{"id":24,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/ruum-ja-ruumisuhted\/"},"modified":"2025-05-06T14:31:41","modified_gmt":"2025-05-06T11:31:41","slug":"ruum-ja-ruumisuhted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/ruum-ja-ruumisuhted\/","title":{"rendered":"Ruum ja ruumisuhted"},"content":{"rendered":"

Etenduse toimumise tingimuseks on etendajate ja vaatajate kooskohalolu ning seet\u00f5ttu on iga etenduse komponent ka ruum ja selles loodud suhted. Ruumi anal\u00fc\u00fcsimise tuum on reaalse ja fiktsionaalse ruumi omavaheline pingev\u00e4li<\/b> ehk tegelik keskkond ja sellesse loodud v\u00e4ljam\u00f5eldud maailm.<\/span><\/span><\/p>\n

Lavastuse loomist ja etenduse vastuv\u00f5ttu m\u00f5jutavad kogu \u00fcmbritsev f\u00fc\u00fcsiline keskkond ning sellega seotud kultuurilised ja sotsiaalsed t\u00e4hendused.<\/b> Lavastust m\u00f5jutab n\u00e4iteks teatrihoone asukoht linnaruumis (keskuses v\u00f5i k\u00f5rvalt\u00e4naval) v\u00f5i see, kui m\u00e4ngitakse \u00fcldse maakohas. T\u00e4henduslik on ka hoone ise: kas see on t\u00fc\u00fcpiline teatrimaja, teatriks kohandatud ehitis v\u00f5i leitud koht. Teatrihoonetega kaasnevad ka institutsionaalsed kontekstid: suured hooned tehniliselt h\u00e4sti varustatud lavadega kuuluvad enamasti pika ajaloo ja riigi toetusega teatritele. Leitud kohtades m\u00e4ngitakse peamiselt suvel ja uute ruumisuhete loomisel on altimad katsetama avangardteatrid. <\/span><\/span><\/p>\n

\"Eesti<\/p>\n

Teatrihoone arhitektuur vastab kindlatele p\u00f5him\u00f5tetele, sest iga ruumit\u00fc\u00fcp loob eeldused teatud esteetikaks ja vaatajakogemuseks. K\u00f5ige levinum teatriruumi t\u00fc\u00fcp on karplava<\/b>, kus lava ja saal on teineteisest lavaportaali ja eeslavaga eraldatud ning asetsevad teineteise suhtes vastakuti. Lavamehhanismid on vaataja eest enamasti varjatud. Sellisel laval saab k\u00f5ige kergemini s\u00fcndida illusionistlik (terviklikku lavaillusiooni loov) teater. 20. sajandi teisest poolest, Eestis alates 1990. aastatest on levinud black-box<\/i>\u2019i t\u00fc\u00fcpi saal ehk must kast<\/b>. Saal on siin v\u00f5imalikult neutraalset v\u00e4rvi, lava ja saali paiknemist on v\u00f5imalik vastavalt vajadusele muuta ning luua ka tavap\u00e4ratuid ruumisuhteid. Black-box <\/i>v\u00f5imaldab m\u00e4ngida erinevates teatrilaadides: nii illusionistlikult, tinglikult kui postdramaatiliselt. <\/span><\/span><\/p>\n

\"Eesti<\/p>\n

Leitud koht <\/span><\/b>t\u00e4hendab lavastuse m\u00e4ngimiseks kohandatud ruumi, mis on loodud v\u00f5i tavaliselt kasutusel teisel otstarbel. See v\u00f5ib olla nii sise- kui v\u00e4lisruum. Leitud kohaga seotud kultuurilised ja sotsiaalsed t\u00e4hendused on eriti k\u00f5nekad kindla paiga v\u00f5i ruumi erip\u00e4radega arvestavate kohaspetsiifiliste lavastuste<\/b> puhul, kui kaasa m\u00e4ngivad \u00fcmbritsev keskkond ja selle t\u00e4hendus kultuuriloos. Leitud kohas v\u00f5ib luua ka illusionistlikku teatrit, kuid just sellised etenduspaigad \u00e4rgitavad looma uusi ruumikogemusi. Teatritegemiseks kasutatavad tuntud leitud kohad on A. H. Tammsaare muuseum Vargam\u00e4el, Kadrioru loss, Viinistu kunstimuuseum, Omari k\u00fc\u00fcn Naissaarel ja Keila-Joa m\u00f5is. <\/span><\/span><\/p>\n

Etenduse esteetika ja selle vastuv\u00f5tuga on seotud lava ja saali omavaheline suhe<\/strong>.<\/p>\n

    \n
  1. Kuidas m\u00f5jutab saali suurus lavastuse esteetikat? Aga etendajate ja vaatajate omavahelisi suhteid?<\/li>\n
  2. Kas lava ja saal on teineteisest selgelt eraldatud v\u00f5i moodustub \u00fcks terviklik keskkond?<\/li>\n
  3. Kas vaatajad istuvad paigal, vahetavad etenduse kestel asukohta v\u00f5i saavad kogu etenduse v\u00e4ltel vabalt ringi liikuda? Kuidas see m\u00f5jutab etenduse vastuv\u00f5ttu?<\/li>\n
  4. Kuidas suhestuvad etendajad vaatajaga? Kas saali ignoreeritakse, p\u00f6\u00f6rdutakse publiku kui anon\u00fc\u00fcmse massi poole, k\u00f5netatakse kedagi isiklikult, palutakse midagi teha vms?<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

    Lava ja saali, lavaruumi ja fiktsionaalse ruumi omavaheliste suhete kirjeldamiseks on p\u00f5hjalikud mudelid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud teatrisemiootikas. (Fischer-Lichte 1992, McAuley 2000) Reaalse ruumi jagab Erika Fischer-Lichte kaheks: teatriruum<\/strong> ehk f\u00fc\u00fcsiline keskkond, mida teatri tegemiseks kasutatakse. See h\u00f5lmab nii etendajate kui vaatajate ala. Lavaruum<\/strong> on see osa teatriruumist, kus tegutseb n\u00e4itleja etendust m\u00e4ngides ja mis ei pea olema piiritletud f\u00fc\u00fcsilise lava v\u00f5i lavakujundusega. (Fischer-Lichte 1992: 93\u2013102) Fenomenoloogiline silm keskendub ruumi materiaalsetele omadusele ja \u00fcldisele ruumikogemusele (atmosf\u00e4\u00e4r, materiaalsus jne), semiootiline selles loodud t\u00e4henduslikele suhetele. Ruumisuhteid j\u00e4lgitakse tegelaste omavaheliste suhete t\u00f5lgendamisel, lavakujundus tervikuna v\u00f5ib endas k\u00e4tkeda kogu lavastuse m\u00f5istmise v\u00f5tit. <\/span><\/span><\/p>\n

    Fiktsionaalne maailm on v\u00e4ljam\u00f5eldud maailm<\/span><\/b>, mis teatrietenduses s\u00fcnnib dramaturgia, etendajate m\u00e4ngu ja ruumikasutuse koostoimes. Vastavalt reaalse teatriruumi v\u00f5imalustele luuakse stsenograafia<\/b>, mis kujundab materiaalse keskkonna ja t\u00e4histab fiktsionaalset maailma. Stsenograafiat ehk lavakujundust m\u00f5istetakse t\u00e4nap\u00e4eval kui lavastuse visuaalset ja ruumilist lahendust (dekoratsioone, valguskujundust ja multimeedialahendusi). <\/span><\/span><\/p>\n

    Stsenograafial on mitu \u00fclesannet. Esteetilisel tasandil on see lavastuse f\u00fc\u00fcsiline ja visuaalne keskkond. Fiktsionaalsel tasandil viitab see tegevuse ajale ja kohale ehk kujutab loo tegevuspaika<\/b>, aidates vaatajal fiktsionaalses maailmas orienteeruda. Performatiivsel tasandil loob lavakujundus n\u00e4itlejatele (osav\u00f5tuteatris ka vaatajatele) teatriruumis m\u00e4ngimise v\u00f5i liikumise v\u00f5imalused ehk v\u00f5imaldab luua misanstseene. <\/span><\/span><\/p>\n

    Nii nagu dramaturgia ja etendamise puhul, tegeletakse ka stsenograafia anal\u00fc\u00fcsimisel selle esteetilise paigutamisega vastavalt stiilile (realistlik, modernistlik, abstraktne jne). Stsenograafia s\u00fcnnib dramaturgilise materjali, lavastaja idee ja kunstniku k\u00e4ekirja koostoimes. Fiktsionaalse maailma sisesed ruumisuhted luuakse peamiselt kahel viisil: lavakujunduse ja n\u00e4itlejate m\u00e4nguga. <\/span><\/span><\/p>\n

    Ruumi k\u00e4sitlemisel on olulised k\u00f5ik kolm etendusanal\u00fc\u00fcsi komponenti. Ruumisuhete ja atmosf\u00e4\u00e4ri tabamiseks seda kirjeldatakse. Ruum v\u00f5imaldab esitada intrigeerivaid uurimisk\u00fcsimusi, mis v\u00f5ivad olla seotud nii kitsamalt stsenograafia kui laiemalt teatriruumiga, n\u00e4iteks selle v\u00f5imaldatud inimestevaheliste suhetega.<\/span><\/span><\/p>\n

    Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib k\u00fcsida: milline on lavaruumi loodud f\u00fc\u00fcsiline reaalsus ja kuidas luuakse selle abil fiktsionaalne maailm?<\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Etenduse toimumise tingimuseks on etendajate ja vaatajate kooskohalolu ning seet\u00f5ttu on iga etenduse komponent ka ruum ja selles loodud suhted. Ruumi anal\u00fc\u00fcsimise tuum on reaalse ja fiktsionaalse ruumi omavaheline pingev\u00e4li ehk tegelik keskkond ja sellesse loodud v\u00e4ljam\u00f5eldud maailm. Lavastuse loomist …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":621,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/621"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}