{"id":20,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/uurimisobjekti-periodiseerimine-ja-piiritlemine\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"uurimisobjekti-periodiseerimine-ja-piiritlemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/uurimisobjekti-periodiseerimine-ja-piiritlemine\/","title":{"rendered":"Uurimisobjekti periodiseerimine ja piiritlemine"},"content":{"rendered":"

\n\tMineviku v\u00e4iksemateks ajal\u00f5ikudeks (epohhideks ja perioodideks) liigendamine on periodiseerimine<\/b>. Euroopa teatriajaloos on domineerinud teatriajaloo jaotamine geokultuuriliste piiride j\u00e4rgi. Teatriajaloo periodiseerimine on p\u00f5hinenud k\u00fcllaltki eklektilistel alustel (impeeriumid, d\u00fcnastiad, monarhiad, rahvusriigid v\u00f5i riikide grupid, intellektuaalne v\u00f5i kunstiline muutus, filosoofia, kunsti- ja kirjandusvoolud, kuulsad isikud, kronoloogia). (Balme 2008: 106\u2013111) Ajalugu periodiseeritakse ka \u00fcmber ja leitakse periodiseerimiseks uusi aluseid, nagu n\u00e4itab m\u00f5jukas koguteos \u201eTheatre Histories: An Introduction\u201c (2006, 2010, 2016), mida tutvustatakse allpool. 20. ja 21. sajandi teatri periodiseerimine on keerukas nii selle esteetilise mitmekesisuse kui ka globaliseerumise t\u00f5ttu. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tTeatriajalugu v\u00f5ib uurida makro- v\u00f5i mikrotasandil. Makrotasandi objektid on suuremad protsessid, n\u00e4iteks m\u00f5ni epohh v\u00f5i periood tervikuna, \u00fche riigi, rahvuse v\u00f5i kontinendi ajalugu. Mikrotasandi uurimisobjektid on spetsiifilisemad ja kitsamad, eelk\u00f5ige on need \u00fcksiklavastused ja loojad (autorid, lavastajad, etendajad) ning etendamis- ja lavapraktikad, aga ka teatritekstid, lavakujundused, lavatehnika, kost\u00fc\u00fcmid, rekvisiidid jms. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n

\n\t\tTeatrihistoriograafia areneb<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/b> \u00fcldiselt kahes suunas: <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\t\tmakroajalooliseks, p\u00fc\u00fcdes luua \u00fcha k\u00f5ikeh\u00f5lmavamaid globaalseid \u00fcldistusi;\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\tmikroajalooliseks, uurides m\u00f5ne spetsiifilise n\u00e4htuse ajalugu.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> <\/span>\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

    \n\tGlobaalse makro-teatriajaloo<\/strong> n\u00e4ide on \u201eTheatre Histories: An Introduction\u201c (Nellhaus 2016), kus on loobutud rahvusp\u00f5hisest jaotusest. Selle asemel periodiseeritakse teatriajalugu kultuurit\u00fc\u00fcpide ja peamise kultuurilise kommunikatsiooni meediumi j\u00e4rgi: teater ja etenduspraktikad varastes kirjakultuurides, suulistes, k\u00e4sikirjalistes, tr\u00fckikultuurides, perioodiliselt ilmuva ajakirjandusega tr\u00fckikultuurides ning elektrilistes ja elektroonilistes <\/span><\/span><\/span><\/span>\"\u201eEestikultuurides. V\u00f5etakse arvesse ka \u00fchiskonna t\u00fc\u00fcpi (p\u00e4rimuslik, absolutistlik, globaliseerunud) ja suuri \u00fchiskonda vapustanud s\u00fcndmusi ehk revolutsioone ja s\u00f5du. Selline l\u00e4henemine eeldab k\u00f5rget \u00fcldistusastet ilma detailidesse laskumata, teisalt v\u00f5imaldab intrigeerivaid vaatepunkte. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tMikrotasandile<\/strong> liikudes v\u00f5ib l\u00e4heneda institutsioonikeskselt ehk vaadelda \u00fcht teatrit v\u00f5i truppi. Valikuid tehakse ka kunstilistest alustest l\u00e4htudes: uuritakse m\u00f5ne teatriliigi, \u017eanri <\/span><\/span><\/span><\/span>v\u00f5i stiili arengut, n\u00e4iteks keskendudes ainult balletile v\u00f5i lasteteatrile. \u00dcksikteoste ja tervikpildi \u00fchendamise \u00fcks olulisi l\u00fclisid on repertuaari-uurimus ehk k\u00f5igi m\u00e4ngitavate lavastuste v\u00f5rdlus. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tTraditsiooniliselt on teatriajaloo fookus olnud lavastustel kui s\u00fcndmustel, kuid lavastuste ajalugu \u00fcksi ei ole veel teatriajalugu. Mida kaugemast ajaloost r\u00e4\u00e4gime, seda v\u00e4hem keskendutakse \u00fcksiklavastustele ja esile t\u00f5usevad pikemad protsessid, mille k\u00e4sitlemisel seatakse sam<\/span><\/span><\/span><\/span>uti oma fookus. See v\u00f5ib olla geograafiline, s.t vaatenurk v\u00f5ib olla globaalne (kogu maailma teater), kontinentaalne (Euroopa v\u00f5i Aasia teater), rahvuslik, piirkonna- v\u00f5i linnakeskne.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\t\"JaakPopulaarteaduslikus kirjanduses on k\u00f5ige levinumad isikukesksed ajalood ehk \u00fche lavastaja, n\u00e4itleja, koreograafi vmt loomingule keskenduvad teosed. Kirjandus- ja teatriteaduse vahealas asuvad \u00fche n\u00e4itekirjaniku teatriretseptsioonile keskenduvad teosed, millest vaieldamatult suurima mahuga on Shakespeare\u2019i-uuringud. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tLisaks neile materjali piiritlemisega seotud valikutele on uurijatel v\u00f5imalik teha erinevaid r\u00f5huasetusi materjali sees ehk luua teatriv\u00e4ljal hierarhiaid. N\u00e4iteks 20. sajandi teatriajalugu kippus r\u00f5hutama avangardi, uuenduslikku osa teatrist, j\u00e4ttes tagaplaanile traditsioonilise ja populaarse meelelahutusliku teatri. Selline hoiak on leidnud teravat kriitikat. Alan Woodsi v\u00e4itel v\u00f5imaldab populaarse teatri uurimine valgust heita publikule ja avada teatri sotsiaalset funktsiooni. Traditsioonilise teatri ignoreerimisel kaob suur hulk iseenesestm\u00f5istetavaks peetud infot, mida tagantj\u00e4rele rekonstrueerida ja ilma milleta ajastu teatrielu m\u00f5ista on keeruline. (Woods 2011) Geograafiliselt on teatriajaloos enamasti fookuses suured teatrikeskused, kuid teadlike valikutega on v\u00f5imalik leida siingi tasakaalu ning tuua varjust v\u00e4lja huvipakkuvaid n\u00e4htusi.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n

    \n\t\tEestikeelse teatri periodiseerimisel l\u00e4htutakse peamiselt kahest faktorist, milleks on valitsev poliitiline kord<\/b> ja esteetika<\/b>. <\/span><\/span><\/span><\/span>Eesti teatri ajalugu on k\u00e4tketud peamiselt kuue monograafia kaante vahele, millest viis esimest j\u00e4tkavad \u00fcksteist kronoloogiliselt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n

    \n\t\tKarin Kask, \u201eTeatritegijad, alustajad. Eesti teatrilugu \u221e\u20131917\u201c (1970)
    Lea Tormis, \u201eEesti teater 1920\u20131940. S\u00f5nalavastus\u201c (1978)
    Karin Kask, \u201eEesti n\u00f5ukogude teater 1940\u20131965\u201c (1987)
    Kollektiivne monograafia \u201eEesti s\u00f5nateater 1965\u20131985\u201c (I k\u00f6ide 2015, II k\u00f6ide valmimisel)
    Kollektiivne monograafia \u201eEesti n\u00fc\u00fcdisteater 1986\u20132006\u201c (valmimisel)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n

    \n\t\tJaak R\u00e4hesoo monograafia \u201eEesti teater I. \u00dclevaateteos\u201c (2011) \u00fclesehitus j\u00e4rgib Eesti teatri ajaloo levinud jaotust: <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\t\tImporttoode: baltisaksa teater<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    2. \n\t\t\tAsjaarmastajad, alustajad (1870\u20131905)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    3. \n\t\t\tKutseliseks saamine (1906\u20131919)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    4. \n\t\t\tOma riigis (1920\u201340)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    5. \n\t\t\t\u00dcleelamisaeg (1940\u201353)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    6. \n\t\t\tRohkem hingamisruumi (1954\u201368)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    7. \n\t\t\tKeerised ja seisuveed (1969\u201387)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n
    8. \n\t\t\tTaasiseseisvumine. Siin ja praegu (alates 1988. aastast)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\t\tEesti teatri ajaloo narratiiv algab esimeste teadaolevate teatrietenduste fikseerimisega Eesti- ja Liivimaal 16. sajandil. Seej\u00e4rel tutvustatakse 19. sajandil Eestis tegutsenud saksa teatreid. Eestikeelne teater sai alguse 19. sajandi viimasel veerandil harrastuslike truppide tegevusena (Lydia Koidula, August Wiera). Olulised teet\u00e4hised ongi eestikeelse ja seej\u00e4rel eesti kutselise teatri s\u00fcnd 1906. aastal. Poliitilise korra muutused (vabariigi s\u00fcnd, okupatsioon, iseseisvuse taastamine) esitasid oma tingimused ka teatrielule (loomevabadus vs.<\/i> poliitiline tsensuur). 1980. aastate l\u00f5pust praeguseni kestvat perioodi nimetatakse n\u00fc\u00fcdisteatriks. Kuidas struktureerida n\u00fc\u00fcdisteatri \u00fcha pikemaks venivat perioodi, selle \u00fcle vaidlused alles k\u00e4ivad. Ajaloolased on eri arvamustel, millal saab m\u00f5ni s\u00fcndmus v\u00f5i periood ajalooks ehk millal on uurijatel piisav kriitiline distants \u00fcldistuste tegemiseks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

      \n\tTeatriajaloo kirjutamise erip\u00e4ra tutvustab Liina J\u00e4\u00e4ts artiklis \u201eJutustades lugusid olematuse muutumisest\u201c (2002), metodoloogilist teooriat on ilmunud Erika Fischer-Lichtelt, Thomas Postlewaitilt, Alan Woodsilt ja Matthew Reasonilt (k\u00f5ik kogumikus \u201eValitud artikleid teatriuurimisest\u201c). Eesti n\u00fc\u00fcdisteatri k\u00e4sitluste koostamisp\u00f5him\u00f5tteid lahkab Luule Epner artiklis \u201eKuidas kirjutada teatriajalugu?\u201c kogumikus \u201eEesti teatriteaduse perspektiivid\u201c (2013). Maailma teatriajaloo sekundaarallikate \u00fclevaate leiab Riina Oruaasa artiklist ajakirjas Teater. Muusika. Kino nr 9, 2017.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Mineviku v\u00e4iksemateks ajal\u00f5ikudeks (epohhideks ja perioodideks) liigendamine on periodiseerimine. Euroopa teatriajaloos on domineerinud teatriajaloo jaotamine geokultuuriliste piiride j\u00e4rgi. Teatriajaloo periodiseerimine on p\u00f5hinenud k\u00fcllaltki eklektilistel alustel (impeeriumid, d\u00fcnastiad, monarhiad, rahvusriigid v\u00f5i riikide grupid, intellektuaalne v\u00f5i kunstiline muutus, filosoofia, kunsti- ja kirjandusvoolud, …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":479,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/479"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}