{"id":31,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kunstiteose-vastuvotumudelid\/"},"modified":"2024-10-02T16:01:25","modified_gmt":"2024-10-02T13:01:25","slug":"kunstiteose-vastuvotumudelid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/kunstiteose-vastuvotumudelid\/","title":{"rendered":"Kunstiteose vastuv\u00f5tumudelid"},"content":{"rendered":"

\n\tJ\u00e4rgnevalt tutvustatakse kolme erinevat l\u00e4henemist kunstiteose vastuv\u00f5tule.\n<\/p>\n

\n\t1. Kunstiteose vastuv\u00f5tt kui l\u00fcnkade t\u00e4itmine
\n<\/h3>\n

\n\tWolfgang Iser on edasi arendanud Roman Ingardenilt laenatud m\u00f5isteid l\u00fcnk<\/strong> (Leerstelle<\/em>) ja konkretiseering<\/strong> (Konkretisierung<\/em>). Ta v\u00e4idab, et kui tekstis ei ole l\u00fcnki, ei saa lugeja rakendada kujutlusv\u00f5imet ja tekib t\u00fcdimus. Kuna iga lugeja t\u00e4idab l\u00fcngad erinevalt, siis on tekstil ka palju konkretiseeringuid. Konkretiseering on lugeja ettekujutus teose maailmast. Erinevad teosed aktiveerivad vastuv\u00f5tjat erinevalt. N\u00e4iteks modernistlikud tekstid loovad l\u00fcnki teadlikult, traditsioonilistes tekstides on need pigem juhuslikud. Visuaalseid kunstiteoseid nagu filme v\u00f5i etendusi vaadates pole vaja nii palju kujutlusv\u00f5imet rakendada, sest k\u00f5ik on juba visuaalselt konkretiseeritud, kuid siis on vaja konkretiseerida tegelaste m\u00f5tteid ja tundeid.\n<\/p>\n

\n\tIser toob sisse ka teksti ja teose eristuse<\/strong>: \u201cKui nii, siis on kirjandusteosel kaks poolust, mida v\u00f5iksime nimetada kunstiliseks \/artistic<\/em>\/ ja esteetiliseks \/aesthetic<\/em>\/; kunstiline seostub autori loodud tekstiga, esteetiline konkretiseeringuga, mille teeb lugeja. Sellest polaarsusest j\u00e4reldub, et kirjandusteos ei saa olla t\u00e4iesti identne ei tekstiga ega teksti konkretiseeringuga, vaid peab \u00f5igupoolest olema nende kahe vahepeal. Teos on enam kui tekst \u2026\u201d (Iser 1990: 2090) See t\u00e4hendab, et teos kui selline j\u00e4\u00e4b alati virtuaalseks ja d\u00fcnaamiliseks, nagu seda on teatris lavastus, mis on midagi enamat kui k\u00f5igi etenduste ja vaatajate konkretiseeringute summa.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\t2. Kunstiteose vastuv\u00f5tt kui m\u00f5istmise ring
\n<\/h3>\n

\n\tRetseptsiooniteooria kaks olulist m\u00f5istet on hermeneutiline ehk m\u00f5istmise ring ja ootushorisont.\n<\/p>\n

\n\tHans-Georg Gadamer t\u00f5i k\u00e4ibele termini m\u00f5istmise ring<\/strong>, t\u00e4histades sellega vastuv\u00f5tu ringlevat struktuuri ootuste\/visanduste (Vorurteile<\/em>) ning teksti osa ja terviku vahel. (Gadamer 1997) Juba teose pealkiri ja iga j\u00e4rgnev lause tekitab lugejas teatud ootusi, mida j\u00e4rgmised laused t\u00e4psustavad v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckkavad. Lausetel on ka tagasiulatuv m\u00f5ju, mis toob m\u00e4llu talletatust esile uusi aspekte. Lisaks teose l\u00e4biloetud osale \u00e4ratab lugemine ka m\u00e4lestusi teistest teostest. Lugeja loob seega pidevalt seoseid lugemise mineviku (tagasivaatamine), oleviku ja tuleviku (etteaimamine) vahel.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tHans Robert Jauss arendas Gadameri visanduse-k\u00e4sitlust edasi, tuues laialdasse kasutusse m\u00f5iste ootushorisont<\/strong> (Erwartungshorizont<\/em>). Tema meelest tuleks teose retseptsiooni anal\u00fc\u00fcsida lugejate kollektiivsete ootuste taustal. Ootushorisont moodustub kolmest komponendist: \u017eanri tundmine, tuttavate teoste stiilid ja teemad ning luule- ja argikeele ehk fiktsiooni ja tegelikkuse vastandlikkuse m\u00f5istmine. (Jauss 1970: 173\u2013174)\n<\/p>\n

\n\tEsteetilist distantsi<\/strong> defineerib Jauss kui distantsi omandatud ootushorisondi ja uue teose vahel. Esteetiline distants m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra teose esteetilise v\u00e4\u00e4rtuse. Kui distants on v\u00e4ike ja teos vastab ootustele, siis on see ajaviitekultuur. V\u00e4\u00e4rtuslik on Jaussi meelest teos, mis ei vasta ootustele. See v\u00f5ib v\u00e4ljenduda n\u00e4iteks publiku ja kriitikute vastandlikes arvamustes.\n<\/p>\n

\n\tTeatriajalugu nagu teisedki kunstiajalood keskendub enamasti just uuenduslikele teostele, mille esteetiline distants publiku ilmumisaegse ootushorisondiga on suur.\n<\/p>\n

\n\t3. Teatrietenduse kommunikatsioonimudel
\n<\/h3>\n

\n\t21. sajandil k\u00e4sitletakse etendust kui etendajate ja vaatajate vahelist kahesuunalist kommunikatsiooniprotsessi. Kunstilisel kommunikatsioonil on v\u00f5rreldes tavasuhtlusega siiski oma erip\u00e4rad.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tWillmar Sauter on eristanud etenduse vastuv\u00f5tuprotsessis kolme tasandit: sensoorne, kunstiline ja s\u00fcmboolne. K\u00f5igepealt peab etendaja vaatajas huvi \u00e4ratama, et see hakkaks etendust f\u00fc\u00fcsiliselt tajuma: n\u00e4gema, kuulma, haistma jms. Etendajast ja lavaruumist l\u00e4htuvad impulsid tekitavad sensoorsel tasandil<\/strong> vaatajas afekte, ootusi ja \u00e4ratundmist. Kunstilisel tasandil<\/strong> k\u00e4sitleb vaataja laval toimuvat mitte loomuliku kommunikatsiooni, vaid kunstina, millel on oma spetsiifilised koodid ja reeglid (n\u00e4iteks \u017eanrist v\u00f5i teatriliigist tulenevad). Kas teadlikult v\u00f5i mitte, kuid vaataja alati ka v\u00f5rdleb ja hindab etendamise ja etenduse teiste osade kvaliteeti. S\u00fcmboolsel tasandil<\/strong> v\u00f5ib vaataja identifitseeruda m\u00f5ne etendaja kehastatud tegelasega ja t\u00f5lgendada nii iga rolli kui ka etendust tervikuna. Kuigi iga j\u00e4rgmine tasand toetub eelmisele, on k\u00f5ik kolm \u00fcksteisega l\u00e4bi p\u00f5imunud.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"Anne\n<\/p>\n

\n\tTeosed, vastuv\u00f5tjad ja retseptsioonistrateegiad
\n<\/h3>\n

\n\tTeose vastuv\u00f5ttu m\u00f5jutab \u00fchelt poolt teos ise, teiselt poolt vastuv\u00f5tja elu- ja kultuurikogemus ning kolmandaks retseptsioonistrateegia, mille vaataja teose vastuv\u00f5tuks valib. Teos suures osas kirjutab oma retseptsioonistrateegia vastuv\u00f5tjale ette.\n<\/p>\n

\n\t\"KarlLevinud on arvamus, et populaarsele maitsele suunatud teoseid iseloomustavad realistlikkus (elu ja kunsti pidevus), loogiliselt ja kronoloogiliselt arenevad lood, \u00f5nnelikud l\u00f5pud ning lihtsasti m\u00f5istetavad ja samastumisv\u00f5imalust pakkuvad tegelased\/situatsioonid. Elitaarsele maitsele suunatud kunst peaks aga populaarsele maitsele vastu t\u00f6\u00f6tama ja publikut \u201earendama\u201c. Prantsuse filosoof Roland Barthes on jaganud tekstid vastavalt suletud (lugeja) tekstideks ja avatud (kirjutaja) tekstideks. Esimesel juhul on tekstis v\u00e4he l\u00fcnki v\u00f5i muid lugejale esitatud v\u00e4ljakutseid. Avatud teos eeldab lugejalt palju kaast\u00f6\u00f6d. Essees \u201eTeksti m\u00f5nu\u201c toob Barthes k\u00e4ibele m\u00f5isted \u201em\u00f5nu\u201c (plaisir<\/em>) ja \u201enauding\u201c (jouissance<\/em>). \u201eM\u00f5nutekst: tekst, mis rahuldab, t\u00e4idab, tekitab eufooriat; mis tuleb kultuurist, mis ei keeldu sellest, on seotud mugava<\/em> lugemispraktikaga. [Selline m\u00f5nu on v\u00e4ljendatav, see s\u00fcnnitabki kirjanduskriitika. \u2013 A. S.] Naudingutekst: tekst, mis paneb puudust tundma, mis h\u00e4irib (v\u00f5ibolla isegi teatava igavustundeni), k\u00f5igutab lugeja ajaloolisi, kultuurilisi, ps\u00fchholoogilisi tugesid, k\u00f5igutab tema maitse, hinnangute ja m\u00e4lestuste p\u00fcsivust, tekitab kriisi lugeja ning tema keelepruugi vahel.\u201d (Barthes 2007: 20) Suletud tekstid tekitavad m\u00f5nu, avatud tekstid naudingut.\n<\/p>\n

\n\tS\u00f5ltumata kunstiteose omadustest v\u00f5ib vastuv\u00f5tja kasutada erinevaid vastuv\u00f5tustrateegiaid. Henri Schoenmakers on eristanud kahte peamist vastuv\u00f5tustrateegiat: mittefiktsionaalset ja esteetilist. Mittefiktsionaalse vastuv\u00f5tustrateegia<\/strong> puhul domineerib reaalsuskonventsioon (Sauteri mudelis s\u00fcmboolne tasand): vaataja tunneb end loos osalejana ning see kutsub esile reaalse eluga seotud emotsioone. Esteetilise vastuv\u00f5tustrateegia<\/strong> puhul domineerib esteetiline konventsioon (Sauteri mudelis kunstiline tasand): vaataja positsioon asub v\u00e4ljaspool fiktsionaalset maailma ning ta emotsioonid on seotud teatriesteetikaga. M\u00f5lemat vastuv\u00f5tustrateegiat on v\u00f5imalik omavahel kombineerida, kuid \u00fcks v\u00f5i teine neist domineerib s\u00f5ltuvalt vaatajast, etendusest ja nende omavahelistest suhetest. (Schoenmakers 1992: 53) N\u00e4iteks realistlikud lavastused soosivad mittefiktsionaalset vastuv\u00f5ttu, sest lavategevus sarnaneb igap\u00e4evaeluga. Tinglik lavakujundus ja etendamine, n\u00e4iteks s\u00fcmbolistlikus draamas v\u00f5i tantsuetenduses, soosivad esteetilist vastuv\u00f5tustrateegiat. Kuid alati pole vaatajal piisavalt kogemusi v\u00f5i lihtsalt soovi esteetilise vastuv\u00f5tuga kaasa minna (vt allpool ka teatraalse projektsiooni samastumist).\n<\/p>\n

\n\tNarratiiv kui tervik
\n<\/h3>\n

\n\tKunstiteose vastuv\u00f5ttu suunavad kolm mehhanismi: narratiivne (l\u00e4htub loo loogikast), \u017eanriline (l\u00e4htub \u017eanrireeglitest) ja ideoloogiline juhtimine (l\u00e4htub v\u00f5imaliku fiktsionaalse maailma ja publiku maailma vahelisest vastavusest v\u00f5i vastasseisust). Narratiivsus kui k\u00f5ige lihtsam ja universaalsem erinevatele teostele kohaldatav struktuur ja vastuv\u00f5tustrateegia domineerib teiste mehhanismide \u00fcle. Loo konstrueerimine aitab paremini m\u00f5ista kunstiteost kui tervikut ning loo j\u00e4lgimine ja sellele kaasa elamine valmistab m\u00f5nu.\n<\/p>\n

\n\t\"BrechtiNarratiivsusel p\u00f5hineb suures osas kogu kultuur: suuline p\u00e4rimus (muinasjuttudest kuulujuttudeni), kirjandus, teater, film ning osaliselt ka visuaalkunst. Soomes l\u00e4bi viidud retseptsiooniuuring n\u00e4itas, et kui suurem osa vaatajaist tundis end olevat etenduse suhtes k\u00f5rvalseisja, eitades tegelastega samastumist, siis pea k\u00f5ik vastajad r\u00f5hutasid oma teatrielamust kirjeldades s\u00fc\u017eee t\u00e4htsust. \u201eTundub, et lugu hoiab vaatajat k\u00f5ige efektiivsemalt fiktsiooni k\u00fcljes, s.t kinnitab talle s\u00fcndmuste fiktiivsust. Loo puudumine j\u00e4tab vaataja liiga vihjete ja sugestiooni v\u00f5imusesse, ta on sunnitud m\u00f5tlema stseenide ja reaalsuse suhetele ning siis on raske tajuda stseeni olemust v\u00f5i tuuma.\u201c (Niemi 1988: 44)\n<\/p>\n

\n\tNarratiivsus ja l\u00f5pplahendusele suunatus kujunes 20. sajandil \u00fcheks populaarse maitse tunnuseks, mille vastu alternatiivne kunst on p\u00fc\u00fcdnud pidevalt v\u00f5idelda. Bertolt Brecht, John Cage ja mitmed teised kunstnikud on juhtinud t\u00e4helepanu asjaolule, et keskendudes mitte loole, vaid tegelikule olevikulisele hetkele, suudab kunst esile tuua olemuslikku, millest \u00fcldiselt m\u00f6\u00f6da vaadatakse. Selline kunst pidavat r\u00f5hutama ka k\u00e4esolevas hetkes elamise ja selle nautimise t\u00e4htsust. Vastuv\u00f5tt on siis ka pigem ruumi kui loo ja lineaarse ajaga seotud.\n<\/p>\n

\n\tEmpaatia ja identifitseerumine
\n<\/h3>\n

\n\tKunst on kompleksne fenomen, mis kutsub vaatajas esile eri laadi emotsioone. K\u00f5igepealt v\u00f5ib kogeda emotsioone, mis tekivad teose ja vaataja vahelisest kunstilisest kommunikatsioonist: n\u00e4iteks kujutatava koomikast, loo p\u00f5nevusest, etendaja meisterlikkusest jm. Teise kategooria moodustavad vaataja emotsioonid, mis on seotud tegelaste ja nende tunnetega teose fiktsionaalses maailmas. Viimasel juhul kasutatakse termineid \u201eempaatia\u201c ehk kaasaelamine ja -tundmine ning \u201eidentifitseerumine\u201c ehk samastumine.\n<\/p>\n

\n\tEmpaatia<\/strong> on protsess, kus vaataja kujutab tegelase olukorda ja emotsioone ette ning m\u00f5istab tema tundeid, kuid ei v\u00f5ta neid \u00fcle. Vaataja v\u00f5ib seega tunda emotsioone, aga need ei ole sarnased tegelase omadega: n\u00e4iteks vaatajal on tegelasest kahju, sest see on kurb.\n<\/p>\n

\n\tIdentifitseerumine<\/strong> on protsess, kus vaataja asetab end tegelase olukorda, v\u00f5tab \u00fcle tema maailmataju, huvid jne ning kogeb samu emotsioone, mida ta arvab tegelast tundvat.\n<\/p>\n

\n\tHenri Schoenmakers (1988: 138\u2013163) on Jaussi identifitseerumist\u00fcpoloogiale tuginedes t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja klassifikatsiooni, kus ta eristab j\u00e4rgmisi samastumist\u00fc\u00fcpe:\n<\/p>\n

    \n<\/ol>\n

    \"Ema<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tSarnasus-samastumine<\/strong>. Vaataja samastub kas tegelase v\u00f5i n\u00e4itlejaga, kellega ta tunneb end mingil m\u00e4\u00e4ral sarnanevat. Seejuures v\u00f5ib vaataja ka oma omadusi objektile projitseerida. Uuringud on n\u00e4idanud sool, isiksuset\u00fc\u00fcbil ja vanusel p\u00f5hinevat sarnasus-samastumist.\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tSoov-samastumine<\/strong>. Vaataja tunneb, et kuigi ta erineb oma omadustelt objektist (tegelasest v\u00f5i n\u00e4itlejast), on tal p\u00f5hjust soovida objektiga sarnaneda. P\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla objekti positsioon, ihaldusv\u00e4\u00e4rsed omadused v\u00f5i edukus. Samastumine v\u00f5ib kesta m\u00f5ne hetke v\u00f5i kogu vastuv\u00f5tuprotsessi ning j\u00e4tkuda isegi p\u00e4rast seda.\u00a0\n\t<\/li>\n
    3. \n\t\tOsalus-samastumine<\/strong>. Vaataja samastab end kujuteldava tegelase v\u00f5i rolliga. N\u00e4iteks p\u00f6\u00f6rdumised publiku kui loos osalejate (rahva) poole pakuvad vaatajale sellise v\u00f5imaluse, samuti v\u00f5ib vaataja ise endale loos mingi rolli v\u00e4lja m\u00f5elda. Osalus-samastumist tuleb tihti ette osav\u00f5tuteatris, kus vaataja v\u00f5ib osaleda etenduses lavastaja poolt v\u00e4lja pakutud rollis, vaataja enda v\u00e4lja m\u00f5eldud rollis v\u00f5i hoopis iseendana.\u00a0\n\t<\/li>\n
    4. \n\t\tSamastumine autoriga<\/strong>. Vaataja samastab end teose autoriga (kirjaniku v\u00f5i lavastajaga) ning kujutab ette, mis tunded ja m\u00f5tted autoril v\u00f5isid olla, ning usub neid jagavat. Sellise samastumise peamine p\u00f5hjus on tegevuse vaatlemine kunstilise kommunikatsiooni, mitte fiktsioonina. See samastumist\u00fc\u00fcp sisaldab kogu etenduse interpretatsiooni ja emotsionaalset m\u00f5ju.\n\t<\/li>\n
    5. \n\t\tTeatraalse projektsiooni samastumine<\/strong>. Tegemist on vaataja \u00fcldise s\u00e4ttumusega teatris samastuda v\u00f5i mitte. Inimese hoiak, kellel on soodumus teatris samastuda, erineb selle hoiakust, kes tahab loole kaasa elada v\u00f5i keda huvitab lavastuse esteetika. Seega vaataja, kes soovib teosest leida samastumisv\u00f5imalusi, need ka leiab, isegi kui teos sellele vastu t\u00f6\u00f6tab (n\u00e4iteks brechtilik eepiline teater).\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\tSeega v\u00f5ib vaataja samastuda:<\/strong>\n<\/p>\n

        \n
      • \n\t\tn\u00e4itlejaga,\u00a0\n\t<\/li>\n
      • \n\t\ttegelasega,\u00a0\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tkujuteldava tegelase v\u00f5i vaataja rolliga fiktsionaalses maailmas,\u00a0\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tautori(te)ga.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

        \n\tSamaaegselt v\u00f5ivad toimida mitu erinevat samastumismehhanismi. Kui need keskenduvad \u00fchele objektile, siis see tugevdab identifitseerumist. N\u00e4iteks samastumist vaatajale sarnase tegelasega v\u00f5imendab teatraalse projektsiooni samastumine. Kui aga samastumismehhanismid on suunatud erinevatele objektidele, siis see p\u00e4rsib v\u00f5i v\u00e4listab identifitseerumise. Tegelase vaatepunktile keskenduv teos n\u00e4iteks kahandab autoriga samastumise v\u00f5imalusi. Samastumine pole eesm\u00e4rk omaette, vaid autori s\u00f5jakavalus mingi kogemuse edasiandmiseks ja eelk\u00f5ige selle kogemuse suhtes hoiakute kujundamiseks.\n<\/p>\n

        \n\tVaatajate ja tegelaste vaheliste suhete uurimise v\u00f5imalusi k\u00e4sitletakse j\u00e4rgmises alapeat\u00fckis Harold Pinteri \u201eKojutuleku\u201c n\u00e4itel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        J\u00e4rgnevalt tutvustatakse kolme erinevat l\u00e4henemist kunstiteose vastuv\u00f5tule. 1. Kunstiteose vastuv\u00f5tt kui l\u00fcnkade t\u00e4itmine Wolfgang Iser on edasi arendanud Roman Ingardenilt laenatud m\u00f5isteid l\u00fcnk (Leerstelle) ja konkretiseering (Konkretisierung). Ta v\u00e4idab, et kui tekstis ei ole l\u00fcnki, ei saa lugeja rakendada kujutlusv\u00f5imet …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":597,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/597"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}