{"id":28,"date":"2024-04-04T07:56:23","date_gmt":"2024-04-04T04:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/semiootiline-etendusanaluus\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"semiootiline-etendusanaluus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/semiootiline-etendusanaluus\/","title":{"rendered":"Semiootiline etendusanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p>\n\tTeatrisemiootika rakendamine on \u00fcks v\u00f5imalusi viia l\u00e4bi <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/etendusanal%C3%BC%C3%BCs\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/etendusanal%C3%BC%C3%BCs\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">etendusanaluus<\/a>. Semiootilise l\u00e4henemisviisi korral pakuvad teatrilavastuses huvi esmajoones m\u00e4rkide toimimist ja t\u00e4henduste teket puudutavad k\u00fcsimused, nagu n\u00e4iteks\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tm\u00e4rgis\u00fcsteemide ja m\u00e4rkide valik (mida kasutatakse, mida mitte, mis domineerib),\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tteatrietenduse kui teksti \u00fclesehitus,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\treeglistik ehk koodid, mille alusel t\u00e4hendused tekivad.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00dcsna \u00fcksikasjaliku anal\u00fc\u00fcsiskeemi esitab Erika Fischer-Lichte (vt Fischer-Lichte 2011), samuti pakuvad sobivaid anal\u00fc\u00fcsiviise semiootiliselt suunitletud <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/lisa-1\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/book\/lisa-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00fcsimustikud<\/a> (vt Pavis 2011).\n<\/p>\n<p>\n\tRanget, ainukehtivat skeemi ei ole siiski m\u00f5istlik esitada, sest anal\u00fc\u00fcs s\u00f5ltub nii lavastuse iseloomust kui ka uurija eesm\u00e4rgist ja huvidest.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tVastuseid v\u00f5iks otsida n\u00e4iteks j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele (vt l\u00e4hemalt allpool).\u00a0\n\t<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\t\tMilliseid m\u00e4rgis\u00fcsteeme eespool esitatud loetelust lavastuses kasutatakse ja mis laadi valikuid on tehtud m\u00e4rgis\u00fcsteemide sees? Kas on t\u00e4hendusrikkaid loobumisi v\u00f5imalikest m\u00e4rgis\u00fcsteemidest (miinusv\u00f5tteid)?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKas m\u00f5ni m\u00e4rgis\u00fcsteem (v\u00f5i -s\u00fcsteemid) toimib lavastuses dominandina?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas on lavastust otstarbekas eri tasanditeks v\u00f5i osadeks liigendada?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas on lavastuses m\u00e4rke \u00fchendatud ja kombineeritud? Milliseid t\u00e4hendusi kannavad m\u00e4rkide vastavused (ekvivalentsus) ja erinevused (opositsioonid)?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMillised koodid lavastuse p\u00f5histruktuuri korrastavad?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas tekivad t\u00e4hendused lavastuse sise- ja v\u00e4lisseostes?\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n<h3>\n\t1. Valik<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tEespool esitatud m\u00e4rgis\u00fcsteemide klassifikatsioon kirjeldab teoreetilisel tasandil teatri keelt kui niisugust. \u00dcksikud lavastused k\u00f5nelevad selles keeles iga\u00fcks isemoodi, tehes valikuid ja asetades r\u00f5hke mingitele m\u00e4rgis\u00fcsteemidele. M\u00e4rgis\u00fcsteemide valik s\u00f5ltub ajastust, kultuurist, teatriliigist jne. Ajaloolises plaanis saab m\u00e4rgis\u00fcsteemide valikut hinnata \u00fche v\u00f5i teise ajastu v\u00f5imalusi ja norme arvestades.\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\tAntiikteatris puudusid miimilised m\u00e4rgid, kuna n\u00e4itlejad kandsid maske.\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tValgustus muutus m\u00e4rgiliseks, s.t seda hakati kasutama mingite t\u00e4henduste edasiandmiseks alles siis, kui teatriruumi hakati kunstlikult valgustama ning tekkis v\u00f5imalus valgustust muuta.\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tT\u00e4nap\u00e4eval laialt kasutatav videopilt sai teatrikeele osaks aga alles 20. sajandi teisel poolel.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tN\u00fc\u00fcdisteatris, kus piiravaid norme peaaegu polegi, tasub t\u00e4hele panna taotluslikke loobumisi mingitest laialt kasutatavatest vahenditest, n\u00e4iteks s\u00f5nadeta lavastus s\u00f5nateatris v\u00f5i vaba\u00f5hulavastus p\u00e4evavalguses, ilma valgustuse vahendeid kasutamata. Teadlike ja j\u00e4rjekindlate, vastuv\u00f5tjale tajutavate loobumiste s\u00fcsteemi nimetatakse <strong>miinusv\u00f5tteks<\/strong>. (Lotman 1990: 51\u201352)\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\tPeter Handke \u201eTund, mil me \u00fcksteisest midagi ei teadnud\u201c koosneb vaid linnav\u00e4ljakut \u00fcletavaid inimesi kirjeldavatest remarkidest. Dialoogi t\u00e4ielikku puudumist on v\u00f5imatu mitte m\u00e4rgata, see toimib miinusv\u00f5ttena. Tegemist on s\u00f5nadeta teatriga, mis ei kuulu tuttavasse pantomiimi\u017eanri.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"601\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-220\" style=\"width: 600px;height: 399px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tund.jpg\" title=\"Peter Handke \u201eTund, mil me \u00fcksteisest midagi ei teadnud\u201c Hamburgi Thalia teatris (2015, lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper). Foto Armin Smailovic (Thalia Theater)\" alt=\"Peter Handke \u201eTund, mil me \u00fcksteisest midagi ei teadnud\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tund.jpg 601w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tund-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 601px) 100vw, 601px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dcksikute m\u00e4rkide valikud konkreetses lavastuses muutuvad eriti t\u00e4hendusrikkaks siis, kui ootusp\u00e4rased ja v\u00f5imalikud on pigem mingid teistsugused lahendused. Sealjuures on tarvis t\u00e4hele panna ka seda, millises laadis v\u00f5i stiilis on valitud m\u00e4rgid: kas n\u00e4iteks esemed (rekvisiidid) on realistlikud v\u00f5i r\u00f5hutatult kummalised, kas lavakujundus taotleb luua tegelikkuse illusiooni v\u00f5i on stiliseeritud jm.\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\tNii v\u00f5ib metsa laval kujutada illusionistlikult \u2013 see v\u00f5ib omakorda m\u00f5juda kunstlikuna (maalitud puud) v\u00f5i ehtsana (videopilt, lava t\u00e4itmine p\u00e4ris puudega) \u2013, aga ka tinglikult, n\u00e4iteks vaid paari stiliseeritud puut\u00fcvega t\u00fchjal laval v\u00f5i ainult s\u00f5nalise t\u00e4histusega. Metsa t\u00e4hendus luuakse k\u00f5igil juhtudel, ent selle kujundlik j\u00f5ud ja emotsionaalne m\u00f5ju on v\u00e4ga erinevad.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"550\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-224\" style=\"width: 600px;height: 436px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_libahunt.jpg\" title=\"August Kitzbergi \u201eLibahunt\u201c (1954, Eesti Draamateater, lav Andres S\u00e4rev). Tiina \u2013 Ellen Liiger ja Margus \u2013 Rein Aren. (KM EKLA, C-37:508)\" alt=\"August Kitzbergi \u201eLibahunt\u201c (1954, Eesti Draamateater, lav Andres S\u00e4rev).\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_libahunt.jpg 550w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_libahunt-300x218.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 550px) 100vw, 550px\">\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-225\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_metsa_forte.jpg\" title=\"Mehis Pihla \u201eMetsa forte\u201c (2018, Eesti Draamateater ja Nargenfestival, lav Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristjan Suits). Foto Gabriela Liivam\u00e4gi\" alt=\"Mehis Pihla \u201eMetsa forte\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_metsa_forte.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_metsa_forte-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<h3>\n\t2. Dominant<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tOluline on ka selgitada, kas m\u00f5ni m\u00e4rgis\u00fcsteem lavastuses domineerib, s.o kontrollib loodavaid t\u00e4hendusi ja m\u00e4\u00e4rab lavastuse esteetika \u00fcldilmet. <strong>Dominant<\/strong> on kunstiteose keskendav koostisosa, mis valitseb ja m\u00e4\u00e4rab teisi osi; see tagab teose terviklikkuse ning m\u00e4\u00e4rab tema erip\u00e4ra. (Jakobson 2014: 240)\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-216\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_onu_tom1.jpg\" title=\"\u201eNO80 Onu Tomi onnike\u201c (2009, Teater NO99, lav Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper). Foto  Tiit Ojasoo\" alt=\"\u201eNO80 Onu Tomi onnike\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_onu_tom1.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_onu_tom1-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\tLavastuses \u201eNO80 Onu Tomi onnike\u201c kandsid n\u00e4itlejad veidraid maske, mille must v\u00f5i valge v\u00e4rv signaliseeris tegelase nahav\u00e4rvi. N\u00e4itlejad k\u00f5nelesid kunstlikus h\u00fcbriidkeeles, mille sisu j\u00e4i enam-v\u00e4hem arusaamatuks, seet\u00f5ttu omandasid suure kaalu paralingvistilised, emotsioone ja reaktsioone v\u00e4ljendavad vahendid. Maskid ja tehiskeel v\u00f5\u00f5ritasid j\u00f5uliselt tegevustikku ning t\u00e4nu oma ebaharilikkusele t\u00f5usid lavastuse esteetikas domineerivaks.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>\n\t3. Liigendamine<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tTekstina m\u00f5istetud teatrietendust on v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida m\u00e4rgis\u00fcsteemide kaupa, v\u00f5ttes aluseks eespool toodud loetelu. Aga etendust saab liigendada ka teisiti, n\u00e4iteks tuues v\u00e4lja selle eri kihid v\u00f5i tasandid. Erika Fischer-Lichte (1992: 224\u2013230) on eristanud nelja tasandit, alates etenduse pisimaist osadest kuni tervikuni.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Etenduse algelemendid<\/strong> \u2013 v\u00e4ikseimad m\u00e4rgid eri m\u00e4rgis\u00fcsteemidest, n\u00e4iteks peap\u00f6\u00f6re (\u017eest), s\u00f5na (k\u00f5ne osa), k\u00fcbar n\u00e4itleja peas (kost\u00fc\u00fcmi osa), valgusvihk (valgustuse osa) jne. Etendust vaadates neid tavaliselt eraldi ei tajuta, vaid nad sulanduvad suurematesse kooslustesse. Seet\u00f5ttu pole etendust anal\u00fc\u00fcsides k\u00f5iki \u00fcksikasju v\u00f5imalik ega vajalik t\u00f5lgendada. Siiski tuleks neile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata juhul, kui nad on fookuses, s.o selgesti t\u00e4helepanu keskmesse toodud \u2013 t\u00e4nu sellele omandavad nad iseseisva t\u00e4henduse. Niisugused on n\u00e4iteks s\u00f5na, mida \u00fcmbritseb vaikusetsoon; n\u00e4itleja n\u00e4gu pimedal laval valguspunktis; fikseeritud, peatatud poos; \u00fcksik terav heli jms.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>M\u00e4rgikooslused ehk liitm\u00e4rgid<\/strong>, mis koosnevad \u00fchte v\u00f5i mitmesse m\u00e4rgis\u00fcsteemi kuuluvatest m\u00e4rkidest. Ei ole selgeid kriteeriume, mis m\u00e4\u00e4raksid, mitu ja millise kestusega m\u00e4rki moodustavad liitm\u00e4rgi. Otsustava t\u00e4htsusega on see, kas m\u00e4rkide vastastikuste suhete alusel tekib \u00fchtne t\u00e4hendus v\u00f5i mitte. Liitm\u00e4rke\/m\u00e4rgikooslusi t\u00f5lgendades on tarvilik j\u00e4lgida, kuidas nende komponendid omavahel suhestuvad. Liitm\u00e4rgina v\u00f5ib vaadelda n\u00e4iteks n\u00e4itleja k\u00e4itumisakti, kus koos m\u00f5juvad tema s\u00f5nad, \u017eestid, miimika, hoiak v\u00f5i liikumine. Need komponendid v\u00f5ivad \u00fcksteist toetada sama t\u00e4henduse v\u00e4ljendamisel (kurbust v\u00e4ljendav miimika kurvasisulises dialoogis) v\u00f5i olla vastuk\u00e4ivad (naerun\u00e4ol peetud melanhoolne monoloog). Liitm\u00e4rgi moodustab ka n\u00e4itleja v\u00e4limus kui tervik: kost\u00fc\u00fcm, soeng, grimm v\u00f5i mask. Nii lavastust luues kui vastu v\u00f5ttes toimetataksegi pigem liitm\u00e4rkide kui \u00fcksikute detailidega.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Alatekstid<\/strong>. Kui m\u00f5ista teatrietendust tekstina, siis saab selle \u00fclesehituses v\u00e4lja tuua alatekstid \u2013 suuremad tasandid, mis moodustuvad paljudest liitm\u00e4rkidest. N\u00e4iteks v\u00f5ib alatekstina vaadelda rolli ehk tegelaskuju n\u00e4itleja esituses (v\u00e4limus, k\u00e4itumine, suhted teiste tegelastega kogu etenduse v\u00e4ltel). Visuaalse alateksti moodustavad lavakujundus, valgustus, aga ka kost\u00fc\u00fcmid ja rekvisiidid (niiv\u00f5rd kui nad \u00fcldpilti m\u00f5jutavad) jne. Semiootilises anal\u00fc\u00fcsis on see tasand kesksel kohal.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Etendus kui tervik<\/strong>. Semiootilise anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus v\u00f5etakse etendustekst k\u00fcll koost lahti, kuid l\u00f5puks tuleb siiski t\u00f5lgendada lavastust tervikuna.\n<\/p>\n<p>\n\tEtendust saab liigendada ka ajateljel, jagades lavategevuse omaette t\u00e4hendust kandvateks l\u00f5ikudeks v\u00f5i stseenideks. Liigendamisviisi valik s\u00f5ltub nii lavastuse esteetikast kui ka uurija huvidest.\n<\/p>\n<h3>\n\t4. Suhted ja kombinatsioonid<br>\n<\/h3>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"267\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-217\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_onu_tom2.jpg\" title=\"\u201eNO80 Onu Tomi onnike\u201c (2009, Teater NO99, lav Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper). Foto Ene-Liis Semper\" alt=\"\u201eNO80 Onu Tomi onnike\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_onu_tom2.jpg 267w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_onu_tom2-200x300.jpg 200w\" sizes=\"auto, (max-width: 267px) 100vw, 267px\">M\u00e4rkide ja liitm\u00e4rkide omavahelisi suhteid ja kombinatsioone uurides j\u00e4lgitakse \u00fchest k\u00fcljest etenduses esile tulevaid vastavusi ja sarnasusi ning teiselt poolt erinevusi ja vastandusi. Esimesel juhul langevad m\u00e4rgikooslused v\u00e4hemalt \u00fche omaduse v\u00f5i tunnuse osas kokku. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib see siis, kui sarnasused pole juhuslikud, vaid kunstiliselt p\u00f5hjendatud. Erinevuste puhul on omakorda mitu v\u00f5imalust:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tselge vastandus: mingi tunnus\/omadus kas on v\u00f5i ei ole (n\u00e4iteks osa n\u00e4itlejaid kannab maski, osa mitte);\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttunnus\/omadus esineb erineva intensiivsusega, nii et moodustub astmestik (n\u00e4iteks valgustugevuse muutumine t\u00e4isvalgusest pimeduseni);\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttunnus\/omadus ilmneb eri viisil (n\u00e4iteks mitme tegelase erinevad reageeringud mingile s\u00fcndmusele).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\tLavastuses \u201eNO80 Onu Tomi onnike\u201d kandis osa n\u00e4itlejaid musta v\u00e4rvi maski \u2013 see \u00fchendas neid, osutades vaatajale, et kehastatavad tegelased on mustanahalised. Samas erinesid nad teistest, valge maskiga n\u00e4itlejatest, nii et lavastuse maailmas tekkis mustanahaliste orjade ja valgete peremeeste selgepiiriline vastandus.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>\n\t5. Koodid<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tKoodid, mille alusel m\u00e4rgid saavad t\u00e4henduse, jagunevad kolme r\u00fchma (vrd Fischer-Lichte 2011: 90).\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tStabiilsed koodid, mis toimivad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud reeglistikuga teatrivormides. Niisugused on traditsioonilise ida teatri (nt Jaapani <em>n\u014d<\/em>\u2013 ja kabukiteatri) koodid, aga oma erireeglid toimivad ka n\u00e4iteks klassikalises balletis, Itaalia ooperis jm. Neid peab vaataja olema tundma \u00f5ppinud, et etendust m\u00f5ista.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKoodid, mis kehtivad v\u00e4ljaspool teatrit, \u00fcmbritsevas kultuuris. Need eeldavad vaatajalt lavastuse \u00fchiskondliku ja kultuurikonteksti tundmist. Seda t\u00fc\u00fcpi koodid on \u00fclekaalus realistlikus teatris.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTeisestel kultuuris\u00fcsteemidel (kirjandus, visuaalkunst, m\u00fctoloogia, religioon, popkultuur jne) p\u00f5hinevad koodid, mille tundmine v\u00f5ib olla tarvilik etenduse kujundite m\u00f5istmiseks v\u00f5i mis toovad sisse lisat\u00e4hendusi.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\t\u017destide puhul t\u00f6\u00f6tab stabiilne kood n\u00e4iteks klassikalises balletis, kus on omad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud k\u00e4teasendid, mida kasutatakse tantsufiguurides (nt arabesk, <em>pli\u00e9<\/em>). Kultuuris kehtiv kood m\u00e4\u00e4rab, kas peanoogutus t\u00e4hendab jaatust v\u00f5i eitust, v\u00f5i annab t\u00e4henduse \u00fclest\u00f5stetud ja rusikasse surutud k\u00e4ele. Sekundaarset kultuurikoodi on kasulik teada, et lavastuse \u201eNO83 Kuidas seletada pilte surnud j\u00e4nesele\u201d stseenis, kus j\u00e4nesed k\u00fclastavad kunstin\u00e4itust, tunda \u00e4ra viide moodsa kunsti klassiku Charles Rey fotole \u201ePlank piece I\u201d.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"584\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-218\" style=\"width: 600px;height: 411px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_plank_piece.jpg\" title=\"Charles Rey \u201ePlank piece I-II\u201d (1973). (The Broad)\" alt=\"Charles Rey \u201ePlank piece I-II\u201d (1973).\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_plank_piece.jpg 584w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_plank_piece-300x205.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 584px) 100vw, 584px\">\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-223\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuidas_seletada_pilte.jpg\" title=\"\u201eNO83 Kuidas seletada pilte surnud j\u00e4nesele\u201d (2009, Teater NO99, lav Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper). Foto Tiit Ojasoo\" alt=\"\u201eNO83 Kuidas seletada pilte surnud j\u00e4nesele\u201d\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuidas_seletada_pilte.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuidas_seletada_pilte-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<h3>\n\t6. T\u00e4henduse teke sise- ja v\u00e4lisseostes<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tTeatrisemiootikas on edasi arendatud Lotmanilt p\u00e4rinevat \u00fcmberkodeerimise m\u00f5istet, mis tugineb arusaamale, et tekstides tekivad loomuldasa erinevate elementide vahel seosed ja vastavused. Vabamas v\u00e4ljenduses on teatri puhul tegemist t\u00e4henduste loomisega etenduse <strong>sise- ja v\u00e4lisseostes<\/strong>. Etenduse siseseosed on eritasandilised suhted etenduse enda elementide vahel. Iga elemendi (m\u00e4rgi) t\u00e4hendust m\u00e4\u00e4ravad etenduse teised elemendid, millega see tuleb esile \u00fcheaegselt (n\u00e4iteks n\u00e4itleja repliik ja seda saatev \u017eest) v\u00f5i ajalises j\u00e4rgnevuses (n\u00e4iteks n\u00e4itleja repliik ja sellele j\u00e4rgnev teise n\u00e4itleja repliik dialoogis). Siseseosed on etenduse m\u00f5istmiseks esmat\u00e4htsad: etenduse kui terviku t\u00e4hendus kujuneb suhete v\u00f5rgustikus, kus \u00fcks element viitab teisele. Vaataja peab oma t\u00f5lgendusi pidevalt t\u00e4iendama ja t\u00e4psustama sedam\u00f6\u00f6da, kuidas see v\u00f5rgustik kuju v\u00f5tab.\n<\/p>\n<p>\n\tV\u00e4lisseoste puhul saavad etenduse elemendid (lisa)t\u00e4henduse suhte alusel etendusv\u00e4liste elementidega; nende seoste laad ja rikkus oleneb vaataja elukogemusest ja kultuuripagasist. Samuti asetab v\u00e4line \u00fcmberkodeerimine teatrietenduse kindlalt oma aja \u00fchiskondlikku ja kultuurikonteksti ning teritab t\u00e4helepanu ajastule iseloomulike ideede ja n\u00e4htuste suhtes.\n<\/p>\n<p>\n\tKoodid h\u00f5lmavad lavastuse p\u00f5histruktuuri, mis on loodud proovide k\u00e4igus ja seej\u00e4rel fikseeritud, kuid varieerub etenduste jooksul. Peale variatsioonide on etendustes ka omajagu juhuslikkust ja ettekavatsematust ehk mittekodeeritud elemente. Eesk\u00e4tt puudutab see n\u00e4itlejate m\u00e4ngu, mis ei piirdu ega saagi piirduda teadliku ja tahtliku m\u00e4rgiloomega \u2013 on nad ju elavad olendid, mitte marionetid. Samas kalduvad juhuslikud v\u00f5i mittekavatsuslikud elemendid, millega ei soovita teadlikult edasi anda mingit t\u00e4hendust, teatrilaval siiski semiotiseeruma, kuna vaataja eeldab, et see, mida ta n\u00e4eb, on t\u00e4henduslik.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-219\" style=\"width: 600px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_savisaar.jpg\" title=\"Muusikali \u201eNO46 Savisaar\u201c (2015, Teater NO99, lav Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper) m\u00f5istmiseks oli hea tunda nii Vana-Kreeka m\u00fc\u00fcte, antiikteatri konventsioone kui ka kaasaja Eesti poliitikaelu. V\u00e4lisseosed m\u00e4ngisid t\u00e4henduste tekkes suurt rolli. Savisaar \u2013 Marika Vaarik. Foto Ene-Liis Semper\" alt=\"Muusikali \u201eNO46 Savisaar\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_savisaar.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_savisaar-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\">\n<\/p>\n<p>\n\tSemiootika ei ole siiski universaalne t\u00f6\u00f6riist lavastuste m\u00f5istmiseks. T\u00e4nap\u00e4eval on semiootiline anal\u00fc\u00fcs tavaliselt \u00fchendatud hermeneutilise l\u00e4henemisega, sageli kombineeritakse seda ka fenomenoloogilise anal\u00fc\u00fcsiga, et saada lavastusest terviklikumat pilti.\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00e4rgnev semiootilise anal\u00fc\u00fcsi n\u00e4ide, praegu lavastajana tegutseva Jaanika Juhansoni tekst, p\u00f5hineb T\u00dc teatriteaduse erialal teatrisemiootika kursuse raames kirjutatud anal\u00fc\u00fcsil. Anal\u00fc\u00fcsitav lavastus on Madis K\u00f5ivu \u201eOmavahelisi jutuajamisi t\u00e4di Elliga\u201c (1998, Vanemuine, lav Ain M\u00e4eots).\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-kollane\">\n<p>\n\t\t<span style=\"font-size:20px\"><strong>P\u00f5gusad m\u00e4rgid<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"273\" class=\"alignnone wp-image-222\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_elli_jaager.jpg\" title=\"Merle J\u00e4\u00e4ger nimiosalisena lavastuses \u201eOmavahelisi jutuajamisi t\u00e4di Elliga\u201c. Foto Rein Urbel\" alt=\"Merle J\u00e4\u00e4ger nimiosalisena lavastuses \u201eOmavahelisi jutuajamisi t\u00e4di Elliga\u201c.\">\u201eKuna <strong>miimika<\/strong> on normaaljuhul alati olemas, on ta v\u00e4ga t\u00e4htis infoallikas. Et vaatamiskordi nappis, on v\u00f5imalik v\u00e4lja tuua vaid tegelaste k\u00f5ige sagedamini esinenud ilmed. Madis (Riho K\u00fctsar), kelle tulekuga mineviku elustamine\/elustumine algab, j\u00e4\u00e4b l\u00f5puni m\u00f5tlikuks ja vaikselt \u00fcllatunud vaatlejaks. Isegi siis, kui ta tegevuses osaleb. Seet\u00f5ttu toimib tema miimika eelk\u00f5ige <strong>subjekti tasandil<\/strong>. [\u2014] V\u00e4sinud ja muserdatud Elli ilme v\u00e4ljendab peamiselt tema enda siseelu, et siis aeg-ajalt teistega suheldes prahvatada \u2013 kas hirmunult (\u201eMadis \u2026 kas sa julgut minn\u00e4q (m\u00fcrin ja v\u00e4lk) ja lehm\u00e4 \u00e4r lauta viia?\u201c) v\u00f5i meeleheitlikult-vihaselt (\u201eKas s\u00f5s sulan\u00f5 ei ol\u00f5ki inemine!\u201c, \u201eKas s\u00f5s mul poiga olla ei v\u00f5iku\u201c).\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tMiimika on tihedalt p\u00f5imunud teiste m\u00e4rgis\u00fcsteemidega, eesk\u00e4tt lingvistiliste ja paralingvistiliste v\u00e4ljendusvahenditega. N\u00e4iteks laps-Marguse hirmuhoogu juuksel\u00f5ikusel saatis ahastav r\u00f6\u00f6kimine [\u2014]. Marguse meeleoluskaala oli k\u00f5ige laiem ning suunatud peamiselt kaaslastele \u2013 lapser\u00f5\u00f5must (\u201eTita!\u201c) joobnud l\u00f5tvuseni (\u201eMa ol\u00f5\u2026 t\u00e4\u00e4\u00e4\u00e4\u2026mb\u00e4 \u2026 ma m\u00f6\u00f6\u00f6\u00f6\u2026 \u00f6i\u2026.maja\u2026\u201c), sinna vahele veel kahtlustamist ja t\u00fcdinud \u00fcksk\u00f5iksust. [\u2014]\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t\u00d6eldakse, et n\u00e4itleja peaks suutma m\u00f5juda <strong>silmadega<\/strong>, kuigi see on v\u00e4ga raske. K\u00e4sitletavas lavat\u00fckis eristusid ja olid t\u00e4helepanu keskmesse seatud kaks silmapaari: suured lapsesilmad ja maani purjus mehe \u201everd t\u00e4is valgunud\u201c silmad. M\u00f5lemad kuulusid (eri stseenides) Margusele.\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tMiimikaga on seotud teised m\u00e4rgis\u00fcsteemid, ka <strong>plastika<\/strong>: \u017eestid ja poosid. Kui kirjeldasin tegelaste hoiakuid, mis k\u00f5ige enam v\u00e4ljendusid miimikas, siis \u00f5igupoolest v\u00f5ib neid suhtumisilminguid laiendada tegelaste kogu kehakeelele. N\u00e4iteks Elli longus\u00f5lgne toolil istumine, jalad risti ja k\u00e4ed r\u00fcpes. V\u00f5i Marguse rabelemine toolil, juuksel\u00f5ikajate haardes, silmad kinni, suu kisendades p\u00e4rani, n\u00e4gu punane ja pea tilpnemas. V\u00f5i seesama mees purjusp\u00e4i r\u00f6\u00f6tsakil \u00fcle laua.\u201c (Juhanson 1999: 24\u201325)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"613\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-221\" style=\"width: 600px;height: 392px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_elli_jaanovits_taalmaa.jpg\" title=\"Rudolf \u2013 Indrek Taalmaa ja Margus \u2013 Margus Jaanovits lavastuses \u201eOmavahelisi jutuajamisi t\u00e4di Elliga\u201c. Foto Anu \u00d5unapuu\" alt=\"\u201eOmavahelisi jutuajamisi t\u00e4di Elliga\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_elli_jaanovits_taalmaa.jpg 613w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_elli_jaanovits_taalmaa-300x196.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 613px) 100vw, 613px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teatrisemiootika rakendamine on \u00fcks v\u00f5imalusi viia l\u00e4bi etendusanaluus. Semiootilise l\u00e4henemisviisi korral pakuvad teatrilavastuses huvi esmajoones m\u00e4rkide toimimist ja t\u00e4henduste teket puudutavad k\u00fcsimused, nagu n\u00e4iteks m\u00e4rgis\u00fcsteemide ja m\u00e4rkide valik (mida kasutatakse, mida mitte, mis domineerib),\u00a0 teatrietenduse kui teksti \u00fclesehitus,\u00a0 reeglistik ehk &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":471,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/471"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}