{"id":23,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/etendaja-naitleja-laulja-tantsija-muusik\/"},"modified":"2025-05-06T14:31:13","modified_gmt":"2025-05-06T11:31:13","slug":"etendaja-naitleja-laulja-tantsija-muusik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/etendaja-naitleja-laulja-tantsija-muusik\/","title":{"rendered":"Etendaja: n\u00e4itleja, laulja, tantsija, muusik"},"content":{"rendered":"

J\u00e4rgnevalt vaadeldakse etendajaid ja nende anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imalusi s\u00f5na-, tantsu- ja muusikateatris.<\/span><\/span><\/p>\n

Teatri tuumaks on etendaja: ilma laval m\u00e4ngiva inimeseta (teatud juhtudel etendaja funktsioonis oleva nuku v\u00f5i objektita) ega teda j\u00e4lgiva publikuta ei ole ka etendust. Euroopa teatris on varauusajal alanud arengu tulemusel lahknenud \u00fcksteisest s\u00f5na-, muusika- ja tantsuteater ning \u00fchtlasi n\u00e4itleja, laulja ja tantsija ametid ning ametitele omased oskused. 21. sajandil k\u00f5neletakse nende k\u00f5rval taas universaalsest etendajast, kes valdab nii s\u00f5na, liikumist kui muusikat ega tegutse kindla teatriliigi ega \u017eanri piirides. <\/span><\/span><\/p>\n

Etendajaid uurides esitatakse k\u00f5igepealt \u00fcldise taseme k\u00fcsimused:<\/p>\n

    \n
  1. Millises teatriliigis, \u017eanris ja stiilis on lavastus loodud?<\/li>\n
  2. Kas lavastuses domineerib s\u00f5na, tants, muusika, multimeedia vms?<\/li>\n
  3. Kas lavastus j\u00e4rgib mingit tuntud teatristiili v\u00f5i on esil isikup\u00e4rane lavastajak\u00e4ekiri?<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

    20. sajandil on teatripraktikat k\u00f5ige enam m\u00f5jutanud Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti ja Jerzy Grotowski teatriideed. Iga\u00fcks neist on loonud erip\u00e4rase teatrilaadi ja vastava teooria, mille \u00fcks olemuslik osa on n\u00e4itleja ja rolli suhe, aga ka vaatajale vaikimisi m\u00e4\u00e4ratud positsioon selles teatris. <\/span><\/span><\/p>\n

    Eesti s\u00f5nateater p\u00f5hineb suures osas 19.\u201320. sajandi vahetuse Vene lavastaja Konstantin Stanislavski s\u00fcsteemil ehk ps\u00fchholoogilisel realismil<\/b>. Realistliku n\u00e4itlemise<\/strong> eesm\u00e4rk on j\u00e4ljendada (argi)elu ja luua lavaillusioon: tegelane tekitab vaatajas \u00e4ratundmisefekti ja tema tegutsemist on v\u00f5imalik t\u00f5lgendada vastavalt reaalelule. Ps\u00fchholoogiline n\u00e4itlemine<\/strong> t\u00e4hendab eelk\u00f5ige seda, et n\u00e4itleja loob rolli, l\u00e4htudes n\u00e4idendi tegelasest kui ps\u00fchholoogilisest ja terviklikust isikust ning v\u00e4ljendab tema siseelu f\u00fc\u00fcsilise tegevuse kaudu. Stanislavski s\u00fcsteemi kesksed m\u00f5isteid on l\u00e4bielamine ja \u00fcmberkehastumine. N\u00e4itleja l\u00e4htub oma emotsionaalsest m\u00e4lust, kust ta leiab isiklikud vasted tegelase tunnetele, et neid uuesti l\u00e4bi elada ja siis v\u00e4ljendada. Stanislavski teooria h\u00f5lmab n\u00e4itleja ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilisi tegevusi, rolli tegevusjoonist ja pealis\u00fclesannet ehk ideed v\u00f5i kontseptsiooni, mida lavastus kui tervik peab edastama ja mille teenistuses on iga \u00fcksik roll. Stanislavski teatrist p\u00e4rineb ka ansamblim\u00e4ngu m\u00f5iste, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ik n\u00e4itlejad loovad oma rollid suhetes teistega, igal tegevusliinil on koht tervikus. <\/span><\/span><\/p>\n

    Ps\u00fchholoogiline n\u00e4itlemine on t\u00e4naseni k\u00f5ige enam levinud s\u00f5nateatris, aga sellest on v\u00e4lja kasvanud ka filmin\u00e4itlejate koolitus. Stanislavski s\u00fcsteemil p\u00f5hineb peamiselt USAs levinud ja nii teatri- kui filmin\u00e4itlejate ettevalmistuses levinud meetodn\u00e4itlemine, millele panid aluse Lee Strasberg ja Stella Adler. <\/span><\/span><\/p>\n

    \"Foto<\/p>\n

    20. sajandi keskpaiga Saksa lavastaja ja n\u00e4itekirjaniku Bertolt Brechti teatrit <\/b>tuntakse kui eepilist teatrit<\/b>. Brechti teooria on suuresti loodud vastandina realistlikule n\u00e4itlemisele, kuigi tema n\u00e4idendites on tugevat l\u00e4bielamist v\u00f5imaldavaid stseene ning seda n\u00e4itlejad ta lavastustes ka tegid. Eepilise teatri eesm\u00e4rgid olid poliitilised: etendus pidi vaatajas esile kutsuma kriitilise distantsi ja ratsionaalse anal\u00fc\u00fcsi nii laval kujutatava kui \u00fchiskonna suhtes. Eepilise teatri \u00fcks p\u00f5him\u00f5isteid on v\u00f5\u00f5ritusefekt<\/b> ehk Verfremdugseffekt<\/i> (V-effekt<\/i>), mis t\u00e4histab n\u00e4itleja m\u00e4ngus ja lavastuse \u00fcldises esteetikas avalduvaid v\u00f5tteid, mis takistavad vaatajal n-\u00f6 illusiooni k\u00fctkeisse langemast. Brechti j\u00e4rgi n\u00e4itleja \u00fchtlasi kehastab ja n\u00e4itab oma rolli, vahepeal rollist v\u00e4lja astudes ja tegelase k\u00e4itumist n\u00e4iteks laulus v\u00f5i monoloogis kommenteerides. Lavategevust v\u00f5\u00f5ritavad ka kommenteerivad ja informeerivad sildid ja tinglik kujundus. <\/span><\/span><\/p>\n

    Puhtalt brechtilikku n\u00e4itlemist koos ajastule iseloomulike songide ja siltidega n\u00e4eb t\u00e4nap\u00e4eva teatris harva, kuid tema p\u00e4rand on j\u00e4tnud teatrile olulise j\u00e4lje: v\u00f5\u00f5ritamine ja kriitilise distantsi tekitamine on v\u00e4ga levinud poliitilises ja postdramaatilises teatris. Anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5ib k\u00fcsida, milliseid v\u00f5\u00f5ritavaid v\u00f5tteid ja millise eesm\u00e4rgiga kasutatakse. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib v\u00f5\u00f5ritusefekti tekitada ka multimeedia.<\/span><\/span><\/p>\n

    \"Foto<\/p>\n

    Arusaamu etendamisest on m\u00f5jutanud 20. sajandi teise poole rituaalse teatri otsingud, lavastajatest eelk\u00f5ige Jerzy Grotowski, Eugenio Barba, Richard Schechner<\/b>i ja Peter Brooki <\/b>t\u00f6\u00f6d. Poola teatriuuendaja Grotowski teatriideede tuum on n\u00e4itleja eneseavamine rolli kaudu ehk totaalne akt, mis kutsuks ka vaatajat oma sotsiaalsest maskist loobuma. N\u00e4itleja jaoks oli see f\u00fc\u00fcsiliselt n\u00f5udlik teater, sest eneseavamiseni j\u00f5uti spetsiifiliste kehatehnikate kaudu. Grotowski teatri \u00fcks p\u00f5hiideesid oli rituaal \u2013 etenduses kui rituaalis p\u00fc\u00fceldi kogukondliku \u00fchtsuse poole ning selles pidi avanema mingi suurem inimlik v\u00f5i kultuuriline sisu (m\u00fc\u00fct). Eri kultuuridest p\u00e4rit kehatehnikate praktiseerimine ja rituaalsus on omane teistelegi nimetatud lavastajatele. Eugenio Barba otsis universaalseid, nn mitteargiseid kehatehnikaid. Richard Schechner on kasutusele toonud m\u00f5iste performer<\/i>, mis t\u00e4hendab ka uut rollikontseptsiooni: etendaja ei pruugi kehastada fiktsionaalset tegelast, nn rolli loob tema lavaline sooritus.<\/span><\/span><\/p>\n

    Schechner pakub v\u00e4lja ka oma n\u00e4itlemisstiilide jaotuse, pidades silmas sarnasust igap\u00e4evaeluga, lavategevust, etendaja mentaalset seisundit ja objektide t\u00e4htsust.<\/span><\/span><\/p>\n

    N\u00e4itlemise liigid<\/strong><\/p>\n

      \n
    1. Realistlik n\u00e4itlemine<\/strong> \u2013 p\u00fc\u00fcab matkida argik\u00e4itumist, etendaja on t\u00e4ielikult \u00fcmber kehastunud tegelaseks, dekoratsioonid taotlevad samuti realistlikkust.<\/li>\n
    2. Brechtlik\/v\u00f5\u00f5ritatud n\u00e4itlemine<\/strong> \u2013 n\u00e4itleja esitab rolli, demonstreerib distantseeritust tegelasest, kogu lavategevus on tavap\u00e4rasest v\u00f5\u00f5ritatud, objekte kasutatakse m\u00e4nguliselt.<\/li>\n
    3. Kodeeritud n\u00e4itlemine<\/strong> \u2013 kasutatakse traditsioonilisi t\u00e4henduslikke m\u00e4rke (\u017eeste, liigutusi, kost\u00fc\u00fcme, laule jne), mis erinevad igap\u00e4evaelust. See on terviklik semiootiline s\u00fcsteem, mis eeldab v\u00e4lja\u00f5pet nii esitajatelt kui vaatajatelt. N\u00e4iteks Hiina ooper, ballett, aga ka rituaalid (ristimine, abielu s\u00f5lmimine), meelelahutus (klassikalised tantsud) ja sportm\u00e4ngud.<\/li>\n
    4. Transs <\/strong>\u2013 situatsioon, kus etendaja keha ja vaimu juhib mingi mitteinimlik j\u00f5ud: jumal, vaim, loom vmt. Isiksuse transformatsiooni r\u00f5hutavad v\u00e4lised m\u00e4rgid (grimm, mask, kost\u00fc\u00fcm, rekvisiidid). Transs haarab nii etendaja kui ka osalejad \u00fchisesse totaalsesse kogemusse.<\/li>\n
    5. Objektide (maskide ja nukkude) esitamine<\/strong> \u2013 objekt esitab rolli, mille taha varjub etendaja. Mask v\u00f5i nukk v\u00f5ib anda etendajale ka uue identiteedi v\u00f5i hoopis iseseisvuda ja hakata suhtlema etendajaga. (Schechner 2020: 194\u2013222)<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

      Etendaja ei pruugi kasutada etenduses ainult \u00fcht n\u00e4itlemis- v\u00f5i etendamisstiili, vaid v\u00f5ib neid kombineerida, rolle\/stiile vahetada ning ka rollist v\u00e4lja tulla. Anal\u00fc\u00fcsitakse, mis rolle etendaja etendab, milliseid tehnikaid ta selleks kasutab ning mida teatud rolli v\u00f5i etendusega saavutada tahab. <\/span><\/span><\/p>\n

      \n

      N\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d uuritakse erinevates suhetes:<\/p>\n

        \n
      1. n\u00e4itleja suhestumine tegelasega tekstis ehk rolli loomine,<\/li>\n
      2. n\u00e4itleja suhestumine teiste n\u00e4itlejatega \/ tegelase suhestumine teiste tegelastega,<\/li>\n
      3. n\u00e4itleja suhestumine lavaruumiga,<\/li>\n
      4. rolli t\u00e4hendus lavastustervikus.<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

        \"Lavastuses<\/p>\n

        Tantsu- ja muusikateatri etendamise<\/span><\/b> anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5etakse arvesse nende teatriliikide ajalugu ning v\u00e4ljakujunenud tehnikaid ja stiile. Tantsuteatris p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu tantsus\u00fcsteemile, millel lavastus p\u00f5hineb.<\/span><\/span><\/p>\n

        \n

        Tantsuteatri liikumiskeele uurimisel k\u00fcsitakse, kas koreograafia p\u00f5hineb
        \na) klassikalisel balletis\u00fcsteemil,
        \nb) kindlal modernballeti v\u00f5i moderntantsu s\u00fcsteemil,
        \nc) n\u00fc\u00fcdistantsu tehnikatel,
        \nd) argisel liikumisel v\u00f5i
        \ne) segatakse erinevaid tantsutehnikaid ja liikumisviise.<\/p>\n<\/blockquote>\n

        Muusikateatri etendaja<\/span><\/b> on laulja, kes t\u00f5lgendab tegelast ja tegevust muusika kaudu. Etendajateks loetakse nii tegelasi kehastavaid soliste, koori, kelle \u00fclesanne on tegevust oma lauluga kommenteerida, kui ka instrumentaalosa esitavat orkestrit. Eri \u017eanritele (ooper, operett, muusikal) on omased vastavad esitamislaadid. Muusikateatri etendajad esindavad kindlaid h\u00e4\u00e4leliike (naislauljatel on peamised sopran ja alt, meestel tenor, bariton ja bass), mis on seotud kindlate tegelast\u00fc\u00fcpidega. Ka muusika- ja tantsuteatris on s\u00f5nateatriga sarnane veelahe traditsiooniliste loop\u00f5histe teoste ning n\u00fc\u00fcdisaegsete vormide vahel, kus ei domineeri enam lugu, tegevus ja tegelased, vaid mida iseloomustab vormiline mitmekesisus ja mis on k\u00e4sitletav postdramaatilise teatrina.<\/span><\/span><\/p>\n

        \n

        Muusikateatri etendamise uurimisel p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu:<\/p>\n

          \n
        1. Millist muusikateatri \u017eanri (ooper, operett, muusikal vms) lavastus esindab ja kuidas suhestub sellega artistide esitus?<\/li>\n
        2. Millised h\u00e4\u00e4ler\u00fchmad ja -liigid on esindatud ja kuidas need seostuvad tegelaskonnaga?<\/li>\n
        3. Milliseid n\u00e4itlejatehnilisi vahendeid laulja kasutab, et rolli edasi anda?<\/li>\n
        4. Milliseid tantsutehnikaid v\u00f5i stiile lavastuses kasutatakse?<\/li>\n
        5. Kuidas suhestuvad tervikuga koor ja orkester (kooriliikmete ja orkestrantide hulk, funktsioon lavastuses ja lavategevuses)?<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

          \"Foto<\/p>\n

          Postdramaatilises teatris<\/span><\/b> on muutunud arusaam tegelasest: selle tuum ei ole terviklik fiktsionaalne ja kirjanduslik karakter, keda n\u00e4itleja oma lavat\u00f5lgenduses kehastab. Postdramaatilist teatrit ja n\u00fc\u00fcdistantsu iseloomustab etendaja isiku n\u00e4htavaletulek. Esiplaanil on siin ja praegu loodud suhted etendajate, keskkonna ja vaatajate vahel. Sageli n\u00e4eb rollivahetusi, rollist v\u00e4lja astumisi, etendaja kodanikunime ja lavakuju nime kokkulangemist ning autentsuse-taotlust. Postdramaatilise teatri n\u00e4itleja v\u00f5ib l\u00e4htuda ps\u00fchholoogilise teatri v\u00f5ttestikust, kuid l\u00fclituda siis \u00fcmber etenduse m\u00e4ngimise vahetule aktile. Etendajast v\u00f5ib saada oma lavakuju v\u00f5i kogu lavastuse v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne (kaas)autor. N\u00fc\u00fcdisteatris on etendamine ka v\u00e4ga f\u00fc\u00fcsiline. Seda v\u00f5ib osalt seostada 20. sajandi rituaalse teatri ja kehatehnikate otsingute, teisalt teatriliikide omavahelise segunemise, n\u00e4iteks tantsuteatri ja tegevuskunsti vastastikuse m\u00f5juga. N\u00fc\u00fcdisteatri etendajat iseloomustab teadlikkus oma vahenditest ja valitud teatrilaadist. <\/span><\/span><\/p>\n

          Kolmest etendusanal\u00fc\u00fcsi komponendist on etendaja kirjeldamine pea v\u00e4ltimatu, s\u00f5ltumata sellest, millises laadis on lavastus loodud v\u00f5i milline on etendusanal\u00fc\u00fcsi metodoloogia. Kirjeldades fikseeritakse etendaja v\u00e4limus ja tegevus, tema iseloomulik lavaolek ja loodud misanstseenid<\/b>. Metodoloogiliselt v\u00f5ib etendamisele l\u00e4heneda traditsioonilistele (Stanislavski, Brechti, Grotowski jt) n\u00e4itlemise teooriatele tuginedes v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsida n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d semiootiliselt ja\/v\u00f5i fenomenoloogiliselt. Semiootiliselt uuritakse n\u00e4itleja v\u00e4ljendusvahendeid ja tema loodud lavam\u00e4rke. Fenomenoloogiliselt on huviobjektideks etendaja kehalisus ja kohaolu. Lavastuse t\u00f5lgendus tugineb tavaliselt etendajate tegevusele, nende loodud t\u00e4hendustele ja lavastuse meeleolule. <\/b><\/span><\/span><\/p>\n

          \"Foto<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          J\u00e4rgnevalt vaadeldakse etendajaid ja nende anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imalusi s\u00f5na-, tantsu- ja muusikateatris. Teatri tuumaks on etendaja: ilma laval m\u00e4ngiva inimeseta (teatud juhtudel etendaja funktsioonis oleva nuku v\u00f5i objektita) ega teda j\u00e4lgiva publikuta ei ole ka etendust. Euroopa teatris on varauusajal alanud arengu …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-23","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":620,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions\/620"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}