{"id":18,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatriteadus-21-sajandil\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"teatriteadus-21-sajandil","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/teatriteadus-21-sajandil\/","title":{"rendered":"Teatriteadus 21. sajandil"},"content":{"rendered":"<p>\n\tTeatriteadust \u00f5petatakse ja uuritakse n\u00fc\u00fcdisajal paljudes \u00fclikoolides. \u00dcldistades v\u00f5ib \u00f6elda, et 21. sajandil on teatriuurimise kolm allikmaterjali ja haru \u2013 <strong>dramaturgia, teater ja kultuurietendused<\/strong> \u2013 nii teoorias kui ka praktikas omavahel tihti seotud. See seos v\u00e4ljendub ka organisatsiooniliselt, sest kui teatriteaduse \u00f5ppetool\/osakond on m\u00f5ne suurema struktuuri\u00fcksuse osa, siis on ta enamasti seotud kas kirjanduse, praktilise teatrikoolituse, filmi ja meedia, etendus- v\u00f5i kultuuriuuringutega (<em>cultural studies<\/em>).\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tN\u00e4iteks Tartu \u00dclikoolis on teatriaineid \u00f5petatud filoloogiliste (mingi maa keele ja kirjanduse) \u00f5ppekavade raames v\u00e4hemalt 1980. aastatest alates. Teatriteaduse eriala avati aga alles 1992. aastal eesti filoloogia \u00f5ppekava osana, sest noored ei soovinud ega saanud teatrikriitikat v\u00f5i -teadust enam Venemaa \u00fclikoolides \u00f5ppida. Iseseisev teatriteaduse \u00f5ppetool ja vastav professuur avati 2001. aastal.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tInterdistsiplinaarse teadusharuna kasutab teatriteadus paljude teiste uurimisalade meetodeid ja m\u00f5isteid. Olgu siin nimetatud vaid paar olulisemat neist.\n<\/p>\n<p>\n\tKuigi teater iseseisvus kirjandusest juba 19.\u201320. sajandi vahetusel ja teatriteadus kirjandusteadusest 20. sajandi teisel poolel, pole vastastikused suhted ometi h\u00e4vinenud. Teatri- ja <strong>kirjandusteaduse<\/strong> \u00fchisosa koondub m\u00f5iste <strong>dramaturgia<\/strong> \u00fcmber. Dramaturgia t\u00e4histab \u00fchelt poolt m\u00f5ne kirjaniku v\u00f5i perioodi n\u00e4idendeid, kuid teiselt poolt ka n\u00e4idendi\/lavastuse \u00fclesehituse teooriat. Kuna n\u00e4idendid on loonud traditsiooniliselt lavastuse l\u00e4htepunkti ja struktuuri, siis peegeldab suurem osa (s\u00f5na)lavastusi otsesemalt v\u00f5i kaudsemalt draamakirjanduse reegleid. Varem oli liikumine suuresti \u00fchesuunaline \u2013 tekstist lavale. Seoses postdramaatilise teatri esilet\u00f5usuga 1970. aastaist alates on levinud n\u00e4iteks ka improvisatsioonilised lavastused, kus tekst s\u00fcnnib igal etendusel uuesti, v\u00f5i r\u00fchmaloomemeetodil p\u00f5hinevad lavastused, kus tekst s\u00fcnnib prooviprotsessis trupiliikmete \u00fchist\u00f6\u00f6na. Teatritegemise viiside ja v\u00e4ljendusvahendite paljusus on esiplaanile t\u00f5stnud etendusi koos hoidva struktuuri t\u00e4htsuse ja dramaturgi t\u00f6\u00f6. Dramaturgia ei t\u00e4henda siiski alati kirjalikku teksti \u2013 lavastuse side tekstiga v\u00f5ib olla \u00fcsna l\u00f5tv v\u00f5i koguni puududa, nagu n\u00e4iteks etenduskunsti v\u00f5i tantsuteatri puhul.\n<\/p>\n<p>\n\tLoomulikult on teatriteadus naban\u00f6\u00f6ri pidi \u00fchendatud <strong>teatripraktika<\/strong> <strong>ja -koolitusega<\/strong> ning see side on viimasel paaril aastak\u00fcmnel j\u00e4rjest tugevnenud. \u00dchelt poolt tegelevad teatripraktikud ise j\u00e4rjest rohkem uurimist\u00f6\u00f6ga, olgu loovuurimise v\u00f5i m\u00f5nes muus vormis. Teiselt poolt huvitab teatriteadlasi varasemast enam lavastuste s\u00fcnniprotsess (nn lavastuse genees) ning erinevad etendamispraktikad ja kehatehnikad.\n<\/p>\n<p>\n\tTeatriteadus on olnud seotud ka <strong>filmi- ja meediauuringutega<\/strong>, sest teater, film, video ja televisioon kasutavad sarnaseid v\u00e4ljendusvahendeid (inimtegevuse matkimine n\u00e4itlejate\/esinejate kaudu) ning neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess (kollektiivne looming ja tihti ka kollektiivne vastuv\u00f5tt). Teatril ja multimeedial on ka otseseid kokkupuutepunkte. Kuna 20. sajandi teisel poolel hoogustus filmi, video, arvuti ja kaamerate kasutamine teatris, siis selliste lavastuste uurimiseks on vajalikud teadmised multimeediast ja intermediaalsest esteetikast. J\u00e4tkuvalt tekitab vaidlusi lavastuste salvestamiseks sobiva viisi leidmine, olgu siis \u00fclekanne televisiooni\/interneti jaoks v\u00f5i lihtsalt j\u00e4\u00e4dvustamine ajaloo tarbeks.\n<\/p>\n<p>\n\tPaljudes \u00fclikoolides on teatriteadus seotud <strong>etendus- v\u00f5i kultuuriuuringutega<\/strong>. Eriti Aasia ja Aafrika riikides on j\u00f5utud \u00e4ratundmisele, et traditsioonilised teatriteaduslikud l\u00e4henemised on j\u00e4tnud fookusest v\u00e4lja kohalikud, osaliselt rituaalse taustaga etendamispraktikad, mis vajavad samuti uurimist ja v\u00e4\u00e4rtustamist. Sarnasele \u00e4ratundmisele on j\u00f5udnud ka Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika teadlased, kes traditsiooniliste teatriliikide k\u00f5rval on hakanud uurima populaarset meelelahutust (varieteed, tsirkust, p\u00fcstijalakoomikuid jms), poliitilisi etendusi v\u00f5i ka avalikus ruumis toimuvaid mittekunstilisi s\u00fcndmusi. Oluline roll on etenduskunstidel ka teraapias ja identiteediloomes. (Vt l\u00e4hemalt Saro 2013) K\u00f5iki neid teatriga piirnevaid n\u00e4htusi saab uurida vaid interdistsiplinaarselt ehk erinevate teadusharude ristvalguses ja koost\u00f6\u00f6s.\n<\/p>\n<p>\n\tNiisiis, kuigi teatriteadus akadeemilise distsipliinina on viimase saja aasta jooksul palju arenenud, pole ta siiski valmis, sest muutuvad praktikad ja t\u00e4hendusv\u00e4ljad t\u00f5statavad pidevalt uusi k\u00fcsimusi ja loovad metodoloogilisi v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teatriteadust \u00f5petatakse ja uuritakse n\u00fc\u00fcdisajal paljudes \u00fclikoolides. \u00dcldistades v\u00f5ib \u00f6elda, et 21. sajandil on teatriuurimise kolm allikmaterjali ja haru \u2013 dramaturgia, teater ja kultuurietendused \u2013 nii teoorias kui ka praktikas omavahel tihti seotud. See seos v\u00e4ljendub ka organisatsiooniliselt, sest kui &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":481,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}