{"id":21,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatriajaloolise-sundmuse-mudel\/"},"modified":"2026-03-10T06:10:10","modified_gmt":"2026-03-10T04:10:10","slug":"teatriajaloolise-sundmuse-mudel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatriajaloolise-sundmuse-mudel\/","title":{"rendered":"Teatriajaloolise s\u00fcndmuse mudel"},"content":{"rendered":"

Eespool on tutvustatud teatriajaloo \u00fcldisi p\u00f5him\u00f5tteid. Kuidas siiski tuvastada, rekonstrueerida ja uurida mineviku teatris\u00fcndmust ehk kunagi m\u00e4ngitud lavastusi? Selleks on Thomas Postlewait konstrueerinud mudeli, milles ta joonistab v\u00e4lja teatris\u00fcndmuse t\u00fc\u00fcpilised m\u00f5jurid ehk n\u00e4itab, kuidas s\u00fcndmust selle kontekste teades rekonstrueerida. Teatrisotsioloogia peat\u00fckis k\u00e4sitletakse <\/span><\/span>Willmar Sauteri teatris\u00fcndmuse mudelit<\/a>, mis sobib paremini n\u00fc\u00fcdisteatri anal\u00fc\u00fcsimiseks, Postlewaiti oma toimib paremini ajaloo uurimisel. Mudeli m\u00f5jurid ehk kontekstid on \u00fcmbritsev maailm (sh nii tegelikkus kui ka fiktsionaalsed maailmad), s\u00fcndmuse vastuv\u00f5tud, tegutsejad ehk agendid ning teose kunstiline p\u00e4ritolu. K\u00f5ik mudeli osad on omavahel seotud ja m\u00f5jutavad \u00fcksteist vastastikku. (Postlewait 2009: 1\u201324) <\/span><\/span><\/p>\n

\"Joonis<\/p>\n

Teatris\u00fcndmuse mudel on v\u00f5rreldav kunstilise kommunikatsiooni mudeliga: autor \u2013 tekst \u2013 vastuv\u00f5tja. Mudel ei ole historiograafiline meetod, vaid juhis, kuidas esitada k\u00fcsimusi ja luua seoseid. See v\u00f5imaldab s\u00fcndmust vaadelda reaalsete olude ja isikute, lavastuse poeetika ja selle fiktsionaalse maailma pingev\u00e4ljas ning m\u00f5ista nendevahelisi suhteid.<\/span><\/span><\/p>\n

Agendid, kes l\u00f5id teatris\u00fcndmuse. <\/span><\/b>Agendi (tegutseja) k\u00fcsimus h\u00f5lmab eelk\u00f5ige reaalseid inimesi, s\u00fcndmuse loojaid: n\u00e4itekirjanikke, lavastajaid, etendajaid, kunstnikke. Need on inimesed, kes kavandavad, organiseerivad ja realiseerivad teatris\u00fcndmuse. Agendi m\u00f5iste h\u00f5lmab nii reaalseid kui varjatud, nii otseseid kui kaudseid autoreid, autorite taotlusi ja eesm\u00e4rke. Selle m\u00f5juri p\u00f5hik\u00fcsimused on seotud s\u00fcndmuse tuvastamise ja kirjeldamisega (kes?<\/strong>, mida?<\/strong>). Allikateks on siin lavastuse kavaleht, teatrite dokumendid, aga ka intervjuud, kirjad, m\u00e4lestused jms materjalid, kus agendid oma kavatsusi selgitavad. <\/span><\/span><\/p>\n

V\u00f5imalikud ehk reaalsed ja fiktsionaalsed maailmad<\/span><\/b>. Uuritakse lavastust ja selle loojaid m\u00f5jutavat reaalset maailma, teisalt teatris\u00fcndmuses loodud fiktsionaalset maailma. Postlewait on oma mudelis laiendanud seda konteksti filosoofiast p\u00e4rineva v\u00f5imalike maailmade m\u00f5istega, mis t\u00e4histab nii reaalseid kui ka potentsiaalselt eksisteerivaid maailmu. Selle m\u00f5juri k\u00e4sitlemisel on uurija p\u00f5hik\u00fcsimused kus?<\/strong> ja millal?<\/strong>, aga ka selgitav miks?<\/strong>, kui tegeletakse s\u00fcndmust \u00fcmbritseva reaalse maailmaga. Fiktsionaalse maailma uurimisel on k\u00fcsimusteks kuidas?<\/strong> ja miks?<\/strong>. Maailma k\u00fcsimus k\u00e4tkeb endas teatrile omast reaalse ja fiktsionaalse p\u00f5imingut: kuidas reaalne maailm v\u00f5imaldab ja piirab fiktsionaalseid maailmu ja kuidas fiktsionaalne maailm reaalsele osutab?<\/span><\/span><\/p>\n

Vastuv\u00f5tud ehk kes osalesid teatris\u00fcndmuses vaatajana ja kuidas nad seda vastu v\u00f5tsid.<\/span><\/b> See osa teatris\u00fcndmuse mudelist h\u00f5lmab seda, kuidas etendust kogeti ja tajuti, v\u00e4\u00e4rtustati, hinnati ja m\u00f5isteti (v\u00f5i ei m\u00f5istetud), samuti vaatajate ootushorisonte ja t\u00f5lgendusviise. \u00dcldiselt uuritakse reaalseid, lavastusi oma silmaga n\u00e4inud inimesi. Vastuv\u00f5tte k\u00e4sitletakse siin mitmuses, sest see h\u00f5lmab rea erinevaid emotsionaalseid, intellektuaalseid, ps\u00fchholoogilisi, eetilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi vastuv\u00f5tuviise. Uuritakse ka seda, kas reaalselt aset leidnud vastuv\u00f5tud vastasid agentide taotlustele v\u00f5i kuidas suhestusid nende loodud esteetika ja fiktsionaalsete maailmadega. P\u00f5hik\u00fcsimused on nii kirjeldavad (kes?<\/strong>, kus?<\/strong>, mis?<\/strong>, millal?<\/strong>) kui ka selgitavad (kuidas?<\/strong> ja miks?<\/strong>). Vastuv\u00f5tu uurimise peamine allikas on teatrikriitika, mis ei anna siiski ammendavat pilti, sest arvustusi kirjutab vaid valitud osa publikust. K\u00f5nekad allikad on ka m\u00e4lestused, kirjad jms, kus n\u00e4htud etendust meenutatakse, uuemal ajal publiku-uuringud.<\/span><\/span><\/p>\n

Kunstiline p\u00e4ritolu <\/span><\/b>(artistic heritage, <\/i>ka \u201ekunstip\u00e4rand\u201c). <\/b>P\u00f5hik\u00fcsimus on, kuidas suhestub teatris\u00fcndmus varasema traditsiooniga, mis h\u00f5lmab endas kunstilisi traditsioone, konventsioone, norme ja koode ega piirdu ainult teatriga, vaid haarab ka teisi kunste. K\u00e4sitletakse tekstipoeetikat (sh tegelaskontseptsiooni, teksti \u017eanri jms), n\u00e4itlemis- ja lavastamispraktikat, teatriruumi arhitektuuri koos lava-saali suhetega, lavakujundust jms. Kunstip\u00e4rand on n-\u00f6 kujutluslik muuseum (mus\u00e9e imaginaire<\/i>), kust agendid rohkem v\u00f5i v\u00e4hem teadvustatult kunstilisi vahendeid, lugusid jms leiavad. Uuritakse ka viise, kuidas teatris\u00fcndmus p\u00e4randiga suhestub: kas ta kinnitab ja j\u00e4rgib seda, arendab edasi, muudab v\u00f5i m\u00e4ssab selle vastu. Esitatakse t\u00f5lgendavaid ja selgitavaid k\u00fcsimusi kuidas?<\/strong> ja miks?<\/strong>. P\u00f5hit\u00e4helepanu on teatris\u00fcndmuse esteetikal ja vahenditel, mille abil reaalsed inimesed loovad fiktsionaalset maailma. Nendele k\u00fcsimustele vastamiseks tegeletakse lavastuse kui esteetilise objekti rekonstrueerimisega. Allikateks on esitatud tekst ja muusika, koreograafia notatsioon, kavandid, fotod jm salvestised, teatriruum ja selle visuaalne dokumentatsioon jne. <\/span><\/span><\/p>\n

\"\u201eTants<\/p>\n

\n

Lavastuse \u201eTants aurukatla \u00fcmber\u201c dokumenteerimine<\/b><\/p>\n

Voldemar Panso 1973. aasta lavastuse alusmaterjaliks oli Mats Traadi romaan \u201eTants aurukatla \u00fcmber\u201c (1971), mille esimene tekstiversioon oli filmistsenaarium. Kuna film tootmisesse ei j\u00f5udnud, kirjutas Traat olemasoleva materjali romaaniks, mille omakorda dramatiseeris Panso. Samanimeline film valmis 1988. aastal (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Peeter Simm). Lavastuse dokumendikogumiku koostas Lilian Vellerand (2006) 30 aastat p\u00e4rast esietendust.<\/p>\n

Raamatusse on koondatud valdav osa k\u00e4ttesaadavaid allikaid<\/strong>, mida sidustavad koostaja kommentaarid. Vellerand osales Draamateatri kirjandustoimetajana ise proovides. Suur osa dokumente on seotud loomisprotsessiga, sh Panso esietenduse ajal avaldatud essee \u201eLavastuse s\u00fcnd\u201c, lavastaja t\u00f6\u00f6m\u00e4rkmed, proovides \u00f6eldud juhised n\u00e4itlejatele koos Velleranna kommentaaridega, kunstniku kavandid, fotod ringreisist L\u00f5una-Eestisse, kus otsiti autentset viljapeksul kasutatud aurukatelt. P\u00f5hjalikult on kommenteeritud romaani dramatiseerimise printsiipe ja protsessi. Lisatud on ka lavastajat m\u00f5jutanud Betti Alveri poeem \u201eLeib\u201c.<\/p>\n

Kogumikku kuuluvad ka kavaleht ja dramatiseering, mille l\u00f5plikku teksti ei \u00f5nnestunud rekonstrueerida, kuna s\u00e4ilinud tekstivariantides ei ole Tartu murdes k\u00f5neldud osa, millega t\u00f6\u00f6tati proovis. Kaduma on l\u00e4inud ka muusikalise kujunduse partituur. Lavastuse vastuv\u00f5ttu dokumenteerivad teatri kunstin\u00f5ukogu protokoll ja katkendid avaldatud arvustustest. Poliitilise surve t\u00f5ttu ei saanud vahetut kriitikat avaldada, seep\u00e4rast on tagasiside enamasti hilisem. Raamatu koostamise ajal trupi liikmete ja kunstnikuga tehtud intervjuudest, samuti koostaja m\u00e4lestustest ja kirjavahetustest selgub aga k\u00fcllaltki palju publiku reaktsioone. Oluline info p\u00e4rineb etenduse juhi Hermann Iila m\u00e4rkmetest, kus fikseeriti iga etendus. Legendaarseks on saanud m\u00e4rkus \u201eEtendus oli korras, kahjuks aplausiderohke\u201c. See viitas publiku reaktsioonile, mis v\u00f5is v\u00f5imude silmis lavastuse alltekste avada.<\/p>\n

Kadi Vanaveski etenduse kirjeldus aitab lugejal eelnevalt loetut tervikuks siduda ja j\u00e4lgida etenduse kulgu. Lugedes dramatiseeringut ja kirjeldust, vaadates fotosid, m\u00f5eldes lavastaja kunstilistele p\u00f5him\u00f5tetele ja 1970. aastate poliitilisele olukorrale, on v\u00f5imalik lavastust peaaegu tervikuna ette kujutada. Vellerand ei ole kirjutanud t\u00e4ismahus akadeemilist uurimust, vaid on koostanud paljuh\u00e4\u00e4lse teose, milles on j\u00e4etud piisav iseseisvus dokumentidele, kuid kommenteeriva h\u00e4\u00e4lena kostab ka koostaja enda t\u00f5lgendus.<\/p>\n

\"Vilma<\/p>\n<\/blockquote>\n

Lavastuse \u201eTants aurukatla \u00fcmber\u201c rekonstruktsioon Thomas Postlewaiti mudeli j\u00e4rgi Velleranna dokumendikogumiku p\u00f5hjal<\/strong><\/p>\n

Teatris\u00fcndmuse agendid<\/strong> on lavastuse loomises osalenud inimesed, eelk\u00f5ige kirjanik Mats Traat, lavastaja Voldemar Panso, kunstnik Mari-Liis K\u00fcla, samuti n\u00e4itlejad, lavastusmeeskond ja teatri juhtkond. Traat oli noor kirjanik, kelle romaan \u201eTants aurukatla \u00fcmber\u201c oli palju t\u00e4helepanu \u00e4ratanud. Panso oli parimas loomeeas tunnustatud lavastaja, kes juhtis sel ajal Draamateatrit ja lavakunstikateedrit, Mari-Liis K\u00fcla tema l\u00e4him m\u00f5ttekaaslane ja loominguline partner. Panso oli \u00f5ppinud Moskvas ja l\u00e4htus seal \u00f5pitud realistliku teatrilaadi p\u00f5him\u00f5tetest, kuid oli avatud ka vormim\u00e4ngulisematele\u00a0katsetustele. Pansot peetakse Eesti teatri re\u017eii moderniseerijaks. (Neimar, Epner 2015: 87)<\/p>\n

\u00dcmbritsev reaalne maailm<\/strong> oli eelk\u00f5ige N\u00f5ukogude Eesti, kus kehtis kunstiteostele tsensuur, avalikku s\u00f5na valvati, v\u00f5imalused reisimiseks ja loominguks olid piiratud. Kirjandus ja teater olid ometi rahvusliku m\u00e4lu kandjad, traditsioonide edasiviijad. Rahvusliku m\u00e4lu ja poliitilise olukorra lepitamatus sai saatuslikuks ka sellele lavastusele: igal etendusel olid kohal tsensorid, lavastust ei lubatud piisavalt m\u00e4ngida, kriitika avaldamist t\u00f5kestati. Peamine p\u00f5hjus selleks oli III tantsus (tegevus 1943. aastal) lausutud repliik \u201eEesti piass esisaisvass saama\u201c. N\u00f5ukogude ajal oli \u201ekahtlane\u201c ka lavastuse vormiline uuenduslikkus. Fiktsionaalne maailm <\/strong>kujutas Eesti elu viies ajalooliselt p\u00f6\u00f6rdelises hetkes \u00fches L\u00f5una-Eesti talus 1914. aastast 1957. aastani. Iga osa ehk tantsu tegevus toimus viljapeksu ajal, kui pandi t\u00f6\u00f6le aurukatel.<\/p>\n

Panso oli lavastaja, kes avas ise p\u00f5hjalikult oma loomingu kunstilist p\u00e4ritolu<\/strong>. Ta nimetas selle lavastuse esteetikat kandiliseks talupoja-teatriks (Vellerand 2006: 89). Lavastuses sulatati kokku ps\u00fchholoogilist ja v\u00f5\u00f5ritavat, realistlikku ja kujundlikku teatrit, mis osutus keerukaks \u00fclesandeks nii harjumusp\u00e4ratu esteetika kui trupi eba\u00fchtlase koolituse t\u00f5ttu. Panso otsis inspiratsiooni eri teatritraditsioonidest: Vana-Kreeka teatri koor, Bertolt Brechti teatri v\u00f5\u00f5ritavad v\u00f5tted (tegelaste p\u00f6\u00f6rdumised saali, r\u00e4\u00e4kivad loomad), soomeugri rituaalid ja maskid. (Panso 2006: 15) V\u00f5\u00f5rituse loomiseks kasutati ka eri keelevariante: murdes olid tegelaste dialoogid, kirjakeeles kommenteerivad osad. Kuna murdekeelt kasutati sel ajal laval v\u00e4he, m\u00f5jus see v\u00e4rskelt. Domineerivalt realistlikus Eesti teatris oli Panso lavastus k\u00fcllaltki uuenduslik. Samas ei leidnud Panso \u00fchist keelt nn Tartu teatriuuendajate Evald Hermak\u00fcla ja Jaan Toomingaga, kelle lavastustega oli \u201eAurukatlal\u201c palju \u00fchist, n\u00e4iteks tinglikkus.<\/p>\n

Lavastuse vastuv\u00f5ttudest<\/strong> on siinsel juhul asjakohane r\u00e4\u00e4kida mitmuses, nagu Postlewait soovitab. Osa sellest on lavastuse s\u00fcnkroonne ehk samaaegne vastuv\u00f5tt, mille v\u00f5ib jagada kolmeks: esteetiline, ideoloogiline ja poliitiline. Kaheldi, kas lavastuskeel oli tavapublikule m\u00f5istetav, samas tabasid vaatajad v\u00e4ga h\u00e4sti ideoloogilisi alltekste ehk vihjeid rahvuslikule ajaloole ning poliitilist laetust. Lavastuse v\u00e4ljasuretamine poliitilistel p\u00f5hjustel ja kriitika t\u00f5kestamine ruineeris lavastajat ja piiras j\u00e4\u00e4dvustamist. Seet\u00f5ttu on suur osa lavastuse vastuv\u00f5tust diakrooniline ehk hilisem ja ajalooline. Publiku vahetutest reaktsioonidest saab aimu trupi ja lavastust n\u00e4inud inimeste m\u00e4lestustest.<\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eespool on tutvustatud teatriajaloo \u00fcldisi p\u00f5him\u00f5tteid. Kuidas siiski tuvastada, rekonstrueerida ja uurida mineviku teatris\u00fcndmust ehk kunagi m\u00e4ngitud lavastusi? Selleks on Thomas Postlewait konstrueerinud mudeli, milles ta joonistab v\u00e4lja teatris\u00fcndmuse t\u00fc\u00fcpilised m\u00f5jurid ehk n\u00e4itab, kuidas s\u00fcndmust selle kontekste teades rekonstrueerida. Teatrisotsioloogia …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":632,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}