![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/kolmeosaline-margimudel-03.png\" "\\"Joonis")
Peirce\u2019i mudel, mis on teatriteaduses populaarsem, kirjeldab aga suhet kolme elemendi vahel:\n<\/p>\n\n\tTeatrisemiootika vaatleb teatrit m\u00e4rkide vahendusel toimuva kommunikatsiooniprotsessina. J\u00e4rgnevalt tutvustatavad p\u00f5him\u00f5isted on 1. etendus kui tekst, 2. teatrim\u00e4rk, 3. m\u00e4rgis\u00fcsteem ehk teatrim\u00e4rkide klassifikatsioon, 4. kood, 5. semioos ehk m\u00e4rgiprotsess. Semiootiline anal\u00fc\u00fcs eeldab ka semiootika m\u00f5istevara kasutamist.\n<\/p>\n
\n\tSemiootiline anal\u00fc\u00fcs l\u00e4htub eeldusest, et teatrietendus on tekst, mis koosneb eri m\u00e4rgis\u00fcsteemidesse kuuluvaist m\u00e4rkidest.\n<\/p>\n
\n\tTeatrietendust saab k\u00e4sitleda tekstina, sest sel on teksti tunnused: v\u00e4ljendatus, struktureeritus ja piiritletus. Teatritegijate ideed materialiseeruvad mitmesugustes teatrim\u00e4rkides (v\u00e4ljendatus); etendus kujutab endast neist m\u00e4rkidest koosnevat keerukat mitmetasandilist struktuuri (struktuursus); etendusel on ajalised ja ruumilised piirid, mis eristavad etendust sellest, mis tema koosseisu ei kuulu (piiritletus).\n<\/p>\n
\n\tTeatrim\u00e4rk on etenduse iga element, mis kannab t\u00e4hendust.\n<\/p>\n
\n\tTeatrisemiootika on toetunud nii keeleteadlase Ferdinand de Saussure\u2019i kaheosalisele m\u00e4rgimudelile kui ka filosoof Charles Sanders Peirce\u2019i kolmeosalisele mudelile ning neid vajadust m\u00f6\u00f6da kombineerinud. Saussure\u2019i j\u00e4rgi koosneb m\u00e4rk t\u00e4histajast (materiaalne komponent) ja t\u00e4histatavast (mentaalne ehk m\u00f5tteline m\u00f5iste, millele t\u00e4histaja viitab).\n<\/p>\n
\n\tPeirce\u2019i mudel, mis on teatriteaduses populaarsem, kirjeldab aga suhet kolme elemendi vahel:\n<\/p>\n
\n\tLihtsustatult saab selle mudeli s\u00f5nastada nii: m\u00e4rk on see, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingis suhtes. \u201eSee\u201c on esitis (m\u00e4rk kitsamas m\u00f5ttes), \u201emidagi muud\u201c on objekt, \u201ekellegi jaoks mingis suhtes\u201c osutab m\u00f5jule, mida m\u00e4rk subjektile avaldab (Balme 2008: 79).\n<\/p>\n
\n\tTeatrim\u00e4rgid on \u00f5igupoolest m\u00e4rkide m\u00e4rgid<\/strong>: nad tuginevad neile semiootilistele s\u00fcsteemidele ehk \u201ekeeltele\u201d, mis toimivad tegelikkuses, v\u00e4ljaspool teatrit, nagu n\u00e4iteks \u017eestide keel, riietuse keel, muusika keel jne. Sageli kasutatakse teatris juba olemasolevaid objekte, ilma et neid kuidagi muudetaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6deldaks. M\u00e4rk langeb sel juhul materiaalselt (ent mitte tingimata t\u00e4henduslikult) kokku objektiga, mida ta t\u00e4histab \u2013 n\u00e4iteks lavale paigutatud tool on lavastuse v\u00e4ljam\u00f5eldud maailmas eksisteeriva tooli m\u00e4rk. Teatri erip\u00e4ra seisukohast on k\u00f5ige olulisem, teda teistest kunstidest eristav see, et tegelast kui elavat inimest t\u00e4histab teatris niisamuti elav inimene \u2013 n\u00e4itleja, mitte aga skulptuur, joonte ja v\u00e4rvide kombinatsioon v\u00f5i filmiekraanil liikuv kujutis. Teatud m\u00f5ttes topeldab teater tegelikkuses olemasolevaid semiootilisi s\u00fcsteeme \u2013 k\u00f5neleb samades keeltes, milles k\u00f5neleb kultuur. Teatris v\u00f5ime seega n\u00e4ha kultuuri enese-esitust.\n<\/p>\n \n\tTeatrim\u00e4rk v\u00f5ib etenduses t\u00e4ita erinevaid \u00fclesandeid ning kanda erinevaid t\u00e4hendusi. Teisiti \u00f6eldes on teatrim\u00e4rgid pol\u00fcfunktsionaalsed<\/strong> ja mobiilsed<\/strong>. Pol\u00fcfunktsionaalsus t\u00e4hendab, et mingi element lavastuses v\u00f5ib kanda vastavalt vajadusele erinevaid t\u00e4hendusi: kepp t\u00e4histab kord jalutuskeppi, kord vihmavarju, siis hobust v\u00f5i m\u00f5\u00f5ka; ere punane valgus v\u00f5ib viidata koidule v\u00f5i p\u00e4ikeseloojangule, tulekahjule, s\u00f5jale, kirele; \u00fcks ja sama n\u00e4itleja m\u00e4ngib etenduse jooksul mitut erinevat rolli jne. Vaatajal aitab m\u00e4rkide konkreetseid t\u00e4hendusi m\u00f5ista lavaline kontekst, milles neid kasutatakse. Eriti t\u00e4htsat osa etendab siin n\u00e4itleja, kes oma tegevuse ja\/v\u00f5i k\u00f5nega lavalistele elementidele t\u00e4hendusi omistab ja neid vajadust m\u00f6\u00f6da muudab. T\u00e4nu v\u00f5imele t\u00e4ita erinevaid \u00fclesandeid on teatrim\u00e4rgid mobiilsed ehk kergesti \u00fcksteisega asendatavad. Mingi t\u00e4henduse edasiandmiseks saab kasutada n\u00e4iteks s\u00f5nu v\u00f5i \u017eeste; p\u00f5\u00f5sast v\u00f5ib t\u00e4histada dekoratsioonielement, p\u00f5\u00f5saks kost\u00fcmeeritud n\u00e4itleja, videopilt vm. Teatrim\u00e4rkide taolist paindlikkust kasutatakse leidlikult \u00e4ra eesk\u00e4tt m\u00e4ngulistes, mitterealistlikes lavastustes.\n<\/p>\n \n\t \n\t\tLavastuses \u201eNO96 Seitse samuraid\u201d, mida etendati Kadrioru mahaj\u00e4etud v\u00e4libasseinides, saabusid loo j\u00e4rgi samuraid appi k\u00fclaelanikele. Kuna n\u00e4itlejad ei leidnud m\u00e4nguplatsilt\u00a0kedagi eest, siis t\u00f5id nad basseini \u00e4\u00e4re alt v\u00e4lja pr\u00fcgikonteinerid ja andsid neile talumeeste t\u00e4henduse: suhtlesid nendega, \u00f5petasid v\u00f5itlema, \u00f6\u00f6bisid nende juures jne. Vaenlasteks, kellega lahingut peeti, olid t\u00fchja basseini kallutatud mustad pr\u00fcgikotid, hobust t\u00e4histas vana mopeed jne.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tKunstile \u00fcldomaselt on teatrim\u00e4rk mitmet\u00e4henduslik<\/strong>. See v\u00f5ib avalduda t\u00e4henduste paljususena, mispuhul on tegemist semantilise rikkusega, aga ka t\u00e4henduse m\u00e4\u00e4ratlematuse ehk ambivalentsusena, mispuhul r\u00e4\u00e4gitakse ujuvatest t\u00e4hendustest, h\u00e4marusest vm. Vaataja \u00fclesanne on \u00e4ra tunda, millises semiootilises re\u017eiimis lavastus t\u00f6\u00f6tab \u2013 see v\u00f5ib olla n\u00e4iteks kavatsuslikult h\u00e4mar, j\u00e4ttes vaatajale suure vabaduse tajutavaid m\u00e4rke t\u00f5lgendada v\u00f5i t\u00f5lgendamisest sootuks loobuda. Niisuguseid lavastusi leidub palju postdramaatilises teatris ja tegevuskunstis.\n<\/p>\n \n\tM\u00e4rgi kolm v\u00e4\u00e4rtust<\/strong>\n<\/p>\n \n\tSemiootiline anal\u00fc\u00fcs ei piirdu m\u00e4rkide t\u00e4henduse t\u00f5lgendamisega. Tadeusz Kowzan on toonud v\u00e4lja teatrim\u00e4rkide kolm tahku v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtust: semantiline<\/strong>, esteetiline<\/strong> ja afektiivne<\/strong>. Esimene neist on seotud t\u00e4henduste loomise v\u00f5imega. Esteetiline v\u00e4\u00e4rtus seostub m\u00e4rkide materiaalse aspektiga, mida vaataja meeleliselt tajub (n\u00e4iteks lavakujunduses kasutatud materjalid ja v\u00e4rvid, valguse tugevus jne) \u2013 sellele asetab r\u00f5hu fenomenoloogiline vaateviis. Afektiivne v\u00e4\u00e4rtus t\u00e4hendab m\u00e4rgi v\u00f5imet vaatajat emotsionaalselt m\u00f5jutada. Esteetiline ja afektiivne v\u00e4\u00e4rtus teisendavad m\u00e4rgi t\u00e4hendust, olgu nad teadlikult kavandatud v\u00f5i mitte. (Kowzan 1992: 151\u2013163) Semiootilises anal\u00fc\u00fcsis tegeldakse pigem m\u00e4rkides endis peituvate esteetiliste ja afektiivsete v\u00e4\u00e4rtustega kui vaataja taju ja tunnetega. Kowzan pakkus v\u00e4lja, et teatrim\u00e4rki v\u00f5i m\u00e4rkide kogumit v\u00f5iks skemaatiliselt esitada kolmnurgana, kus k\u00fclgede pikkus kujutab semantilist, esteetilist ja afektiivset v\u00e4\u00e4rtust (Kowzan 1992: 165\u2013166).\n<\/p>\n \n\t \n\t\tN\u00e4iteks punane valgus kui tulekahju m\u00e4rk on semantiliselt vaene (t\u00e4hendus on ettearvatav) ja esteetiliselt \u00fcheplaaniline, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt tugeva emotsionaalse laenguga. Fantastiline, silmailu pakkuv kost\u00fc\u00fcm on esteetiliselt k\u00fclluslik ja k\u00fctkestav, kuid erilise tundelise v\u00e4rvinguta, kuna semantiline rikkus s\u00f5ltub kost\u00fc\u00fcmi suhtest tegelasega.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t \n\tM\u00e4rgi kolm t\u00fc\u00fcpi<\/strong>\n<\/p>\n \n\tTeatri seisukohast pakub huvi ka m\u00e4rkide jaotus nende suhte j\u00e4rgi objektiga, mida m\u00e4rk t\u00e4histab: ikoon, indeks ja s\u00fcmbol.\u00a0\n<\/p>\n \n\tIkoon<\/strong> on m\u00e4rk, mis sarnaneb objektiga. Selle t\u00e4hendus p\u00f5hineb vastuv\u00f5tja \u00e4ratundmisel, mis objektiga on tegemist.\n<\/p>\n \n\tIkoon on n\u00e4iteks teatri t\u00f6\u00f6kojas valmistatud m\u00f5\u00f5k, mida n\u00e4itleja kasutab rekvisiidina. Muidugi v\u00f5ivad m\u00e4rgid objektiga sarnaneda suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral. Oluline on, et vastuv\u00f5tja sarnasust tegelikkusega tajuks. Teatrisemiootikas on ikoonilisust peetud lausa teatrit tegevuskunstist eristavaks tunnusjooneks, kuna teater j\u00e4ljendab suurel m\u00e4\u00e4ral tegelikkust, s.t loob t\u00e4hendusi tegelikkusega sarnanemise kaudu.\n<\/p>\n \n\t\t \n\t\tIkoonilise identsusega on tegemist n\u00e4iteks siis, kui etendus toimub paigas, mis ongi kujutatud s\u00fcndmuste tegevuspaik (Mati Undi n\u00e4idendi \u201eVaimude tund Jannseni t\u00e4navas\u201c tegevus toimub Koidula majamuuseumis P\u00e4rnus ja seal lavastust etendatigi). V\u00f5i kui kasutatakse p\u00e4ris asju, mis teinekord toovad tegelikkusest kaasa oma konteksti (Estoplasti valgustid Andra Teede lavastuses \u201eEstoplast\u201c) jne.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tIndeks<\/strong> on m\u00e4rk, mis on objektiga ajas v\u00f5i ruumis seotud ja osutab sellele. Indeksi t\u00e4hendus p\u00f5hineb seosel, mille vaataja oma teadvuses m\u00e4rgi ja objekti vahel loob.\n<\/p>\n \n\tKlassikaline indeksi n\u00e4ide on suits kui kuskil p\u00f5leva tule m\u00e4rk. Teatris on indeksina t\u00f5lgendatud ka n\u00e4itlejate osutavaid \u017eeste v\u00f5i punktvalgust, mis suunab vaataja pilgu mingile elemendile laval (n\u00e4iteks portreele, mis ise v\u00f5ib olla ikoon). On v\u00e4idetud, et lavav\u00e4line ruum, mida vaataja vahetult ei n\u00e4e, luuakse suuremalt jaolt just indeksi t\u00fc\u00fcpi m\u00e4rkidega. (Carlson 1994: 4)\n<\/p>\n \n\t\tKui n\u00e4itleja tuleb laval kujutatud tuppa ja raputab vihmavarjult vett, siis on see m\u00e4rk, et v\u00e4ljas sajab vihma. See \u017eest on publikule mitten\u00e4htava, kujutletava vihmasajus t\u00e4nava v\u00f5i aia indeks (osutus sellele).\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tS\u00fcmbol<\/strong> on m\u00e4rk, mille seos objektiga on kokkuleppeline ja t\u00e4hendus tekib selle kokkuleppe v\u00f5i tava tundmise alusel.\n<\/p>\n \n\tM\u00f5ned s\u00fcmbolid on kultuuris kinnistunud t\u00e4hendusega, nagu n\u00e4iteks kristlik s\u00fcmboolika: rist t\u00e4hendab usku, ankur lootust, s\u00fcda armastust. Kuid suurem osa s\u00fcmboleid omandab t\u00e4henduse konkreetse teatrilooja loomingu kontekstis, s.t vastuv\u00f5tjal tuleb neid t\u00f5lgendada.\n<\/p>\n \n\t\tKui laval kujutatakse \u00e4ratuntaval viisil autot, siis on see ikoon (juhul kui lavale veereb p\u00e4ris auto, on tegemist ikoonilise identsusega). Kui k\u00f5lab autom\u00fcrin lava tagant, siis on see indeks, mis osutab publikule mitten\u00e4htavale autole. Kui lavastuse kontekstis n\u00e4itab auto tegelase sotsiaalset staatust (nt n\u00f5ukogudeaegne \u017diguli v\u00f5i uusim Porsche), siis toimib see s\u00fcmbolina.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t \n\tM\u00e4rk ei eksisteeri teatrietenduses tavaliselt \u00fcksikuna, vaid kuulub kokku teiste omataolistega.\n<\/p>\n \n\t\u00dcheliigilised m\u00e4rgid moodustavad m\u00e4rgis\u00fcsteemi<\/strong>. Teatri keel koosneb paljudest allkeeltest ehk m\u00e4rgis\u00fcsteemidest.\n<\/p>\n \n\tErika Fischer-Lichte (1992: 15) loetleb 14 teatri m\u00e4rgis\u00fcsteemi. Need jagunevad kolmeks laiemaks kategooriaks.\n<\/p>\n \n\tVaataja, kelle kohalolek on teatri eksisteerimiseks vajalik tingimus, tabelis m\u00f5istagi puudub \u2013 tema on teatri kunstilise s\u00f5numi adressaat.\n<\/p>\n \n\tErika Fischer-Lichte m\u00e4rgis\u00fcsteemide klassifikatsioon<\/strong>\n<\/p>\n \n\t \n\tRuumiga<\/strong> seotud m\u00e4rgis\u00fcsteemid on enamasti p\u00fcsivad (t\u00e4nap\u00e4eva teatris v\u00f5ib erandiks olla kiiresti muudetav valgustus), neid on mugav j\u00e4lgida ning nad alluvad h\u00e4sti kirjeldusele ja anal\u00fc\u00fcsile. Erit\u00e4helepanu vajab ruumit\u00fc\u00fcp (lavakontseptsioon). Seda iseloomustavad\n<\/p>\n \n\tNagu tabelist n\u00e4ha, on enamik teatri m\u00e4rgis\u00fcsteeme ehk keeli seotud n\u00e4itlejaga<\/strong>. N\u00e4itleja on lavategevuse subjekt \u2013 see, kes k\u00f5neleb ja tegutseb. Tegelaskuju loomiseks kasutab ta nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid m\u00e4rke, mis vastastikku \u00fcksteist m\u00f5jutavad. N\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 semiootiline anal\u00fc\u00fcs on keeruline seet\u00f5ttu, et suur osa m\u00e4rkidest, mida ta loob, on ebap\u00fcsivad, vahelduvad kiiresti ja varieeruvad etenduseti. Loodud lavakujusse sulandub n\u00e4itleja n-\u00f6 faktuur: tema isiksuslik omap\u00e4ra, kehalisus, h\u00e4\u00e4let\u00e4mber jms, mis ei muutu t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral t\u00e4hendusi vahendavateks m\u00e4rkideks, kuid on tegelase tervikt\u00e4henduse taandamatu koostisosa. Samuti v\u00f5ivad vaataja m\u00e4lus elustuda ja tema t\u00f5lgendusi m\u00f5jutada rollid, mida n\u00e4itleja on varem m\u00e4nginud. Varasemate rollide n\u00e4htamatut kohalolu n\u00e4itleja kehas on kujundlikult nimetatud rollislepiks v\u00f5i kummitamiseks (vt l\u00e4hemalt Carlson 2001: 52\u201395). Niisiis ei ole n\u00e4itleja kui elav inimolend t\u00e4pne ja t\u00e4iuslik t\u00e4henduste edastamise meedium, vaid kipub aina semiootilisest raamistikust v\u00e4lja libisema.\n<\/p>\n \n\tM\u00e4rgid ja m\u00e4rgis\u00fcsteemid t\u00e4idavad lavastustes mitut \u00fclesannet<\/strong>. Sageli on neil k\u00f5igepealt puhtpraktiline funktsioon, mida vastav s\u00fcsteem t\u00e4idab ka v\u00e4ljaspool teatrit: valgustus teeb laval toimuva n\u00e4htavaks, kost\u00fc\u00fcm kaitseb keha v\u00e4lism\u00f5jude eest, esemeid kasutatakse samal eesm\u00e4rgil nagu argieluski. M\u00e4rgis\u00fcsteemid iseloomustavad laval loodud maailma (n\u00e4iteks osutades, mis ajastu ja kohaga on tegemist) ning tegelasi (nende vanus, rahvus, sotsiaalne kuuluvus jne). Kuid lisaks sellele loovad m\u00e4rgis\u00fcsteemid lavastust korrastavaid r\u00fctme (eriti valgustus ja muusika- ning helikujundus), samuti meeleolu ja atmosf\u00e4\u00e4ri ning kannavad tihti ka s\u00fcmboolseid t\u00e4hendusi. Neid funktsioone t\u00e4idavad \u00fchtviisi erinevas stiilis m\u00e4rgid: realistlikud, abstraktsed, stiliseeritud, grotesksed jne.\n<\/p>\n \n\t \n\t\tAndrus Kivir\u00e4hki \u201eEesti matuse\u201c (2002, Eesti Draamateater, lav Priit Pedajas) kunstnik Pille J\u00e4nes kirjeldab lavakujundust j\u00e4rgnevalt. Kuna n\u00e4idendi tegelased \u00e4gavad vabatahtlikult v\u00f5etud kohustuste ja l\u00f5ppematu t\u00f6\u00f6koorma all, sai lava liigendavaks metafoorseks elemendiks pikk puuriit. Riidal oli ka praktiline funktsioon: lavastaja Priit Pedajas soovis kujundust, mis v\u00f5imaldaks tegelastel varjuda ja \u00fcksteise j\u00e4rele luurata. Puuriit laoti ehtsatest lepahalgudest, kuna tegevustikus on oluline osa reaalsel puul\u00f5hkumisel. Oluline detail oli romantilises v\u00f5tmes maalitud taevas koos tupspilvedega ja kolm traadil istuvat p\u00e4\u00e4sukest. Kujunduses (eriti kost\u00fc\u00fcmides ja grimmis) valitses naivistlik stilistika. (J\u00e4nes 2007: 29)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tKui anal\u00fc\u00fcsida teatrim\u00e4rkide \u00fclesandeid, siis tihti muutuvad m\u00e4rgis\u00fcsteemidevahelised piirid m\u00e4rkide liikuvuse t\u00f5ttu h\u00e4gusaks. N\u00e4iteks v\u00f5ib n\u00e4itleja k\u00f5ne toimida nagu muusika, nii et k\u00f5ne sisu muutub t\u00e4iesti ebaoluliseks; pilkup\u00fc\u00fcdvad kost\u00fc\u00fcmid v\u00f5ivad pigem kujundada efektset visuaalset \u00fcldpilti kui iseloomustada tegelast jne.\n<\/p>\n \n\tTeatri semiootiline erisugusus avaldub ka selles, et lavastuses toimib palju koode.\n<\/p>\n \n\tKood<\/strong> on semiootikas kokkuleppeline (v\u00f5i ka teadvustama) reeglistik, mille j\u00e4rgi m\u00e4rke luuakse v\u00f5i valitakse, omavahel \u00fchendatakse ja t\u00f5lgendatakse. Koodid korrastavad m\u00e4rgis\u00fcsteeme ja reguleerivad t\u00e4henduste loomist, samuti seda, mida \u00fcldse saab kasutada teatrim\u00e4rgina. \u00dcksikud m\u00e4rgid omandavad m\u00f5tte ja t\u00e4henduse koodide s\u00fcsteemis.\n<\/p>\n \n\t\tN\u00e4iteks \u017eestide kood m\u00e4\u00e4rab, mida mingi \u017eest kindlas kultuuris t\u00e4hendab (kultuuriti v\u00f5ivad t\u00e4hendused erineda), millised \u017eestid on n-\u00f6 lubatud ja millised mitte, kuidas \u017eeste omavahel kombineeritakse jms. Teatris v\u00f5ib \u017eeste kasutada kultuuris kehtiva reeglistiku p\u00f5hjal v\u00f5i kehtestada spetsiifilise koodi, mille alusel \u017eestid t\u00e4henduse saavad. Niisugused koodid toimivad n\u00e4iteks Jaapani \u00a0n\u014d<\/em>\u2013 ja kabukiteatris.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t \n\tTeatrietendus on semiootika vaateveerult keeruline kodeeritud tekst, mis k\u00e4tkeb kunstilist informatsiooni, kuna vaataja \u00fclesandeks on see tekst dekodeerida, lahti m\u00f5testada, kasutades talle tuntud koode. Ent lavastuse loojate ja vaatajate koodid ei lange kunagi t\u00e4ielikult kokku, mist\u00f5ttu etenduse vastuv\u00f5tt kujutab endast koodide dialoogi v\u00f5i koguni v\u00f5itlust, mille k\u00e4igus vaataja v\u00f5tab kas v\u00f5i osaliselt omaks lavastuse m\u00e4ngureeglid, kuid v\u00f5ib ka peale suruda oma koodi ja m\u00f5ista lavastuse t\u00e4hendusi omal moel. Kuna teatris ei saa vaataja etendust katkestada, et m\u00f5istmiseks tarvilikku infot otsida, siis on t\u00e4htis, et loojate ja vaataja koodidel oleks \u00fchisosa. Kui koodid on liialt erinevad, siis tekib oht, et suhtlemine \u00fcldse katkeb \u2013 vaataja loobub kaasa m\u00f5tlemast v\u00f5i k\u00f5nnib teatrisaalist v\u00e4lja. Et seda v\u00e4ltida, toimib teatrietendus \u201e\u00f5petava masinana\u201c, mis sisaldab peale uue kunstikeele ka selle keele m\u00f5istmiseks vajalikke viiteid. (Lotman 1990: 208)\n<\/p>\n \n\tSemioos<\/strong> on m\u00e4rkide toimimise ja t\u00e4hendus(t)e moodustumise protsess. Semioosil on kolm m\u00f5\u00f5det, millele vastavad semiootika kolm haru:\n<\/p>\n \n\tTeatrim\u00e4rgi t\u00e4hendus oleneb nii semantilisest, s\u00fcntaktilisest kui ka pragmaatilisest situatsioonist. Teisiti \u00f6eldes, m\u00e4rgi t\u00e4hendus muutub, kui\u00a0 \n\tSuur osa teatrim\u00e4rke luuakse sihiteadlikult selleks, et edasi anda mingit t\u00e4hendussisu: t\u00f6\u00f6kodades valmistatakse konkreetse lavastuse dekoratsioonid ja \u00f5mmeldakse kost\u00fc\u00fcmid, kavandatakse sobiv valguskujundus, proovisaalis leiutavad n\u00e4itlejad oma tegelasele k\u00f5nnaku v\u00f5i k\u00f5neviisi jne. Kuid lavastustes kasutatakse ka tegelikkusest v\u00e4ljanopitud elemente. N\u00e4iteks v\u00f5ib tellida lavastusele sobiva muusika m\u00f5nelt heliloojalt, aga muusikalise kujunduse v\u00f5ib koostada ka olemasolevatest muusikapaladest. Sellistel juhtudel on valik eesm\u00e4rgip\u00e4rane, seda suunavad need t\u00e4hendused, mida lavastuse loojad tahavad vahendada.\n<\/p>\n \n\tTeatrile on tunnuslik loodud ja\/v\u00f5i leitud v\u00f5i valitud objektide eesm\u00e4rgistatud n\u00e4itamine<\/strong> \u2013 see on t\u00e4henduste tekke eeltingimus. Selleks et n\u00e4idata, tuleb n\u00e4idatavad objektid k\u00f5igepealt muust maailmast eraldada, v\u00f5tta raami<\/strong> sisse. Raamina toimivad nii n\u00e4htamatu v\u00f5i n\u00e4htav vahejoon, mis lahutab vaataja n\u00e4idatavast objektist, kui ka vaikiv kokkulepe, mille kohaselt vaataja ei sekku n\u00e4itamise protsessi. Teatris t\u00f6\u00f6tab raamina lava \u2013 igasugune m\u00e4nguplatsina defineeritud ja piiritletud ruum. Lava olemasolu annab vaatajatele m\u00e4rku, et seal paiknevad esemed ja inimesed, mida talle n\u00e4idatakse, n\u00f5uavad t\u00e4helepanu ja t\u00f5lgendamist, sest nad on potentsiaalselt t\u00e4henduslikud.\n<\/p>\n \n\t\tMadis K\u00f5ivule oli teater ennek\u00f5ike n\u00e4itamise ja vaatamise koht. Tema n\u00e4idenditesse on sisse kirjutatud kujutluslik lava kui t\u00e4henduste \u00e4ratundmiseks valmis seatud paik. K\u00f5ivu arvates pidi k\u00f5ik, mis oli talle t\u00e4henduslik, raamina toimival laval n\u00e4htav olema. Seet\u00f5ttu kohtab tema n\u00e4idendeis tihti \u201ev\u00f5imatuid\u201c stseene, mis tegelikus teatris lavale ei mahuks ega sobiks. N\u00e4iteks n\u00e4idendi \u201eFilosoofip\u00e4ev\u201c \u00fches stseenis peaks laval olema \u00f5htune linn: majad ja puud, jalutajad ja koerad, m\u00f5ni ratsamees ja hobus\u00f5iduk ja palju muud \u2013 s\u00f5naga, avar linnamaastik. Selle t\u00e4hendus ei ole ilmne, lugejal endal tuleb p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, miks seda maastikku n\u00e4idatakse \u2013 v\u00f5i leppida ebaselgusega.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n \n\t \n\tM\u00e4rgiprotsess, milles moodustuvad t\u00e4hendused, kulgeb ajas. Selle alguspunkt ehk lavastuse loojate tegevus ja l\u00f5pp-punkt ehk etenduse vastuv\u00f5tt ei lange m\u00f5istagi kokku. Lavastuse tegijad alustavad k\u00fcsimusest, kuidas v\u00e4ljendada mingit ideed, emotsiooni, n\u00e4htust, ning leiavad v\u00f5i leiutavad selleks otstarbeks sobivad m\u00e4rgid. Vaataja t\u00f5lgendust\u00f6\u00f6 toimub aga teistpidises suunas: ta tajub k\u00f5igepealt m\u00e4rki, t\u00e4psemalt selle materiaalset aspekti, ning seostab selle mingi idee, emotsiooni, n\u00e4htusega, millele ta arvab m\u00e4rki viitavat. Kummatigi ei tarvitse see t\u00e4hendus langeda kokku m\u00e4rgi loojate taotlusega. (Kowzan 1992: 51\u201361)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teatrisemiootika vaatleb teatrit m\u00e4rkide vahendusel toimuva kommunikatsiooniprotsessina. J\u00e4rgnevalt tutvustatavad p\u00f5him\u00f5isted on 1. etendus kui tekst, 2. teatrim\u00e4rk, 3. m\u00e4rgis\u00fcsteem ehk teatrim\u00e4rkide klassifikatsioon, 4. kood, 5. semioos ehk m\u00e4rgiprotsess. Semiootiline anal\u00fc\u00fcs eeldab ka semiootika m\u00f5istevara kasutamist. 1. Tekst Semiootiline anal\u00fc\u00fcs l\u00e4htub …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":472,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"M\u00e4nguline](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_seitse_samuraid1.jpg\" "\\"M\u00e4nguline")
\n<\/p>\n\n
![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/teatrimarkide_kolm_tahku.png\" "\\"Joonis")
\n<\/p>\n\n
![\"Esteetiliselt](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_lillede_keel.jpg\" "\\"Esteetiliselt")
\n<\/p>\n\n
![\"\u201eVaimude](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_vaimude_1.jpg\" "\\"\u201eVaimude")
Piirjuhtum on nn ikooniline identsus (vt Carlson 1990: 84), mispuhul kasutatakse mitte tegelikkusega sarnaseid, vaid samaseid, otse reaalsusest v\u00f5etud elemente.\n\t<\/p>\n\n
\n
![\"Auto](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_porguvark.jpg\" "\\"Ikooniline")
\n<\/p>\n\n\t\u00a0 \u00a03. M\u00e4rgis\u00fcsteem
\n<\/h3>\n\n
![\"Erika](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-05.png\" "\\"etenduskunstide_joonised-05.png\\"")
\n<\/p>\n\n
![\"\u201eEesti](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_eesti_matus.jpg\" "\\"\u201eEesti")
\n<\/p>\n\n
\n\t4. Kood
\n<\/h3>\n\n
![\"Kindlast](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kabuki.jpg\" "\\"Kindlast")
\n<\/p>\n\n\t5. Semioos ehk m\u00e4rgiprotsess
\n<\/h3>\n\n
a) sellele antakse m\u00e4ngu kaudu teine \u00fclesanne ja sisu (n\u00e4iteks kasutatakse keppi vihmavarjuna, siis hobusena);\u00a0
b) see l\u00fclitatakse teise kooslusse (n\u00e4iteks valsiviis tantsustseeni ja surmastseeni saatemuusikana);\u00a0
c) seda kasutab teine subjekt (t\u00e4hendus s\u00f5ltub vaatajast, kel tekivad isikliku kogemuse pinnalt omaenda m\u00f5tteseosed ja lisat\u00e4hendused).\n<\/p>\n\n
![\"Madis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_filosoofipaev.jpg\" "\\"Madis")
\n<\/p>\n