\n| \n\t\t\t\t\t\u201eV\u00f5ttes vaatluse alla Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri (s. 1959) ooperi \u201eWallenberg\u201c (2001), p\u00fc\u00fcan k\u00e4esolevas artiklis \u00fchendada [\u2014] muusikalist dramaturgiat lavastusliku aspektiga. Selleks uurin libretot ja selle seoseid muusikaga ning seej\u00e4rel vaatlen, kuidas neid on t\u00f5lgendatud lavastuses. Sellist uurimisk\u00e4iku j\u00e4rgides loon esmalt libreto ja muusika anal\u00fc\u00fcsimisel teose muusikadramaturgilise tausta. Seej\u00e4rel \u00fchendan muusikadramaturgia lavastuse anal\u00fc\u00fcsiga. Artikli p\u00f5hiosas keskendun tegelaskonnale: iga tegelase v\u00f5i tegelasgrupi juures toon v\u00e4lja olulisemad muusikalised p\u00f5hijooned ning nende avaldumise lavastuses. [\u2014]<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tUurimisk\u00fcsimus ja protsessi selgitus. Autor selgitab, mida ja kuidas artiklis tegema hakkab. Ta uurib libreto ja muusika seoseid. Lavam\u00e4rkide osas on suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud ka stsenograafiale, kuid v\u00e4hem lauljate rollilahendustele.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n\t\t\t\t\t\u201eWallenbergi\u201c valisin anal\u00fc\u00fcsi aluseks mitmel p\u00f5hjusel. K\u00f5igepealt on tegemist viimase k\u00fcmnendi \u00fche t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsema eesti ooperiga, mis pakub v\u00f5imalusi mitmesugusteks lavalisteks lahendusteks. Teiseks, ooperi temaatika on aktuaalne, k\u00e4sitledes isiksust totalitaarses \u00fchiskonnas ning kangelase m\u00fc\u00fcdi tekkimist ja sellega manipuleerimist. Raoul Wallenberg oli Rootsi diplomaat, kes jagas Teise maailmas\u00f5ja ajal Budapestis juutidele Rootsi kaitsepasse ning p\u00e4\u00e4stis seega tuhandeid inimesi surmast. N\u00f5ukogude v\u00e4gede j\u00f5udmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVLi julgeolekuteenistuse KGB (\u041ao\u043c\u0438\u0442\u0435\u0442 \u0433\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u043e\u0439 \u0431\u0435\u0437\u043e\u043f\u0430\u0441\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 \u2013 Riikliku Julgeolekukomitee) poolt ning t\u00f5en\u00e4oliselt hukkus ta \u00fches Gulagi vangilaagris. Kolmandaks, Moskva Helikon Opera juhi Dmitri Bertmani \u00f5nnestunud lavat\u00f5lgendus 2007. aastal Rahvusooperis Estonia Arvo Volmeri dirigeerimisel koos Ene-Liis Semperi stsenograafiaga annab hea materjali lavastuse anal\u00fc\u00fcsiks. [\u2014]<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tTeemavaliku p\u00f5hjendus ja konteksti selgitus. Autor esitab l\u00fchikokkuv\u00f5tte peategelase protot\u00fc\u00fcbi elust ja lavastuse temaatikast.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n\n\n\t\t\t\t\tNagu \u00f6eldud, jaguneb ooper \u201eWallenberg\u201c kaheks vaatuseks ning 19 stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. Stseenide j\u00e4rjestus ooperis on j\u00e4rgmine:\u00a0<\/span>
Esimene vaatus<\/span><\/strong> \u2013 1. Proloog; 2. Konverents I; 3. Rongijaam I; 4. Plaan I; 5. Rongijaam II; 6. P\u00e4\u00e4stetud; 7. Plaan II; 8. Eichmann I; 9. Rongijaam III; 10. Plaan III; 11. Surmamarss.<\/span>
Teine vaatus<\/span><\/strong> \u2013 12. Smer\u0161\/NKVD; 13. Konverents II; 14. Gulag I; 15. Gulag II; 16. V\u00f5itlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus.<\/span>
\u201eWallenbergi\u201c kaks vaatust erinevad teineteisest ideeliselt [\u2014]. Esimeses vaatuses on s\u00fcndmused ratsionaalselt seletatavad ja j\u00e4lgitavad, isegi kronoloogiliselt j\u00e4rjestatavad, tegevus kulgeb lineaarselt j\u00e4lgitavas ajas, kus peamise liini moodustab Budapesti juutide p\u00e4\u00e4stmisaktsioon Wallenbergi poolt. Teises vaatuses valitseb aga m\u00e4rksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool, teemaks on Wallenbergi saatus N\u00f5ukogude Liidus ja Wallenbergi-m\u00fc\u00fcdi teke. [\u2014]\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\tLibreto dramaturgiline struktuur.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n\t\t\t\t\tNiisiis on ooperi esimene vaatus justkui ajaloolise Wallenbergi vaatus, mis keskendub Wallenbergi isiksuse konstrueerimisele. Kolm stseeni koondavad t\u00e4helepanu t\u00e4ielikult Wallenbergi sisemaailmale: Wallenbergi monoloogid \u201ePlaan I\u201c, \u201ePlaan II\u201c, \u201ePlaan III\u201c (neist viimases, \u201ePlaan III-s\u201c, esineb ka teine tegelane, Daam). Kui eemaldada need stseenid esimesest vaatusest, n\u00e4eme, et vaatuse struktuur langeb \u00fcldplaanis kokku teise vaatuse omaga. [\u2014]<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tStruktuuri t\u00f5lgendus.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n\t\t\t\t\tOma mastaapsuse ja tegelaste rohkuse poolest on teise vaatuse ja \u00fchtlasi kogu ooperi kulminatsiooniks aga l\u00f5pustseen \u201eWallenbergi tsirkus\u201c. Siin ristuvad k\u00f5ik olulisemad liinid, mis teise vaatuse jooksul k\u00f5lanud \u2013 Vene ohvitserid, elluj\u00e4\u00e4nud, Gulagi vangid, Wallenberg 2 \u2013, osa neist isegi otseste tsitaatide n\u00e4ol. Stseeni viimane suur t\u00f5usulaine, mis viib v\u00e4lja kulminatsioonini, algab Ameerika \u00dchendriikide presidendi Ronald Reagani sisenemisega, millega kaasneb muusikas tihenev faktuur, d\u00fcnaamika kasv, kiired v\u00e4ltused ning pulseeriva l\u00f6\u00f6kpillir\u00fchma esiletung. K\u00f5ik lavalolijad osalevad j\u00f5ulises l\u00f5pukooris, millesse on pikitud justkui ebajumalat kummardavad fraasid \u201eWallenberg, Wallenberg \u2026\u201c. P\u00e4rast tipu saavutamist taktis 907 j\u00e4rgneb kiire taandumine ning taktis 911 k\u00f5lab kaugusest katkendlikuna Naise aaria esimesest vaatusest.\u201c (Pajuste 2013: 121\u2013125)<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tMuusika ja lavategevuse k\u00f5rvutamine.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n \n\t\t![\"Stseen](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_wallenberg_3.jpg\" "\\"Stseen") \n\t<\/p>\n \n\n\n| \n\t\t\t\t\t\u201eL\u00e4htuvalt nii ooperi tekstist kui muusikast langeb kogu teose k\u00f5rgpunkt l\u00f5pustseeni \u201eWallenbergi tsirkus\u201c. Selle asemel et j\u00e4rgida partituuri remarke (viiteid Lubjankale jne.), on Bertman otsustanud v\u00f5tta stseeni nimetust s\u00f5nast \u2013 lavastaja l\u00e4htubki tsirkusest. Lavale on valgunud v\u00e4ga kirev, \u00fclekaalukalt groteskne tegelaskond. Sakslaste, elluj\u00e4\u00e4nud juutide, Wallenbergi onupoja, Vene ohvitseride jt. k\u00f5rval n\u00e4eme laval astronaute, Disney-kangelasi, J\u00f5uluvana ja muid \u201emuinasjutulisi\u201c karaktereid. Absurditunde ja naeruv\u00e4\u00e4rsuse s\u00fcvendamiseks on lavale paigutatud l\u00f5bustusparki meenutav karussell, mille \u00fcmber tegelased koonduvad. Groteskse v\u00e4ljenduse haripunktis, mis langeb kokku muusikalise kulminatsiooniga, hakkab kogu tegelaskond \u2013 kuhu on lisandunud isegi elluj\u00e4\u00e4nud juudid \u2013 \u00fcksmeelselt nagu ekstaatilises tantsus \u00f5\u00f5tsuma. Kogu seos ajaloolise Wallenbergiga on niisiis k\u00f5rvale j\u00e4etud ning v\u00f5imendunult n\u00e4idatakse meedia poolt konstrueeritud m\u00fc\u00fcti. [\u2014]<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tLavastaja t\u00f5lgenduse anal\u00fc\u00fcs.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n\t\t\t\t\tLibretost l\u00e4htuvalt erinevad ka lavastuses kaks vaatust nii teemak\u00e4sitluse kui ka kujutusviisi poolest. Liigendumisel nii-\u00f6elda sakslaste ja venelaste vaatusteks on loo \u201esuunamuutus\u201c vaatajale tajutavaks tehtud. Juba esimese vaatuse l\u00f5pus koos Vene ohvitseride telefonik\u00f5nega v\u00f5tab maad N\u00f5ukogude Liitu s\u00fcmboliseeriv punane valgus ja laest langeb punane kangas. Pinge s\u00e4ilitamine vaatuste vahel on tingimata vajalik, seda eeldab ka muusika \u2013 keelpillide \u00e4revad t\u00f5usvad glissando-k\u00e4igud ning hiljem lisanduvad puupuhkpillide k\u00f5rges registris trillerid [\u2014] tekitavad \u00e4revustunde, mis kulmineerub vaskpillide raskete akordidega [\u2014]. Sellele on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud ka stsenograafias: alarmeeriv punane valgus h\u00f5lmab terve lavaruumi. [\u2014]<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tStsenograafia ja muusikadramaturgia.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n\t\t\t\t\tLavastuses ja kujunduses tuuakse Wallenbergi vastandamist teistele tegelastele selgelt v\u00e4lja juba kost\u00fc\u00fcmiga \u2013 kui Wallenbergi vaenlased kannavad l\u00e4ikivaid, \u00fclepingutatult ilutsevaid kost\u00fc\u00fcme, siis Wallenbergi lihtne ja lakooniline valge \u00fclikond loob sellele silmatorkava kontrasti. Eriti eredalt m\u00e4rkame vastandust Wallenbergi valge p\u00f5hiv\u00e4rvi ja sakslaste mustade kost\u00fc\u00fcmide vahel. Valge \u00fclikonnaga ei j\u00e4\u00e4 Wallenberg aga kogu ooperiks \u2013 esimese vaatuse l\u00f5ppstseenist alates kannab nimitegelane juudir\u00fc\u00fcd kuni ooperi l\u00f5puni.\u201c (Pajuste 2013: 127\u2013132)<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n | \n\t\t\t\t\tTegelaskonna kirjeldus seostatuna lavastuse t\u00f5lgendusega.<\/span>\n\t\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Maris Pajuste artikkel ajakirjast Res Musica. \u201eV\u00f5ttes vaatluse alla Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri (s. 1959) ooperi \u201eWallenberg\u201c (2001), p\u00fc\u00fcan k\u00e4esolevas artiklis \u00fchendada [\u2014] muusikalist dramaturgiat lavastusliku aspektiga. Selleks uurin libretot ja selle seoseid muusikaga ning seej\u00e4rel vaatlen, kuidas neid on t\u00f5lgendatud lavastuses. …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":474,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}} | | | | | | | | |
![\"Foto](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_wallenberg_2.jpg\" "\\"Stseen")
\n<\/p>\n