti v\u00f5i videot. Aplausi kui publiku \u00fche reaktsiooni registreerimiseks ja selle intensiivsuse m\u00f5\u00f5tmiseks v\u00f5ib kasutada aplaudimeetrit.\n<\/p>\n \n\t\tVene lavastaja Vsevolod Meierhold on \u00fcks v\u00e4heseid teatripraktikuid, kes on p\u00fc\u00fcdnud t\u00f5siselt uurida oma lavastuste m\u00f5ju publikule. Vaatajate reaktsioonide \u00fclesm\u00e4rkimiseks t\u00f6\u00f6tas ta v\u00e4lja j\u00e4rgmise s\u00fcsteemi: a \u2013 vaikus, b \u2013 k\u00e4ra, c \u2013 vali k\u00e4ra, l\u00e4rm, d \u2013 kollektiivne lugemine, e \u2013 laulmine, f \u2013 k\u00f6himine, g \u2013 kopsimine, h \u2013 r\u00fcselus, i \u2013 h\u00fc\u00fcatused, j \u2013 pisarad, k \u2013 naer, l \u2013 ohked, m \u2013 tegevus ja elevus, n \u2013 aplaus, o \u2013 vilistamine, p \u2013 v\u00e4ljavilistamine, sisin, q \u2013 inimesed lahkuvad, r \u2013 inimesed t\u00f5usevad p\u00fcsti, s \u2013 asjade pildumine, t \u2013 inimesed tungivad lavale. (Bennett 1990: 7)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tKes, kellega v\u00f5i kuidas teatris k\u00e4ib?<\/em>\n<\/p>\n \n\t\tEnne etenduse algust ja vaheaegadel v\u00f5ib silma j\u00e4rgi hinnata ning \u00fcles m\u00e4rkida vaatajate sotsioloogilisi tunnuseid: sugu (M\/N), vanus (n\u00e4iteks 31), v\u00e4limus (n\u00e4iteks Pidulik \u2013 kleit, \u00fclikond; T\u00f6ine \u2013 kost\u00fc\u00fcm, pintsak; Igap\u00e4evane \u2013 kampsun, teksad), seltskonna suurus ja sooline koosseis (n\u00e4iteks NM) jne. Seega t\u00e4idetakse iga vaataja kohta umbes selline rida: N-31-T-NM.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tSellist uurimust ei pea tegema kogu publiku kohta, piisab, kui vaadelda \u00fchte sissep\u00e4\u00e4su, iga viiendat rida vms. Kollektiivne uurimine on sel juhul tulemuslikum. V\u00f5ib uurida ka erinevate teatrite v\u00f5i lavastuste publikut, \u00fche lavastuse publikut erinevatel n\u00e4dalap\u00e4evadel jms.\n<\/p>\n \n\tB.\u00a0\u00a0 \u00a0Fotod ja videod publikust<\/strong>\n<\/p>\n \n\tKui \u00fche kaameraga lindistada laval toimuvat ja teisega saalis toimuvat ning neid siis hiljem s\u00fcnkroonselt vaadelda, saab \u00fcsna hea pildi publiku reaktsioonist etendusele. Eriti h\u00e4sti toimib see lasteetendustel, sest laste reaktsioon on vahetum. Samas on see meetod tekitanud eetilisi probleeme: kas on lubatav inimeste j\u00e4lgimine\/filmimine avalikus ruumis ilma nende eneste teadmata. Informeeritud publik ei pruugi aga spontaanselt reageerida.\n<\/p>\n \n\tC.\u00a0\u00a0 \u00a0Vaatajate f\u00fc\u00fcsiliste reaktsioonide salvestamine etenduse ajal<\/strong>\n<\/p>\n \n\tM\u00f5\u00f5detakse n\u00e4iteks vaataja kehatemperatuuri, pulssi, higistamist (naha elektrijuhtivust), aju aktiivsust jms.\n<\/p>\n \n\t\tViini \u00dclikooli interdistsiplinaarne uurimisr\u00fchm m\u00f5\u00f5tis 1950ndail vaatajate reaktsioone etendusele EKG kaugm\u00f5\u00f5diku ja sellega \u00fchendatud vaataja k\u00e4e k\u00fclge kinnitatud klemmi abil. Nad leidsid, et publikuni j\u00f5udmiseks saadab n\u00e4itleja v\u00e4lja ps\u00fchhoelektrilisi signaale, mille vaatajad kinni p\u00fc\u00fcavad ja f\u00fc\u00fcsilisteks reaktsioonideks transformeerivad. Etenduste pingelistes kohtades kattus saalis istuvate vaatajate hingamise r\u00fctm laval esineva n\u00e4itleja hingamise r\u00fctmiga. N\u00e4htust, kus vaatajad peegeldavad tegelase tundeid, nimetatakse empaatiliseks parallelismiks. (ref Bordewijk-Knotter 1988: 85)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tSensortehnoloogiaid on kasutatud publiku reaktsioonide uurimiseks ja etenduse loomiseks ka Eestis (vt Jansen, Hansar, V\u00e4ljam\u00e4e 2019).\n<\/p>\n \n\tNii need kui ka mitmed teised analoogilised katsed n\u00e4itavad k\u00fcllaltki suuri individuaalseid erinevusi vaatajate vahel. Nii ei saa vaatajate f\u00fc\u00fcsiliste reaktsioonide p\u00f5hjal etenduse vastuv\u00f5tu kohta midagi v\u00e4ga \u00fcldistavat v\u00e4ita.\n<\/p>\n \n\tD.\u00a0\u00a0 \u00a0Vaatajad hindavad etendust vaatamise ajal<\/strong>\n<\/p>\n \n\t\tKuulus n\u00e4ide sellest vallast on 50ndail kasutusele v\u00f5etud Iowa publiku-reaktsiooni-masin. See koosnes graafilisest salvestist, helisalvestist ja sajast \u00fcles-alla liikuvast kangist, mis olid \u00fchendatud \u00fclikooliteatri saalis nelja toolirea k\u00fclge. Kangi \u00fchele poole vajutades sai vaataja v\u00e4ljendada positiivseid emotsioone (meeldib) ja teisele poole vajutades negatiivseid emotsioone (ei meeldi). Kangile surumine pani t\u00f6\u00f6le graafilised salvestid ja helisalvesti, mis lindistas lavalt ja saalist kostvaid helisid. Seega said uurijad teada, mitmele vaatajale laval toimuv meeldis, mitmele ei meeldinud ning keda see \u00fcldse ei liigutanud. Nende j\u00e4reldus oli, et vaataja hinnang s\u00f5ltub eelk\u00f5ige etenduse sisust (vorm on sekundaarne) ning s\u00fcmpaatiast v\u00f5i antipaatiast tegelase\/n\u00e4itleja vastu. (ref Bordewijk-Knotter 1988: 87)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tSellisel eksperimendil on aga m\u00f5ned puudused. Esiteks muudab vaatajate kaasamine tehnilisse eksperimenti etenduse spontaanse j\u00e4lgimise laboratoorseks katsesituatsiooniks, mis kindlasti m\u00f5jutab vastuv\u00f5tuprotsessi. Katse tulemusi ei saa ilmselt ka v\u00e4ga adekvaatseiks lugeda, sest kangi mittevajutamine ei pruugi t\u00e4hendada \u00fcksk\u00f5iksust, vaid vaataja v\u00f5is oma \u00fclesande unustada.\n<\/p>\n \n\tE. K\u00fcsimustikud<\/strong>\n<\/p>\n \n\tK\u00fcsimustike eelis teiste uurimismeetoditega v\u00f5rreldes on selles, et uurimismaterjali saab kergesti suurelt hulgalt vaatajatelt ning see materjal on juba s\u00fcsteemselt struktureeritud ja kodeeritud. Puuduseks on vastuste ettem\u00e4\u00e4ratus, mis paljuski v\u00e4listab spontaansed vastused.\n<\/p>\n \n\tK\u00fcsimustikuga peab alati kaasnema kommentaar, kus seletatakse, kes ja milleks infot kogub ning et tagatakse vastaja anon\u00fc\u00fcmsus. Samuti peaks instrueerima vaatajat, kuidas k\u00fcsimustikku t\u00e4ita. Enne uurimise l\u00e4biviimist v\u00f5iks k\u00fcsimustikku testida m\u00f5ne katseisikuga, kontrollides, kas k\u00fcsimused on arusaadavad, ega need ei ole liiga suunavad ning kas vastused on informatiivsed.\n<\/p>\n \n\t\tLevinumad k\u00fcsimuste t\u00fc\u00fcbid<\/strong>:<\/span>\n\t<\/p>\n \n\t\tKodeeritud k\u00fcsimused<\/strong> esitatakse koos vastusevariantidega, mille hulgast vastaja saab valida \u00fche v\u00f5i mitu vastust. \n\tAvatud k\u00fcsimusi kasutades v\u00f5ib saada k\u00fcll huvitavaid vastuseid, kuid puuduseks on see, et vastus s\u00f5ltub v\u00e4ga palju vastaja verbaalsetest v\u00f5imetest ning sellest, kuidas uurija seda t\u00f5lgendab. Avatud k\u00fcsimustele vastamine on keerulisem ja v\u00f5tab rohkem aega. Probleeme v\u00f5ib tekitada ka k\u00e4ekirja de\u0161ifreerimine. Avatud k\u00fcsimusi kasutatakse tihti v\u00e4ikese katser\u00fchma k\u00fcsitlemisel, s\u00f5eludes nii v\u00e4lja peamised vastuset\u00fc\u00fcbid, mille p\u00f5hjal koostatakse kodeeritud k\u00fcsimustik.\n<\/p>\n \n\tSemantiline diferentsiaal<\/strong> on ps\u00fchholoogiast laenatud testimisvorm, mis koosneb reast vastandlikest s\u00f5nadest, mille vahele moodustub 6\u201310punktiline skaala. Semantilise diferentsiaaliga saab uurida v\u00e4ga erinevaid etenduse aspekte ning k\u00fcsida ka abstraktsev\u00f5itu k\u00fcsimusi. Kuna vastaja v\u00f5ib l\u00e4htuda ka skaala visuaalsest k\u00fcljest, on tal kergem otsustada, kummale poole ja kui palju tema seisukoht j\u00e4\u00e4b. Uurijad saavad aga igale vastusele kohe numbrilise vaste.\n<\/p>\n \n\t\tKuidas hindad n\u00e4htud etendust? (T\u00f5mba vastusele ring \u00fcmber.) \n\tLikerti punktid<\/strong> on rida seisukohti, millega n\u00f5ustumist v\u00f5i mitten\u00f5ustumist v\u00e4ljendab vastaja vastaval skaalal.\n<\/p>\n \n\t\tKas oled n\u00f5us, et see teos on igav? (T\u00f5mba vastusele ring \u00fcmber.) \n\tF.\u00a0\u00a0 \u00a0Intervjuu<\/strong>\n<\/p>\n \n\t\tIntervjuu<\/strong> v\u00f5ib olla\n\t<\/p>\n \n\tIntervjuud v\u00f5ib l\u00e4bi viia \u00fche v\u00f5i mitme isikuga (nt fookusr\u00fchma intervjuud).\n<\/p>\n \n\tIntervjuu kui meetodi eelised:\n<\/p>\n \n\tIntervjuu kui meetodi puudused:\n<\/p>\n \n\tKui tahetakse teha kvantitatiivset anal\u00fc\u00fcsi, siis peaks intervjuu k\u00e4igus kogutud materjali struktureerima v\u00f5i kodeerima. Avatud intervjuu puhul tasub vaadata n\u00e4iteks teemade j\u00e4rgnevust, hinnanguid, emotsionaalsust, s\u00f5navalikuid jne.\n<\/p>\n \n\tG. R\u00fchmavestlused<\/strong>\n<\/p>\n \n\t\tRootsi teatriuurija Willmar Sauter ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm on praktiseerinud meetodit, mida nad nimetavad teatrivestlusteks (theatre talks<\/em>). (Sauter 1986) 25 seitsmeliikmelist tuttavatest inimestest koosnevat r\u00fchma k\u00fclastasid seitsme n\u00e4dala jooksul kuut etendust ning r\u00e4\u00e4kisid vahetult p\u00e4rast iga etendust (\u00f5htust s\u00fc\u00fces) vabas vormis oma muljetest, kuid mitte rohkem kui pool tundi. Vestlustel osales ka moderaator, kelle \u00fclesanne oli juttu salvestada ja vajaduse korral suunata, kui \u00fcks inimene hakkas domineerima v\u00f5i midagi j\u00e4i ebaselgeks. Hiljem vestlused litereeriti ja kodeeriti, kasutades kontentanal\u00fc\u00fcsi (vt allpool).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tH. Individuaalne vabavormiline refleksioon: teatrikriitika, kirjandid, pildid jms<\/strong>\n<\/p>\n \n\tSisuanal\u00fc\u00fcs ehk kontentanal\u00fc\u00fcs<\/strong> on \u00fcks k\u00f5ige tavalisemaid meetodeid info (teksti v\u00f5i visuaalse info) s\u00fcstemaatiliseks uurimiseks.\n<\/p>\n \n\t\tSisuanal\u00fc\u00fcs koosneb kolmest osast:\n\t<\/p>\n \n\tInfo t\u00f6\u00f6tlemiseks v\u00f5ib kasutada Exceli tabelit, kus igasse tulpa kantakse \u00fcks kategooria ja veergudesse info \u00fche allika kohta v\u00f5i vastupidi. (Vt allpool Madis K\u00f5ivu n\u00e4idendite lavastuste kriitika anal\u00fc\u00fcsi sisuanal\u00fc\u00fcsi meetodil.) Seej\u00e4rel andmed t\u00f6\u00f6deldakse ja leitakse vastuste summa, diversiteet, keskmine ja\/v\u00f5i korrelatsioon teiste kategooriatega.\n<\/p>\n \n\tSisuanal\u00fc\u00fcs on aegan\u00f5udev ja info kodeerimisel teatud m\u00e4\u00e4ral subjektiivne. Seda kasutatakse peamiselt kirjeldavas ja v\u00f5rdlevas uurimist\u00f6\u00f6s, mitte seoste ja p\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsimisel.\n<\/p>\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n\n
\n \n\t\t\t\t\tSugu<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tVanus alla 25<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tVanus 25-40<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tVanus \u00fcle 40<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t\tMehed<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tM < 25\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tM 25-40\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tM 40 <\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t\tNaised<\/strong>\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tN < 25\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tN 25-40\n\t\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t\tN 40 <\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/blockquote>\n \n\tPubliku-uurimise meetodid
\n<\/h3>\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
Avatud k\u00fcsimused<\/strong> on sellised, millega ei kaasne vastusevariante ning millele vaataja saab spontaanselt vastata, kasutades oma s\u00f5navara.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n\n
igav 1____2____3____4____5____6 huvitav<\/strong>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n\n
\u00dcldse ei ole n\u00f5us \u2013 ei ole n\u00f5us \u2013 pigem ei ole n\u00f5us \u2013 pigem n\u00f5us \u2013 n\u00f5us \u2013 t\u00e4iesti n\u00f5us.<\/strong>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
![\"Pinteri](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kojutulek_1.jpg\" "\\"Pinteri")
\n<\/p>\n![\"Pinteri](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kojutulek_2.jpg\" "\\"Pinteri")
\n\t<\/p>\n![\"Madis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tagasitulek_isa_juurde.jpg\" "\\"Madis")
\n<\/p>\n