{"id":29,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/fenomenoloogilise-analuusi-alad-ja-moisted\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:34","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:34","slug":"fenomenoloogilise-analuusi-alad-ja-moisted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/fenomenoloogilise-analuusi-alad-ja-moisted\/","title":{"rendered":"Fenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsi alad ja m\u00f5isted"},"content":{"rendered":"

\n\tFenomenoloogilise vaate keskmes on teatri performatiivsus<\/strong> ehk etenduslikkus.\n<\/p>\n

\n\tPerformatiivsuse tajumisel on tegemist just nimelt etenduse tervikliku kogemisega, mis tuleb ka vaatluse ja uurimise alla v\u00f5tta tervikuna. Performatiivsed protsessid on semiootiliste ehk t\u00e4hendusloomega seotud protsesside aluseks ja l\u00e4htepunktiks. Teatris on see eriti ilmne, kuiv\u00f5rd me k\u00e4sitame etendust s\u00fcndmusena, mis leiab aset etendajate ja vaatajate vastastikuse m\u00f5jutamise v\u00e4ljas, s.o vaatajate reageeringud kuuluvad selle s\u00fcndmuse koosseisu. Sellest arusaamast tulenevalt on anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4htepunktiks vaataja kui indiviidi taju ja tema terviketenduse kogemine kui protsess. Oluline on m\u00f5ista, et semiootiline ja performatiivne m\u00f5\u00f5de on etenduskogemuses l\u00e4bi p\u00f5imunud. Etendus v\u00f5ib aga n-\u00f6 teha pakkumisi, kasutades \u00fcht v\u00f5i teist m\u00f5\u00f5det fookustavaid ja vastavat retseptsiooni ergutavaid strateegiaid. J\u00e4rgnevalt keskendutakse peamistele etenduse aladele ja vastavatele m\u00f5istetele, millega tegeleb teatri fenomenoloogiline anal\u00fc\u00fcs.\n<\/p>\n

\n\tKeha<\/strong> (body<\/em>) laval on kahetiselt seotud. Ta on seotud nii etendaja kui tegelasega, nii reaalsuse kui kujuteldavaga. Etendaja keha pressib ennast alati tegelaskujust l\u00e4bi: vaadates tegelast laval, vaatame alati ka etendaja keha. Seega tegelasel on alati \u201elaenatud\u201c f\u00fc\u00fcsilisus. Keha on seotud etendaja bioloogilise olemusega, mis t\u00e4hendab, et t\u00e4ielikult fiktsionaalsesse maailma see siseneda ei saagi. Etendajad proovivad treenida oma keha ja allutada see t\u00e4ielikult kontrollile, kuid keha on t\u00f5rges. F\u00fcsioloogia annab m\u00e4rku n\u00e4iteks higistamise v\u00f5i k\u00f6hatamisega. Laval on v\u00f5imalik ka etendaja suremine, mis teeb teatrikunstist teatud m\u00f5ttes k\u00f5ige reaalsema kunstiala. Keha aktiveerib sellised m\u00f5isted nagu kehastamine, kohalolu, esitamine, reaalsus, illusioon, m\u00e4rk, t\u00e4histatav. N\u00e4iteks valu esitamine laval on fenomenoloogi jaoks huvitav: vaataja tajub nii reaalset valu kui ka selle valu esitamist etendaja poolt. (Garner 1994: 44\u201345)\n<\/p>\n

\n\tKehalisus<\/strong> (corporeity, corporality, corporeality<\/em>) on m\u00f5iste, millega t\u00e4histada eesk\u00e4tt etendaja keha vahetut m\u00f5ju, mitte etendajat kui m\u00e4rkide loojat. Kui m\u00f5elda vaataja kehalisusele, siis ei t\u00e4henda see ainult aistinguid (ehk esmast vastuv\u00f5tutasandit, kus ei toimu midagi peale info fikseerimise), vaid aistingule j\u00e4rgneb info t\u00f6\u00f6tlemine. Kehaline info on emotsionaalne ja seega paratamatult v\u00e4ga individuaalne. Kehalises kogemuses p\u00f5imuvad bioloogiliste aspektidega tihedalt sotsiokultuurilised ja intellektuaalsed aspektid, s.t see on paljuski kultuuriliselt m\u00e4\u00e4ratud. Kehalisuse esilenihutamise taga etenduskunstides on p\u00fc\u00fcd t\u00f5sta seda samav\u00e4\u00e4rsele positsioonile vaimsega ja n\u00e4idata nende p\u00f5imumist \u00fcheks tervikuks.\n<\/p>\n

\n\tKogu etenduse ajal ilmneb etendaja ja vaataja reaalne l\u00e4hedus vaatajate reaktsioonidena. Vaatajad kinnitavad etendaja tegevust aplausi v\u00f5i naeruga, isegi pineva vaikimisega. Siin v\u00f5ib tuua v\u00f5rdluse filmikunstiga: filmis v\u00f5ib n\u00e4itleja vaadata k\u00fcll t\u00e4pselt vaataja poole, kuid kuna puudub otsene f\u00fc\u00fcsiline kontakt, siis selline pilk ei saa kunagi olla vastastikune. Teatris on \u00fcldse vaatamise protsess kui selline palju keerulisem. Keha tervikuna on m\u00e4rk, mis vaatab tagasi. (Garner 1994: 49)\n<\/p>\n

\n

\n\t\tKaks n\u00e4idet fenomenoloogilisest kriitikast:<\/strong>\n\t<\/p>\n

\n\t\tIiris Viirpalu fenomenoloogilise l\u00e4henemisega arvustus Mart Kangro lavastusest \u201dEnneminevik\u201d toob esile f\u00fc\u00fcsilise kontakti etendaja ja publiku vahel, r\u00f5hutades etendaja keha vahetut m\u00f5ju.\n\t<\/p>\n

\n\t\t\u201eKoreograafi- ja tantsijataustaga etenduskunstnik Mart Kangro, kes mingil hetkel p\u00f6\u00f6rdus rohkem s\u00f5na poole, valdab h\u00e4sti publiku k\u00f6itmist nii s\u00f5na, liikumise kui ka piltidega. Mis ise\u00e4ranis s\u00fcmpaatne: tema viimased t\u00f6\u00f6d on j\u00f5udnud soojal moel l\u00e4hedale inimeseks olemisele kui sellisele, saavutades v\u00e4hemalt selleks tunniks ajaks elusa ja t\u00f5elise kontakti \u00fchte suletud ruumi sattunud v\u00f5\u00f5rastega. Lavastuses \u201eEnneminevik\u201d kohtub vaataja nii Mart Kangro isikliku m\u00e4lu kui ka ruumi- ja paigam\u00e4luga. [\u2014]\n\t<\/p>\n

\n\t\tKangro t\u00f6\u00f6des h\u00f5ljub seletamatu miski, mida v\u00f5iks ehk nimetada hoolikalt kureeritud ja lavastatud l\u00e4heduseks v\u00f5\u00f5raste vahel. Lavastaja ja etendajana v\u00f5tab Kangro rolli, kus ta astub ette, teeb ise esimese sammu inimestele l\u00e4hemale ning liigutab, r\u00e4\u00e4gib ja kujutleb olukorrad laval l\u00e4bi. R\u00e4\u00e4gib oma minevikust ja lisab n\u00fcansse, k\u00f5neldes sooja huumoriga, siirusega. Mingi vahetuse ja ehtinimlikkuse kaudu saavad ka k\u00f5nealuses t\u00f6\u00f6s isegi \u00e4\u00e4rmiselt lihtsad asjad poeetilise m\u00f5\u00f5tme. Ja hakkavad vaatajale meenutama tema lapsep\u00f5lve, olulisi ja v\u00e4hem olulisi olukordi. [\u2014]\n\t<\/p>\n

\n\t\tJa s\u00e4\u00e4rase l\u00e4bip\u00f5imunud ja eri v\u00e4ljendusviise kasutava teatrikeele vaikiv taotlus \u2013 iga vaataja k\u00f5netamine isiklikul tasandil, just tema kogemuse, m\u00e4lu ja m\u00f5tteilma p\u00f5hjal \u2013 joonistub selgelt v\u00e4lja.\u201c (Viirpalu 2019)\n\t<\/p>\n

\n\t\t\"Keha\n\t<\/p>\n

\n\t\tKaja Kanni sama lavastuse arvustus on n\u00e4ide fenomenoloogiliselt subjektiivsest kehalise kogemuse kirjeldusest. Esile t\u00f5useb etendaja keha vahetu m\u00f5ju ja kehalise info emotsionaalsus.\n\t<\/p>\n

\n\t\t\u201eLavastuse kogut\u00e4hendus on aga midagi hoopis muud, kui selle \u00fcksikud liikmed. Etenduse l\u00f5ppedes olen ikka veel kahevahel. Olukord on tohutult kaunis, isegi \u00fcllatav, l\u00f5pustseeni visuaalne pilt on enneolematult \u00fclev ja l\u00f5pmatult kurb. Olen h\u00e4das ning see h\u00e4da on v\u00f5imas ja intensiivne. See h\u00e4da ei pane mind tegutsema ega lahendust otsima. Ei pane ka k\u00e4ega l\u00f6\u00f6ma ja lapse kombel t\u00f6nnima. See h\u00e4da on okei. See ongi elu osa. Tugev piiripealoleku tunne, kus m\u00e4lestus ja kujutlus veavad v\u00e4gikaigast. [\u2014]\n\t<\/p>\n

\n\t\tKangro kujundid on d\u00fcnaamilised. Liigutused libisevad. M\u00e4rkamatult saab k\u00f5ndimisest h\u00fcplemine ja h\u00fcplemisest h\u00fcppamine ja h\u00fcppamisest manamine ja manamisest p\u00f6\u00f6rlemine jne. Raske on \u00f6elda, kas see, mida Kangro teeb, on tants v\u00f5i koreograafia. Tema liikumiskeel on j\u00e4rjepidev muutumine. [\u2014]\n\t<\/p>\n

\n\t\tSiis aga, kui pikas liikumiste jadas tulebki ring, see p\u00f6\u00f6rlemine, siis ei n\u00e4e ma ka seda. Ma m\u00e4letan jalalt jalale h\u00fcppamise tagaj\u00e4rjel tekkinud ringi, mis liigub d\u00fcnaamiliselt alt \u00fcles, aga samal ajal n\u00e4en ringi, mis p\u00f6\u00f6rleb paremalt vasakule. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ma ei tea, mida ma praegu n\u00e4en ja mida ma m\u00e4letan, mis mida m\u00f5jutab, aga pika liikumisjada tulemuseks on f\u00fc\u00fcsiline kogemus millestki v\u00e4ga t\u00e4htsast, mida ma ei tea.\u201d (Kann 2019)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tTeatrifenomenoloogid uurivad ka n\u00e4htust, mida t\u00e4histatakse m\u00f5istega (keha) elusus<\/strong> (liveness, livedness<\/em>): see sisaldub nii vaataja kui vaadatava vastastikuses suhtes. Keha on see, mille kaudu saame tundma maailma, samal ajal on keha objekt maailmas ning paljut sellest kehast saame ise ka tajuda. Kui etendaja vaatab mind saalis, siis saan ma teadlikuks oma kehalisusest ning see v\u00e4ljendub n\u00e4iteks minu piinlikkustundes. Kui ma ka suudan end selle pilgu suhtes n\u00e4htamatuks muuta, t\u00e4hendab see ikkagi teadlikuks saamist oma kehalisusest. (Garner 1994: 50\u201351)\n<\/p>\n

\n\tFenomenoloogid opereerivad ka m\u00f5istega ihu<\/strong> (pr k le corps proper<\/em>, saksa k Leib<\/em>, ingl k body<\/em> \u2013 m\u00f5istetel on eri keeltes veidi erinev t\u00e4hendus). Ihul on konkreetsem ja isiklikum t\u00e4hendus kui kehal (mis on Husserli j\u00e4rgi kehaline objekt) ja seda tarvitatakse ainult elavast kehast k\u00f5nelemisel. Just ihu on see, mille kaudu meil on ligip\u00e4\u00e4s maailmale ning milles l\u00f5ikuvad teineteisesse taju ja tajutav. Ihu ja maailm ulatuvad teineteisesse ning m\u00e4\u00e4ratlevad teineteist vastastikku: \u201emaailm on tehtud samast ainest kui ihu\u201c (Merleau-Ponty, viidatud Bohl 2009: 269).\n<\/p>\n

\n

\n\t\tIhu on alati kohal ja osaleb k\u00f5igis ettev\u00f5tmistes. Maurice Merleau-Ponty eristab erinevaid ihulisuse kihte v\u00f5i dimensioone, mis \u00fcksteisesse p\u00f5imituna moodustavad d\u00fcnaamiliselt toimiva terviku.\n\t<\/p>\n