Dramaturgia v\u00f5ib t\u00e4histada<\/strong><\/p>\n Traditsiooniliselt on dramaturgiat m\u00f5istetud n\u00e4idendikeskselt, kuid t\u00e4nap\u00e4eval on dramaturgia m\u00f5iste laiem kui kirjalik tekst. Dramaturgia v\u00f5ib t\u00e4histada teatris\u00fcndmuse \u00fclesehitust ehk lavastuse eri komponentide ja nende t\u00e4henduste vahelisi suhteid, h\u00f5lmates kaudselt ka publikut. Kolmandas t\u00e4henduses p\u00f5imub dramaturgia m\u00f5iste draamateooriaga ning sisaldab teadmisi n\u00e4itekirjanduse ajalooliste perioodide, voolude, \u017eanrite ja stiilide kohta. Dramaturgia kui lavastuse \u00fcks kandvaid struktuure vajab kindlasti t\u00e4helepanu, kuid tekstianal\u00fc\u00fcsi vajalikkus s\u00f5ltub lavastuse aluseks olevast tekstist ja uurimuse eesm\u00e4rgist. Dramaturgiat anal\u00fc\u00fcsides m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks esmalt teksti t\u00fc\u00fcp<\/b> ja lavastuse suhe teksti<\/b>. M\u00f5iste \u201edramaturgiline tekst\u201c t\u00e4histab mistahes teksti, mis on lavastuse alusmaterjaliks. <\/span><\/span><\/p>\n Teksti t\u00fc\u00fcpi m\u00e4\u00e4rates k\u00fcsitakse, kas lavastuse alusmaterjaliks<\/strong> on K\u00fcsitakse ka, kas tegemist on dramaatilise v\u00f5i postdramaatilise tekstiga. Sellest tulenevad j\u00e4rgmised uurimisk\u00fcsimused ja t\u00f6\u00f6protsess.<\/p><\/blockquote>\n Kui lavastuse aluseks on n\u00e4idend, tegeletakse etendusanal\u00fc\u00fcsis ka selle s\u00fc\u017eee ja poeetikaga, sh \u017eanrikonventsioonidega. Selleks rakendatakse vajalikke draamateooria m\u00f5isteid ja meetodeid. Dramatiseeringul p\u00f5hinev lavastus t\u00f5statab k\u00fcsimuse, kuidas suhestub lavastus dramatiseeringuga ning see omakorda algmaterjali ehk proosateosega. See v\u00f5imaldab m\u00f5ista lavastaja kavatsusi loo (v\u00f5i teema) vahendamisel. Eri allikate p\u00f5hjal koostatud v\u00f5i prooviprotsessis s\u00fcndinud lavastusdramaturgia anal\u00fc\u00fcsimisel uuritakse materjali valiku ja kompositsiooni p\u00f5him\u00f5tteid, kunstilist ideed jms.<\/span><\/span><\/p>\n Teatri suhe tekstiga on 20. sajandil j\u00e4rjest n\u00f5rgenenud. 1960.\u201370. aastatel L\u00e4\u00e4ne-Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas v\u00e4lja kujunenud uut teatriesteetikat nimetatakse postdramaatiliseks<\/b>. K\u00f5ige tuntum postdramaatilise teatri teoreetik on sakslane Hans-Thies Lehmann<\/b>, kelle monograafia \u201ePostdramatisches Theater\u201c (1999) k\u00e4sitleb teatrit, mille aluseks ei ole draamatekst v\u00f5i kus tekst ja k\u00f5ne on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed materjalid teiste hulgas. Postdramaatilises teatris p\u00f5imitakse sageli erinevaid algtekste ning struktureeritakse olemasolevat materjali \u00fcmber. Postdramaatiline v\u00f5ib olla ka n\u00e4idend, kui see ei vasta traditsioonilise draama reeglitele: puudub n\u00e4iteks l\u00e4biv fiktsionaalne lugu v\u00f5i tekst koosneb stseenidest, mille puhul on oluline nii iga stseen \u00fcksikuna kui ka nende omavaheline suhestumine. Postdramaatiline tekst on sageli valminud prooviprotsessi k\u00e4igus ja seep\u00e4rast tihedalt seotud lavapraktikaga. <\/span><\/span><\/p>\n Draamatekstid ja neile vastavad n\u00e4itlemislaadid<\/strong> jagatakse \u00fcldjoontes kolmeks:<\/p>\n Klassikaline (antiik-, renessansiajastu, klassitsistlik v\u00f5i barokiajastu) n\u00e4idend oli seotud oma aja kinnistunud ja \u00fcldtuntud t\u00fc\u00fcptegelaste, -s\u00fc\u017eeede ning n\u00e4itlemiskoodidega. N\u00e4iteks olid t\u00fc\u00fcptegelaste m\u00e4ngimiseks v\u00e4lja kujunenud kehahoiakud ja emotsioonide v\u00e4ljendamiseks kindlad \u017eestid. Seda nimetatakse konventsionaalseks n\u00e4itlemiseks v\u00f5i etendamiseks, mida n\u00e4eb k\u00f5ige enam klassikalises balleti- ja ooperiteatris ning traditsioonilistes idamaistes teatripraktikates. Realistlik tekst j\u00e4ljendab tegelikku maailma, re\u017eii ja n\u00e4itleja m\u00e4ng p\u00f5hinevad sarnasusel tegelikkusega. Pikemalt on realismist juttu allpool. Eksperimentaalsed tekstid on sellised, mis l\u00f5huvad v\u00f5i eiravad traditsioonilisi draamareegleid, nende lavastustes l\u00f5hutakse illusiooni ja terviklikku lavategevust. Sellised on paljud modernistlikud, postmodernistlikud ja postdramaatilised tekstid. <\/span><\/span><\/p>\n Etendusanal\u00fc\u00fcsis eristatakse Teksti erip\u00e4rast (stiil, ajastu konventsioonid, \u017eanr jne) s\u00f5ltuvad lavastus- ja n\u00e4itlemislaad. Lavastaja on oma kunstilistes valikutes vaba ja v\u00f5ib teksti lavastada nii autori- ja ajastutruult kui ka teksti t\u00f5lgendades eemalduda selle algsest stiilist ja ajastust, n\u00e4iteks tuua klassikalise n\u00e4idendi oma kaasaega. Teksti t\u00e4hendused ei pruugi kokku langeda lavastusega ning anal\u00fc\u00fcsis uuritakse, milline on \u00fcmberpaigutamiste tulemusel tekkinud t\u00e4hendus. Etenduses, koosm\u00f5jus teiste m\u00e4rgis\u00fcsteemidega, antakse tekstilistele (lingvistilistele) m\u00e4rkidele uued t\u00e4hendused. <\/span><\/span><\/p>\n Jean Alter<\/span><\/b> on v\u00e4lja toonud viis teksti lavastamise strateegiat: kinnitamine, v\u00f5imendamine, ahendamine, kummutamine, k\u00f5rvalejuhtimine (vt Epner 2002; Alter 1990). See t\u00e4hendab, et lavastaja teeb oma valikud: \u00fcht teemat v\u00f5imendades m\u00f5nd teist ahendatakse, lavastaja v\u00f5ib esitada teksti t\u00e4hendusi kinnitavaid t\u00f5lgendusi, neid kummutada v\u00f5i pakkuda alternatiivset vaatenurka (kummutamine). Alteri jaotusele lisaks v\u00f5ib nimetada dekonstruktsiooni, mis t\u00e4hendab teksti varjatud eelduste esiletoomist, mis lavastuspraktikas avaldub n\u00e4iteks klassikatekstide uust\u00f5lgendustes.<\/span><\/span><\/p>\n Muusika- ja tantsuteatris vaadeldakse, millistesse omavahelistesse suhetesse on asetatud:<\/p>\n Kuidas on need suhestatud muude lavastuskomponentide ehk ruumikasutuse, lauljate ja tantsijate rollilahendustega?<\/p><\/blockquote>\n Klassikalisele balletile on omane fikseeritud partituur, libreto ja koreograafia, mida hilisemad lavastused j\u00e4rgivad. Uued lavastused l\u00e4htuvad kinnistunud traditsioonist (kaanonist). Modernballetis on muusika fikseeritud, kuid koreograafia luuakse uuesti, sageli viidates varasemale traditsioonile. N\u00fc\u00fcdistantsus on koreograafia originaallooming, koreograaf otsustab ka lavastuse sisu \u00fcle ja valib muusika. (Balme 2008: 162) N\u00fc\u00fcdistantsul on palju \u00fchist postdramaatilise teatriga. Tantsudramaturgia on arenev valdkond, kus dramaturgilt eeldatakse nii kehalise, verbaalse kui ka visuaalse ja ruumilise keele valdamist.<\/span><\/span><\/p>\n Muusikateatris on k\u00f5ige olulisem muusika, partituur, mitte s\u00f5naline tekst. See struktureerib lavastuse, sh tempod, r\u00fctmid, pausid jne. Ooperi puhul keskendutigi kuni 1970. aastateni partituuri uurimisele, hiljem on muusikateadusliku l\u00e4henemise k\u00f5rvale kerkinud ka teised meetodid ja hakatud enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama libretole ning lavapraktikale. Partituuri ja lavalise t\u00f5lgenduse vahekord on muusikateatris \u00fcks aktuaalsemaid k\u00fcsimusi. (Pappel 2004; Pappel 2013)<\/span><\/span><\/p>\n J\u00e4rgides etendusanal\u00fc\u00fcsi kolme komponenti \u2013 meetod, kirjeldus ja t\u00f5lgendus \u2013 on selge, et dramaturgia ei ole otseselt kirjeldamise objekt. Sellest on siiski tuge etenduse eri osade omavaheliste suhete m\u00f5istmisel ja t\u00f5lgendamisel. Dramaturgiast l\u00e4htuvad uurimisk\u00fcsimused on seotud autori, ajastu, konteksti(de) ja temaatikaga, kuid l\u00e4htuda v\u00f5ib ka s\u00fc\u017eeest ja selle t\u00f5lgendusest lavastuses. Kui fookuses on dramaturgia v\u00f5i lavastus p\u00f5hineb keerukal n\u00e4idendil, on anal\u00fc\u00fcsi teoreetiliseks aluseks ka draamateooria. Lavastust t\u00f5lgendades p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu ka sellele, kuidas lavastaja on interpreteerinud n\u00e4idendit v\u00f5i libretot (tegelasi, s\u00fc\u017eeed, teemasid).<\/span><\/span><\/p>\n Teater ja teatriteadus on kirjanduslikust tekstist k\u00fcll eemaldunud, kuid dramaturgia pole mitte taandunud, vaid teisenenud. Dramaturgia v\u00f5ib t\u00e4histada kindla n\u00e4itekirjaniku, ajastu v\u00f5i kultuuri n\u00e4idendeid, n\u00e4idendi v\u00f5i lavastuse \u00fclesehitust, konventsioone (eelk\u00f5ige \u017eanris\u00fcsteemi). Traditsiooniliselt on dramaturgiat m\u00f5istetud n\u00e4idendikeskselt, kuid t\u00e4nap\u00e4eval on dramaturgia …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":619,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\na) n\u00e4idend,
\nb) proosateose dramatiseering,
\nc) mitmest kirjalikust v\u00f5i suulisest tekstist, kas ilukirjanduslikust v\u00f5i tarbetekstist kokku p\u00f5imitud kompositsioon,
\nd) prooviprotsessis s\u00fcndinud lavastusdramaturgia.<\/p>\n![\"Postdramaatilise](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_mu_naine_vihastas.jpg\" "\\"Postdramaatilise")
<\/p>\n\n
\n1. tekstist tulenevaid m\u00e4rke, t\u00e4hendusi ja konventsioone,
\n2. lavastuse kui iseseisva terviku loodud t\u00e4hendusi,
\n3. konkreetsel etendusel tekkinud lisat\u00e4hendusi.<\/p><\/blockquote>\n\n
![\"Foto](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_wallenberg_1.jpg\" "\\"Erkki-Sven")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"