{"id":19,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatriajaloo-uurimise-allikad\/"},"modified":"2026-03-10T05:45:51","modified_gmt":"2026-03-10T03:45:51","slug":"teatriajaloo-uurimise-allikad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatriajaloo-uurimise-allikad\/","title":{"rendered":"Teatriajaloo uurimise allikad"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Iga ajaloolase t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb allikatel. Toomas Karjah\u00e4rm selgitab \u201eAjaloolase k\u00e4siraamatus\u201c, et allikaks v\u00f5ib olla k\u00f5ik inimese loodu. \u201eAllikad (<em>esemelised, kirjalikud, suulised<\/em>) h\u00f5lmavad meie p\u00e4evini s\u00e4ilinud materiaalseid ja vaimseid v\u00e4\u00e4rtusi, aga ka neid, mis pole alles, kuid mille kohta meil on t\u00e4nap\u00e4eva ulatuv teadmine. Allikate puudumine v\u00f5i l\u00fcnklikkus on samuti ajalookirjutaja jaoks oluline teadmine.\u201c (Karjah\u00e4rm 2010: 58)\u00a0 <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Teatriajaloo uurimise allikad jaotatakse vahetult etendusega seotud ja vahendavateks allikateks. Vahendavad allikad annavad etenduse toimumisest mingil viisil teada. M\u00f5lema jaotuse sees on omakorda v\u00f5imalik eristada esmaseid ehk etendustegevuse k\u00e4igus tekkinud, ja kommenteerivaid allikaid, millele on iseloomulik teatav refleksioon. (Balme 2008: 98\u201399) See jaotus langeb osaliselt kokku ajalooteaduses levinud jaotusega esmasteks (primaarseteks) ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarallikad ranges t\u00e4henduses on teiste uurijate kirjutatud tekstid, seega vahendavatest kommenteerivatest allikatest n\u00e4iteks kriitika, teatriteoreetilised tekstid, kuid mitte videosalvestised ega fotod. <\/span><\/span><\/p>\n<blockquote>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h4><strong>Vahetult lavastusega<br>\nseotud allikad<\/strong><\/h4>\n<\/td>\n<td>\n<h4><strong>Lavastust vahendavad<br>\nallikad<\/strong><\/h4>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Esmased allikad<\/strong>\n<ul>\n<li>Teatrihooned<\/li>\n<li>Etenduspaigad<\/li>\n<li>Lavad<\/li>\n<li>Lavamasinad<\/li>\n<li>Dekoratsioonielemendid<\/li>\n<li>Kost\u00fc\u00fcmid<\/li>\n<li>Rekvisiidid<\/li>\n<li>Maskid<\/li>\n<li>Rekvisiidiraamatud ja -loendid<\/li>\n<li>Individuaalsed rollid ehk n\u00e4itlejate tekstiosad<\/li>\n<li>Lavastajaraamatud<\/li>\n<li>Inspitsiendiraamatud<\/li>\n<li>Lavamaketid<\/li>\n<li>Tehnilised joonised<\/li>\n<li>Lepingud, aktid, arveraamatud<\/li>\n<li>Afi\u0161id<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left; vertical-align: top;\"><strong>Kommenteerivad allikad<\/strong>\n<ul>\n<li>Stsenaariumid<\/li>\n<li>Teated etendustest<\/li>\n<li>N\u00e4itlejam\u00e4ngu kirjeldused<\/li>\n<li>M\u00e4rkmed<\/li>\n<li>Almanahhid, aastaraamatud<\/li>\n<li>Teatrikriitika<\/li>\n<li>Teatriajakirjandus<\/li>\n<li>Kirjad<\/li>\n<li>P\u00e4evikud ja m\u00e4lestused<\/li>\n<li>Biograafiad<\/li>\n<li>Anekdoodid<\/li>\n<li>Teatriromaanid<\/li>\n<li>Pamfletid<\/li>\n<li>Teoreetilised kirjutised<\/li>\n<li>Plakatid ja afi\u0161id<\/li>\n<li>Kujutised visuaalkunstis<\/li>\n<li>Intervjuud<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left; vertical-align: top;\"><strong>Kommenteerivad allikad<\/strong>\n<ul>\n<li>Etenduse fotod<\/li>\n<li>Filmid ja videosalvestised<\/li>\n<li>Hoonete p\u00f5hiplaanid<\/li>\n<li>Kost\u00fc\u00fcmi- ja lavakujunduse kavandid<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td style=\"text-align: left; vertical-align: top;\"><strong>Esmased allikad<\/strong>\n<ul>\n<li>N\u00e4idendid<\/li>\n<li>Muusika (partituurid)<\/li>\n<li>Noteeritud koreograafia<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Tabel 1. Teatriuurimise allikad (Balme 2008: 98\u201399).<\/span><\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-152\" style=\"width: 800px; height: 533px;\" title=\"Rekonstrueeritud Shakespeare\u2019i Globe\u2019i teater Londonis. (Wikimedia Commons)\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_globe_theatre.jpg\" alt=\"Rekonstrueeritud Shakespeare\u2019i Globe\u2019i teater Londonis. (Wikimedia Commons)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_globe_theatre.jpg 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_globe_theatre-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Allikate loendis on esimesena mainitud k\u00f5ik, mis on seotud teatri kui materiaalse kunstiga: hooned, rekvisiidid, kost\u00fc\u00fcmid jms. Ehkki ajaloolisi hooneid on korduvalt \u00fcmber ehitatud, tajume kohapeal olles k\u00f5ige paremini saali proportsioone, lavas\u00fcgavust, lava-saali suhteid jms. Tuntuim rekonstrueeritud teatrihoone on Shakespeare\u2019i Globe, mille ehitamisel on algup\u00e4raseid ehitustehnikaid v\u00f5imalikult t\u00e4pselt j\u00e4ljendatud. Sellises hoones on v\u00f5imalik kogeda ajaloolist teatriruumi ja tunnetada, kuidas arhitektuur m\u00f5jutab ruumis tekkivaid suhteid n\u00e4itlejate ja vaatajate vahel. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Osa dokumente v\u00f5ib olla nii esmane kui kommenteeriv allikas. N\u00e4iteks t\u00e4idab afi\u0161\u0161 (<i>playbill<\/i>) erinevaid funktsioone. Balme on anal\u00fc\u00fcsinud 18.\u201319. sajandi afi\u0161\u0161e, mis t\u00e4itsid meie m\u00f5istes nii m\u00e4ngukava kui ka reklaamplakati (posteri) funktsioone. Esmaallikate hulka kuulub afi\u0161\u0161 seet\u00f5ttu, et esitab vahetult etenduse p\u00f5hiinfot. Kommenteerivas funktsioonis on ta seet\u00f5ttu, et afi\u0161i \u00fclesanne oli mitte ainult publikut informeerida, vaid lavastust \u00fcles kiites ka \u00f5igele lainele h\u00e4\u00e4lestada. Afi\u0161\u0161 oli seega olulises teatrit ja avalikkust vahendavas rollis. (Balme 2009: 99\u2013101). Selles tabelis puuduvad teatrite kodulehed ja sotsiaalmeedia, mis t\u00e4idavad samuti eri funktsioone, millele n\u00fc\u00fcdisteatri lavastusi uurides t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Vahetute ja objektiliste allikate hulka loetakse ka tekstiraamatud, millega t\u00f6\u00f6tab lavastusmeeskond ehk lavastajad, n\u00e4itlejad, inspitsiendid jt. Neist v\u00f5ib leida tekstimuudatused, olulised p\u00f6\u00f6rded, lavastaja ideed jms. Lavastuse loomeprotsessi rekonstrueerimisel uuritakse ka selle tehnilist dokumentatsiooni, kavandeid, makette jm. Lavastuse v\u00e4ljatoomise ja etendamisega seotud finantsiliste allikate p\u00f5hjal (lepingud, arved, kassatulu arveraamatutes) on v\u00f5imalik uurida selle m\u00e4ngimise tingimusi, n\u00e4iteks etenduste arvu ja publiku hulka. Statistiline info ehk m\u00e4ngukordade arv, repertuaaris p\u00fcsimise aeg, lavastuse k\u00fclastatavus jms n\u00e4itab faktiliselt lavastuse eluk\u00e4iku. \u00dche lavastuse andmeid v\u00f5rreldakse ajastule \u00fcldiselt iseloomulike andmetega. Kas etendusi oli v\u00e4he v\u00f5i palju selle aja ja kultuuri kontekstis? Kas t\u00e4issaal oli pigem erand kui reegel? Kui pikk v\u00f5i l\u00fchike oli lavastuse tavap\u00e4rane eluiga? Jne.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"253\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-154\" style=\"float: right; width: 253px; height: 400px;\" title=\"Liina Reiman poseerimas stuudios Leedi Macbethina Shakespeare\u2019i \u201eMacbethis\u201d (1924, Draamateater). Foto Alex Jurich (ETMM)\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_liina_reiman.jpg\" alt=\"Liina Reiman poseerimas stuudios Leedi Macbethina Shakespeare\u2019i \u201eMacbethis\u201d (1924, Draamateater). Foto Alex Jurich (ETMM)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_liina_reiman.jpg 253w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_liina_reiman-190x300.jpg 190w\" sizes=\"auto, (max-width: 253px) 100vw, 253px\">Visuaalsed ja audiovisuaalsed allikad loetakse vahetuteks, kuid kommenteerivateks dokumentideks, sest need s\u00f5ltuvad ajastu tehnilistest v\u00f5imalustest. Enne fotograafia leiutamist tehtud kujutised n\u00e4itlejatest ja lavapiltidest ei ole tehtud etendusel, vaid on eraldiseisvad visuaalkunsti teosed. Esimesed teatrifotod ja -salvestised on \u00fcles v\u00f5etud stuudiotes. T\u00e4nap\u00e4eva paindlik tehnika v\u00f5imaldab pildistada ja filmida kontrolletendust ning seega v\u00f5iksid nii s\u00fcndida ideaalsed dokumendid. Kuid kaamerare\u017eii m\u00e4\u00e4rab salvestuse vaatepunkti, samas kui vaataja saalis on vaatepunkti valikul vaba: ta v\u00f5ib keskenduda \u00fcldplaanile v\u00f5i m\u00f5nele \u00fcksikule n\u00e4itlejale.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Euroopa kultuur on suure osa oma ajaloost olnud tekstikeskne, seega on peamine ajalooallikas olnud n\u00e4idend. Teksti p\u00f5hjal saab otsustada m\u00e4ngitud lavastuse sisu, tegelaste ja osaliselt ka esteetika \u00fcle. Muusikateatris on peamised teose rekonstrueerimise allikad muusika partituur ja libreto. Tavap\u00e4rane on olnud teoste kirjutamine ja kohandamine vastavalt teatri, orkestri ja lauljate omap\u00e4rale, seega tuleb v\u00f5imalusel silmas pidada konkreetset lavastust. (Pappel 2004: 414\u2013417) Balletiteatris on allikaks samuti partituur ja lavastuste koreograafia notatsioon ehk tantsu \u00fcleskirjutus. Neid on keerulisem leida n\u00fc\u00fcdistantsu puhul, mille lavastused on olnud v\u00e4ga vabad ja s\u00f5ltunud koreograafi individuaalsest k\u00e4ekirjast. See-eest on modern- ja n\u00fc\u00fcdistantsust s\u00e4ilinud k\u00fcllaltki palju videosalvestisi.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Olulised infoallikad on dokumendid, mis fikseerivad lavastuse p\u00f5hiinfo, ehk kavalehed, plakatid (varasema nimetusega afi\u0161id) ja muu reklaammaterjal. Neilt leiab autorite (kirjaniku, helilooja, libretisti, dramatiseerija, t\u00f5lkija), lavastusmeeskonna (lavastaja, kunstnike) ja trupi (n\u00e4itlejate, lauljate, tantsijate) nimed ja m\u00f5nikord tutvustused. Faktilise infona on oluline teada esietenduse kuup\u00e4eva ja -kohta (teatrihoone, selle saal v\u00f5i leitud koht). Kavalehtele lisatakse sageli kommenteerivat materjali, n\u00e4iteks lavastaja p\u00f6\u00f6rdumine vaataja poole, info autori, teema vms kohta. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"246\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-150\" style=\"height: 400px; float: left;\" title=\"Kutselise eesti teatri esimese lavastuse \u201eTuulte p\u00f6\u00f6rises\u201c (1906, Vanemuine, lav Karl Menning) kava. (KM EKLA, B-37:7550)\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tuulte_poorises.jpg\" alt=\"Kutselise eesti teatri esimese lavastuse \u201eTuulte p\u00f6\u00f6rises\u201c (1906, Vanemuine, lav Karl Menning) kava. (KM EKLA, B-37:7550)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tuulte_poorises.jpg 246w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_tuulte_poorises-185x300.jpg 185w\" sizes=\"auto, (max-width: 246px) 100vw, 246px\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Lavastuse vastuv\u00f5tust annab aimu eelk\u00f5ige teatrikriitika, mida tuleb lugeda allikakriitiliselt ehk arvestades, millises v\u00e4ljaandes on tekst avaldatud ja millises \u017eanris loodud, kes on autor jne. Publiku ja eriti vastuv\u00f5tu uurimine aitab kaasa lavastuse rekonstrueerimisele. Kirjavahetusi, m\u00e4lestusi, autobiograafiad, elulugusid jms loetakse samuti allikakriitiliselt ja dokumenti kontekstualiseerides: kes, millal, millises olukorras ja millise suhtega on lavastusest kirjutanud. Allikate usaldusv\u00e4\u00e4rsust m\u00f5jutavad nii autori isiklikud suhted kui poliitiline olukord. Memuaarides kiputakse esile t\u00f5stma enda positiivset rolli ja mahendama keerulisemaid olukordi. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">N\u00e4itlemine, laulmine ja tantsimine on kehalised praktikad, mida pole v\u00f5imalik \u00f5ppida n-\u00f6 teoreetiliselt allikate p\u00f5hjal, vaid tuleb l\u00e4bida vastav kool meistrite juhendamisel. Suur osa teatripraktikaid ongi kantud \u00fcle kehalt kehale ehk \u00f5ppimise protsessis. Selle k\u00e4igus praktikad teisenevad, kuid edasi kantakse p\u00f5hialused. Teatriajaloos on \u00fcheks uurimisviisiks ka see, et uurija \u00f5pib ise ajaloolisi kehatehnikaid v\u00f5i j\u00e4lgib etendajaid. Kas allikaks saab olla ka teatrietendus ise? Kuna etendus selle l\u00f5ppedes kaob, siis seda mitte, k\u00fcll aga on allikaks uurija enda m\u00e4lestuskogemus, m\u00e4rkmed, visandid jms. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">K\u00f5igi allikatega t\u00f6\u00f6tamisel tuleb olla <b>allikakriitiline<\/b>. See t\u00e4hendab, et \u00fchtki dokumenti ei tohi usaldada pimesi, vaid selle usaldusv\u00e4\u00e4rsust tuleb alati kontrollida. Ajalooteaduses ongi allikakriitika \u00fcks peamisi meetodeid. Selleks v\u00f5rreldakse erinevaid dokumente \u00fcksteisega, kontrollitakse fakte eri allikatest ning arvestatakse dokumendi loomise aega, kohta, autorsust, adressaati, eellugu, vormi, usaldus- ja t\u00f5endiv\u00e4\u00e4rtust. (Karjah\u00e4rm 2010: 219\u2013224) <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\">\n<\/p><p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"667\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-151\" style=\"width: 800px; height: 480px;\" title=\"1941. aastal asutatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on aastast 2019 Eesti Ajaloomuuseumi filiaal. (ETMM)\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_eesti_teatri-_ja_muusikamuuseum.jpg\" alt=\"1941. aastal asutatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on aastast 2019 Eesti Ajaloomuuseumi filiaal. (ETMM)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_eesti_teatri-_ja_muusikamuuseum.jpg 667w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_eesti_teatri-_ja_muusikamuuseum-300x180.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 667px) 100vw, 667px\"><\/p>\n<h3 style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><b><span style=\"line-height: 150%;\">Mis on arhiiv?<\/span><\/b><\/span><\/h3>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Ajalooallikaid s\u00e4ilitatakse \u00fcldjuhul arhiivides, mille tegevust Eestis reguleerivad arhiiviseadus ja -eeskiri. K\u00f5ige olulisem m\u00e4luasutus on Rahvusarhiiv, mille \u00fclesanne on koguda ja s\u00e4ilitada Eesti ajaloo, riigi, kultuuri ja \u00fchiskonna jaoks olulisi dokumente. Arhiivieeskirja j\u00e4rgivad ka teatrid, kes samuti koguvad ja s\u00e4ilitavad tekkinud dokumente. \u00dckski arhiiv pole k\u00f5ikeh\u00f5lmav, sest ajaloos\u00fcndmus pole tavaliselt t\u00e4ielikult dokumenteeritud, samuti l\u00e4htub arhiivi koostaja oma ajastu arusaamadest, mis on s\u00e4ilitamist v\u00e4\u00e4rt ja mis mitte. <\/span><\/span><\/p>\n<blockquote class=\"os-sinine\">\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><b><span style=\"background: aqua;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">Teatriarhiivid<\/span><\/span><\/span><\/b><span style=\"background: aqua;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\"> koosnevad \u00fcldiselt kahest osast:<br>\n1) dokumendiarhiiv, mis sisaldab lepinguid, \u00fcldtegevuse, personali ja raamatupidamise dokumente, mille s\u00e4ilitamist reguleerib arhiivieeskiri;<br>\n2) loominguline arhiiv, mis sisaldab lavastuste ja teatris toimunud \u00fcrituste materjale (tekstiraamatuid, kavalehti, fotosid, salvestisi jne).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Teatriajaloo uurija peamine huvi on seotud loomingulise arhiiviga. Neid materjale s\u00e4ilitavad teatrid, muuseumid ja arhiivid. K\u00f5ige suuremad kogud on Eesti Ajaloomuuseumi Teatri- ja Muusikamuuseumis (TMM) ja Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolises Arhiivis (EKLA). Ajalooliste n\u00e4idendite esmav\u00e4ljaandeid leiab Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahvusraamatukogust. Arhiivide ja muuseumide s\u00e4ilikute esmase info leiab <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.muis.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.muis.ee\/\">Eesti Muuseumide Veebiv\u00e4ravast<\/a><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">\u00a0ning <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/kartoteek.ajaloomuuseum.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/virtuaalne.ajaloomuuseum.ee\/kartoteek\/\">Teatri- ja Muusikamuuseumi eKartoteegist<\/a><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">. <\/span><\/span><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">M\u00e4luasutused digiteerivad oma s\u00e4ilikuid ning teevad veebiarhiive ja andmebaase avalikult k\u00e4ttesaadavaks. Digiarhiivid ja andmebaasid v\u00f5imaldavad ligip\u00e4\u00e4su allikatele ja andmetele uurija f\u00fc\u00fcsilisest asukohast s\u00f5ltumata, senisest suuremate andmehulkade t\u00f6\u00f6tlemist ja unustatud teemade varjust v\u00e4lja toomist. Lisaks statistilisele infole v\u00f5ib digikogudest leida k\u00f5ige erinevamaid materjale: k\u00e4sikirju, kavandeid, grav\u00fc\u00fcre, jooniseid jms. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Eesti teatri lavastuste p\u00f5hiinfo on koondatud <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/lavabaas.teater.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/lavabaas.eamt.ee\/\">Eesti teatri lavastuste andmebaasi<\/a><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">\u00a0ja <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/statistika.teater.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/statistika.teater.ee\">Eesti Teatri Agentuuri statistikaandmebaasi<\/a><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">, mis on teatriajaloolastele \u00fclimalt vajalikud.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">Rikkalikud andmekogud on Shakespeare\u2019i (<\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.folger.edu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.folger.edu\/\">Folger Shakespeare Library<\/a><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">) ja Henrik Ibseni (<\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/ibsenstage.hf.uio.no\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/ibsenstage.hf.uio.no\">IbsenStage<\/a><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"line-height: 150%;\">) loomingust: n\u00e4idenditest, nende lavastustest ja uurimisest.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"752\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-153\" title=\"Kuvat\u00f5mmis Eesti teatri lavastuste andmebaasist otsingus\u00f5nale \u201eKalevipoeg\u201c.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuvatommispng.jpg\" alt=\"Kuvat\u00f5mmis Eesti teatri lavastuste andmebaasist otsingus\u00f5nale \u201eKalevipoeg\u201c.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuvatommispng.jpg 752w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_kuvatommispng-300x160.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 752px) 100vw, 752px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Iga ajaloolase t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb allikatel. Toomas Karjah\u00e4rm selgitab \u201eAjaloolase k\u00e4siraamatus\u201c, et allikaks v\u00f5ib olla k\u00f5ik inimese loodu. \u201eAllikad (esemelised, kirjalikud, suulised) h\u00f5lmavad meie p\u00e4evini s\u00e4ilinud materiaalseid ja vaimseid v\u00e4\u00e4rtusi, aga ka neid, mis pole alles, kuid mille kohta meil on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":625,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}