{"id":30,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/fenomenoloogiline-analuus\/"},"modified":"2024-10-02T15:37:48","modified_gmt":"2024-10-02T12:37:48","slug":"fenomenoloogiline-analuus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/fenomenoloogiline-analuus\/","title":{"rendered":"Fenomenoloogiline anal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"

\n\tFenomenoloogiline anal\u00fc\u00fcs toetub kujundlikule kirjeldusele<\/strong> v\u00f5i metafooridele<\/strong>, see on \u201ek\u00f5ige isiklikum seletuse vorm\u201c (States 2011: 130). Fenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsi esimene etapp on t\u00e4pne kirjeldus n\u00e4htust. Selle abil v\u00f5ib p\u00fc\u00fcda l\u00e4heneda etendaja erip\u00e4rasele kehalisusele, selle v\u00f5imalikule m\u00f5jule ja atmosf\u00e4\u00e4rile. Fenomenoloogiline kirjeldus on mimeetiline, s.t selle eesm\u00e4rk on s\u00f5nadega j\u00e4ljendada \u00fcmbritsevat maailma: mis see on, mida me kogeme, ja mida see n\u00e4htu ja kogetu teeb meie silme all. Fenomenoloogia k\u00e4sutuses ei ole teaduslikku keelt. Kogemuse kirjeldamiseks peab kasutama metafoorset keelt (mingi asi on \u201enagu\u201c). Kui semiootik vaatab m\u00e4rki kui millegi t\u00e4histajat, siis fenomenoloogi jaoks on see objekt reaalses maailmas. Eelkirjeldatud alad ja m\u00f5isted on t\u00f6\u00f6riistad, mille abil uurija p\u00fc\u00fcab ligi p\u00e4\u00e4seda etenduse fenomenidele.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tTegevuskava fenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsi teostamiseks<\/strong>:\n\t<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\t\tPanna kirja esmased muljed etenduse kui terviku tajumise tasandil. R\u00f5hk on tunnetuslikul aspektil ehk mida ma selles etenduses \u00e4ra tundsin.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\tTunnetuse p\u00f5hjendamine kirjeldusega. Kirjeldus on nii n\u00e4htu detailne j\u00e4\u00e4dvustamine kui ka oma tajumisprotsesside uurimine. (N\u00e4iteks: kuidas mina etendust subjektiivselt tajusin?, mis m\u00f5jutas minu tajumisprotsesse?)\n\t\t<\/li>\n
  3. \n\t\t\tAnal\u00fc\u00fcsiv, \u00fcldistav faas. Kaks esimest etappi on h\u00fcppelaud, mille abil j\u00f5uda l\u00e4hemale lavastuse olemusele, et teha \u00fcldistusi. \u00dcks eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla lavastuses kasutatud v\u00e4ljendusvahendite ja terviku suhestumise anal\u00fc\u00fcs.\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\t\tMeetod: kirjeldus<\/strong>. See on otstarbekas, fikseerimaks erinevate fenomenide loomist lavastuses. Fenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsi juurde kuulub ka v\u00f5ime m\u00e4rgata lavailmas toimuvaid meeleolumuutusi, mida semiootiliselt on raske k\u00e4sitleda.\n\t<\/p>\n

    \n\t\tTeatrietenduse fenomenoloogilisel anal\u00fc\u00fcsimisel tuleks k\u00fcsida j\u00e4rgmisi k\u00fcsimusi<\/strong>:\n\t<\/p>\n

      \n
    • \n\t\t\tMilline on minu esmamulje n\u00e4htud etendusest?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tKuidas kirjeldada etenduse s\u00fcndmuslikkust?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilline on etenduse lavailm?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilliseid fenomene ma etenduses \u00e4ra tundsin?\u00a0\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMillised on etendust m\u00e4\u00e4ravad fenomenid: millised fenoomid m\u00e4\u00e4ravad etenduse atmosf\u00e4\u00e4ri, visuaalse pildi, etendajate olemuse?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilliste vahenditega suunatakse minu vastuv\u00f5tuprotsessi?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilline on etenduse atmosf\u00e4\u00e4r? Mis \u00fclesannet see etenduses t\u00e4idab? Kas ja kuidas atmosf\u00e4\u00e4r etenduse jooksul muutub?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMillise energia ja r\u00fctmiga on etendus? Kas ja kuidas see etenduse jooksul muutub?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilline on ruumi m\u00f5ju minu tajule?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilline on lavastuse visuaalse pildi (lavakujundus, valgustus, video, rekvisiidid, kost\u00fc\u00fcmid jm) m\u00f5ju minu tajule?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilline on lavastuse helipildi m\u00f5ju minu tajule?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMilline on etendajate energia ja kohalolu? Kirjeldada etendajaid eraldi ja trupina.\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMillest k\u00f5nelevad etendajate kehad?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tKuidas tajun omaenda kehalisust ja ihulisust etendust kogedes?\n\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\tMillist atmosf\u00e4\u00e4ri ja energiat kannab publik? Kas ja mil viisil tekib etenduse kogejatest kogukond?\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n

      \n\tFenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsi n\u00e4iteid<\/span>
      \n<\/h3>\n
      \n

      \n\t\tN\u00e4ide 1. \u00dche fenoomi kirjeldus.<\/strong>\n\t<\/p>\n

      \n\t\tSirle P\u00f5dersoo ja Aare Pilve arvustus \u201eHigi ja ehmatus. N\u00e4itlemise piiripealsusest\u201c k\u00e4sitleb VAT Teatri lavastust \u201eKolumats\u201c (2003, lavastaja Christian R\u00f6mer). Soovitatav on lugeda terve artikkel kui n\u00e4ide fenomenoloogilisest n\u00e4itlejaanal\u00fc\u00fcsist.\n\t<\/p>\n\n\n\n
      \n

      \n\t\t\t\t\t\t\"Katariina\u201e[Katariina] Lauk (Unt) tuleb lava eesserva, vaatab m\u00f5nda aega t\u00e4iesti rahulikult saali, tekitades ootuse, et ta peab pisut alustavat pausi ning hakkab midagi jutustama. Seda ta hakkabki tegema, kuid enne seda teeb ta sekundi murdosa jooksul \u00fche liigutuse. \u00d5igupoolest on seda liigutust raske kirjeldada \u2013 kuni praeguse kirjutamise hetkeni oli tunne, et see liigutus on meil h\u00e4sti meeles, sest ta oli tookord niiv\u00f5rd m\u00f5juv, kuid tegelikult ei m\u00e4letanud meist kumbki t\u00e4pselt, millise poosi Lauk \u00f5ieti sisse v\u00f5ttis \u2013 oli see laialiaetud jalgade ja k\u00e4tega Kolumatsi poos raamatukaanelt v\u00f5i oli see mingi muu pisut graatsilisem poos, seda ei m\u00e4leta, ja tundub, et tegelikult poleks me seda m\u00e4letanud ka kohe p\u00e4rast etendust. Oli lihtsalt meeles, et see liigutus oli, ja kuidas ta m\u00f5jus. Milles see liigutus seisnes? See oli \u00e4kiline poosivahetus lihtsast suhteliselt vabast seismisest mingiks hetkeliseks \u00fclipingestatud hoiakuks, mis kohe sama kiiresti ka l\u00f5dvestati. See oli liigutus kogu kehaga, mitte mingi \u00fcksik \u017eest.<\/span> See, mis m\u00f5ju avaldas, polnud poos ise, mis v\u00f5eti, sest keegi \u00f5igupoolest ei j\u00f5udnud sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, vaid \u00fclemineku \u00e4kilisus ja ootamatus, mis tekitas saalis ehmatuskahina. Lauk tegi midagi t\u00e4iesti ootamatut, mis oli l\u00e4bi enne, kui vaatajad j\u00f5udsid selle oma teadvusest l\u00e4bi lasta.<\/span> See ehmatas, ja ilmselt tundus kuidagi \u00e4hvardavana, kuigi kui p\u00f5hjalikumalt j\u00e4rele m\u00f5elda, siis ei tulnud see ehmatavus sellest, et Lauk oleks tegelikult teinud midagi publikut r\u00fcndavat. Ehmatuses oli ehk isegi suurem osa selles, et tegelikult toimus see k\u00f5ik ainult Lauguga, \u00f5igupoolest polnudki see publikusse suunatud liigutus, vaid v\u00f5ib-olla just k\u00f5ige endassesuunatum \u017eest sissejuhatavas etendusealguses. Nii \u00f6elda on muidugi v\u00e4ike liialdus, aga midagi imelikku selles liigutuses oli \u2013 ehmatuse sees oli seda tunnet, mis tekib siis, kui nt keegi t\u00e4naval ootamatult kukub; selles oli tunnet, et Lauguga (v\u00f5i tema tegelasega \u2013 kummaga?, see on samuti huvitav k\u00fcsimus) juhtub midagi hirmsat; tunnet, et mitte Lauk ise ei tee seda liigutust, vaid liigutus haarab ootamatult Laugu endasse.\u201c (P\u00f5dersoo, Pilv 2004: 140)<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\t\tKirjeldus liigutusest kui fenoomist.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\tKirjeldus vaataja kohalolust.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\tEhmatuse kui emotsiooni kirjeldus. Kogetud r\u00fctmi kirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

      \n\t\t\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

      \n

      \n\t\tN\u00e4ide 2. Vaatajakogemuse fenomenoloogiliselt subjektiivne kirjeldus ning kahel erineval etendusel kogetud erinev energia ja atmosf\u00e4\u00e4r.<\/strong>\n\t<\/p>\n

      \n\t\tIvika Sillari arvustus \u201eJulia on elus\u201c VAT Teatri lavastusest \u201eNisa\u201c (2011, lavastajad Katariina Unt ja Aare Toikka).\n\t<\/p>\n

      \n\t\t\"Katariina\n\t<\/p>\n\n\n\n\n\n
      \n

      \n\t\t\t\t\t\t\u201eKui Katariina Unt alustab etendust riietatuna tumedasse \u00fcrpi, p\u00fchendades selle lavastuse oma emale, siis tema silmavaade \u00fctleb, et ta teab, et siinsamas l\u00e4hedal on Kaarli kirik ja siinsamas istub mitu rida teatripublikut, kes, mine tea kuidas, t\u00e4na hakkab etendust vastu v\u00f5tma.\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\t\tKeha elususe ja kohalolu k\u00e4sitlus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n\t\t\t\t\tAga kui etendus algab ja Katariina tuleb meie ette m\u00e4hituna \u00fcleni oran\u017ei ja p\u00e4he on tal seotud oran\u017eikirju r\u00e4tt, siis ta Kaarli kirikust ei tea enam midagi. Pole kuulnud. Ja ta on laps. Ja ta tahab piima. Ja ta vist tahab \u00f5igusega. Kas mitte s\u00f5jaaja lapsed ei koukinud seinast krohvi v\u00e4lja ja s\u00f6\u00f6nud seda. Ma ei tea, kas ma m\u00f5tlen selle v\u00e4lja. Lapsel on alati \u00f5igus. Laps teab, mida tahta.<\/span> N\u00e4itlejanna Katariina Undil on sellised silmad, et need kogu aeg k\u00fcsivad. Miks? Kas nii ongi? Kas nii peabki olema? Kord k\u00fcsivad rohkem, kord v\u00e4hem, aga k\u00fcsimine ei l\u00f5pe ja vastuseid ei ole.<\/span> T\u00e4iesti eriline on, kuidas ta puudutab k\u00e4tega maad. See on maa. See on elu. Ilma maata elu poleks. Seda maad peab hoidma. Peaaegu et silitama. Nisa ei silita maad, aga ta tajub seda. Iga s\u00f5rmeotsaga. Ja mis see tegelikult on? Lavap\u00f5rand. T\u00e4iesti harilik lavap\u00f5rand.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n

      \n\t\t\t\t\t\tLaps kui fenoom.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\tN\u00e4itleja silmad kui fenoom.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\tSuhe maaga kui fenoom.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n\t\t\t\t\tNagu \u00fctlesin \u2013 n\u00e4gin kahte etendust. Mitte palju, aga nad olid erinevad. Esimene oli ratsionaalsem, raskep\u00e4rasem. S\u00fcngem. N\u00e4itlejanna oli vaoshoitud, m\u00f5\u00f5detud, rohkem iseendas. Teisel etendusel oli Nisa seesmiselt vabam. Kogu etendus oli d\u00fcnaamilisem, \u00f5hulisem. Kui esimeses oli teatav surutus, maadligi olemine, siis teises etenduses oli t\u00f5eliselt haaravat, v\u00f5iks \u00f6elda j\u00f5ulist m\u00fcstilisust. \u00c4rakadumist olemisse. Teisel etendusel Katariina m\u00e4ngis naiseks olemise \u00f5nne. Emotsionaalselt, ennastunustavalt. Lihtsalt, et on \u00f5nn ja k\u00f5ik. Mitte elamise \u00f5nn, vaid naiseks olemise \u00f5nn. Sellest sai etenduse dominant.<\/span> Lavastuse l\u00f5pp on, jah, allaheitlik, aga omamoodi sisendusj\u00f5uline, poeetiline. \u00d5htunukrus. H\u00e4\u00e4bumise ilu. Kui homset ei ole.\u201c (Sillar 2011: 28\u201329)<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n

      \n\t\t\t\t\t\tKahe etenduse energia ja atmosf\u00e4\u00e4ri kirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\tLavastuse l\u00f5pu atmosf\u00e4\u00e4ri kirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

      \n\t\t\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

      \n

      \n\t\tN\u00e4ide 3. Metafoorne kirjeldus.<\/strong>\n\t<\/p>\n

      \n\t\tLuule Epneri arvustus \u201eKaks tundi \u201eParadiisis\u201c\u201c k\u00e4sitleb Von Krahli Teatri lavastust \u201eParadiis\u201c (2016, lavastaja Lauri Lagle).\n\t<\/p>\n

      \n\t\t\"Stseen\n\t<\/p>\n\n\n\n\n
      \n

      \n\t\t\t\t\t\t\u201eParadiisi\u201d etendatakse tavalises <\/span>black-box<\/span><\/em>\u2019i t\u00fc\u00fcpi teatrisaalis, kus \u201elava\u201d k\u00e4sitatakse pideva ruumikontiinumi \u00fche osana, mis pole vaatajatest mingi \u201eneljanda seinaga\u201d lahutatud. Publik saabub n\u00e4itlejate kodustatud ruumi, kus neid lahkesti vastu v\u00f5etakse (saabuvate vaatajatega s\u00f5braliku suhtlemise \u00fclesannet t\u00e4idab ennek\u00f5ike Erki Laur) ja kus n\u00e4itlejad on juba h\u00f5ivatud maalrit\u00f6\u00f6ga \u2013 v\u00e4rvivad puude ja taimede lehti. Installatsiooniks nimetamist p\u00f5hjendabki \u00fchtne keskkond ja selle tugev oma atmosf\u00e4\u00e4r, mille loovad v\u00e4rvid, valgused, muusika, ja loomulikult n\u00e4itlejad, aga minu meelest ei p\u00f5hjenda l\u00f5puni. \u201eParadiis\u201d ei t\u00f5mba nii tugevasti enda sisse, kui installatsioonilt v\u00f5iks oodata. Teatrik\u00fclastajad j\u00e4\u00e4vad ikkagi (pealt)vaatajateks; olgugi et nendega aeg-ajalt suheldakse,<\/span> ei saa r\u00e4\u00e4kida suhestuvast esteetikast, mis on omane paljudele t\u00e4nap\u00e4eva kunsti suundumustele. \u201eParadiis\u201d tervikuna on minu arust installatiivsete elementidega (aga ka <\/span>performance<\/span><\/em>\u2019like joontega) teatrilavastus, mille esteetika on h\u00fcbriidne, kuid ei lammuta (n\u00fc\u00fcdis)teatri alusstruktuure.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\t\tRuumi kirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\tKonteksti asetav anal\u00fc\u00fcs.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\t\t\u201eParadiisi\u201d visuaalne p\u00f5hikujund on aga talve- v\u00f5i terrassiaeda (v\u00f5i hoopis d\u017eunglit) meenutav dekoratiivne taimekompositsioon, mida v\u00f5ib ehk t\u00f5esti installatsiooniks nimetada (kunstnik Kairi M\u00e4ndla). Paradiis pole valmis, seda luuakse do-it-yourself<\/em>-meetodil, kusjuures t\u00f6\u00f6protsess on varjamatult n\u00e4htaval. Selle juurde kuuluvad riiul v\u00e4rvipottidega ja t\u00f6\u00f6laud lava k\u00fcljel, kus valitseb maaliline segadus: veekeetja, kruusid, arvuti, mingid raamatud jm. N\u00e4itlejad k\u00e4ivad aeg-ajalt laua juures, otsekui m\u00e4ngust v\u00e4ljudes \u2013 aga sageli siiski v\u00e4ljumata, nagu n\u00e4iteks t\u00e4pselt ajastatud stseenis, kus laua juurde jalutanud Reimo Sagor kallab vett klaasi v\u00e4ga kuuldaval sirinal ning Erki Laur pageb taimestiku varju \u201ep\u00fcksivett laskma\u201d.<\/span> M\u00e4ngu ja mittem\u00e4ngu piir on \u00fcldse hajus. Kohati j\u00e4tab etendus spontaanse, juhuslikkust k\u00e4tkeva tegevuse mulje, kuigi tegevuslik partituur on \u00fcsna t\u00e4pselt paigas.\u201c (Epner 2016: 18\u201320)<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\t\tKirjeldus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\t\t\u00dcldistus.<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/blockquote>\n

      \n

      \n\t\tEdasij\u00f5udnud fenomenoloogidele: kuidas uurida teatrit fenomenoloogiliselt?<\/strong> (Johnston 2017: 76)\n\t<\/p>\n

        \n
      • \n\t\t\tUurida etendust kui maailmas olemise viisi (n\u00e4iteks uurida \u201etegevuse\u201c t\u00e4hendust nagu Rayner 1994) \u2013 ontoloogiline l\u00e4henemine.\n\t\t<\/li>\n
      • \n\t\t\tL\u00e4heneda teatrile inimese identiteedi ja olemise uurimise kaudu, samas m\u00f5istes selle metafoori piire (nagu Wilshire ja Goffmann) \u2013 uurimus inimese performatiivsest olemusest (performative self<\/em>).\n\t\t<\/li>\n
      • \n\t\t\tL\u00e4heneda erinevatele teatritegemise fenomenidele ja t\u00f5lgendada publiku vastuv\u00f5ttu (nagu States v\u00f5i Garner) \u2013 teatris\u00fcndmuse fenomenoloogia koostamine.\n\t\t<\/li>\n
      • \n\t\t\tFenomenoloogilisi m\u00f5isteid appi v\u00f5ttes luua teatriprotsessi ja s\u00fcndmuse kirjeldus (nagu Zarrilli v\u00f5i States) \u2013 kirjeldav fenomenoloogia.\n\t\t<\/li>\n
      • \n\t\t\tTeatriloomingu kui fenomenoloogia teostamine (nagu Wilshire, States v\u00f5i Garner) \u2013 teater kui fenomenoloogia.\n\t\t<\/li>\n
      • \n\t\t\tLeida produktiivne pinge ja dialoog filosoofilise praktika ja teatraalse protsessi vahel (Johnston) \u2013 v\u00f5rdlev fenomenoloogia.\n\t\t<\/li>\n
      • \n\t\t\tKasutada fenomenoloogilist uurimist uute loominguliste vormide arendamiseks \u2013 loov fenomenoloogia.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Fenomenoloogiline anal\u00fc\u00fcs toetub kujundlikule kirjeldusele v\u00f5i metafooridele, see on \u201ek\u00f5ige isiklikum seletuse vorm\u201c (States 2011: 130). Fenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsi esimene etapp on t\u00e4pne kirjeldus n\u00e4htust. Selle abil v\u00f5ib p\u00fc\u00fcda l\u00e4heneda etendaja erip\u00e4rasele kehalisusele, selle v\u00f5imalikule m\u00f5jule ja atmosf\u00e4\u00e4rile. Fenomenoloogiline kirjeldus on …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":594,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/594"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}