{"id":17,"date":"2024-04-04T07:56:22","date_gmt":"2024-04-04T04:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/mis-teatriteadus\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"mis-teatriteadus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/mis-teatriteadus\/","title":{"rendered":"Mis on teatriteadus?"},"content":{"rendered":"

\n\tKuigi teatriteooriaid, \u00fcksikuurimusi ja teatrikriitikat kirjutati ka juba enne, hakati alles 20. sajandil tegelema teatriuurimise metodoloogiaga ehk sellega, mida ja kuidas (mis meetoditega) s\u00fcsteemselt uurida. Teatriteadusel (theatre research, theatre studies<\/em>) on kaks nn juurt.\n<\/p>\n

\n\tIngliskeelsetes maades (peamiselt Suurbritannias ja USAs) uuriti teatrit 19. sajandi l\u00f5pust alates peamiselt kirjandusteaduslikust<\/strong> perspektiivist, s.t uuriti n\u00e4idendeid ja seda, kuidas n\u00e4idendid modelleerivad lavastusi. Eriti populaarsed oli selles kontekstis Shakespeare\u2019i-uuringud. T\u00e4nap\u00e4eval tegeletakse ingliskeelsetes maades teatriteadusega tihti teatrikoolides v\u00f5i praktilist teatriharidust andvate k\u00f5rgkoolide osakondades, m\u00f5nes kohas aga retoorika, meedia ja kommunikatsiooni osakonnas.\n<\/p>\n

\n\tKirjandus- ja teatriteaduse suhted on tihedad t\u00e4nap\u00e4evani. N\u00e4iteks 1970.\u20131980. aastail oli v\u00e4ga viljakas teksti ja lavastuse suhteid uuriv l\u00e4henemine, mida kujundlikult on nimetatud from page to stage<\/em> ehk paberilt p\u00fc\u00fcnele\/lavale. Keskseks k\u00fcsimuseks on siin, kuidas toimub loo ja fiktsionaalse maailma \u00fclekanne v\u00f5i t\u00f5lge kirjutatud tekstist lavastuseks. Millised on \u00fclekandel tekkivad kaod ja muutused? Kuidas lahendada tekstis esinevaid, kuid laval raskesti teostatavaid stseene? Teksti ja lavastuse suhteid uurides on aluseks konkreetne materjal, mille p\u00f5hjal teha \u00fcldistusi. Selle uurimisvaldkonna vastu on huvi tundnud ka praktikud (lavastajad, n\u00e4itlejad), kes tegelevad igap\u00e4evaselt tekstimaailma \u00fclekandmisega lavale.\n<\/p>\n

\n\t\"MaxTeatriteaduse teine juur on seotud Saksamaa ja teatrihistoriograafia<\/strong> ehk teatriajaloo uurimisega. Saksamaa \u00fclikoolides oli n\u00e4itekirjandust \u00f5petatud kirjanduse \u00f5ppetoolides juba 18. ja 19. sajandil, kuid 19. sajandi l\u00f5pus hakati huvi tundma ka teatriajaloo vastu. Teatriteadus iseseisva distsipliinina hakkas \u00fclikoolides arenema alles 20. sajandi alguses ja t\u00e4hendas alguses peamiselt teatriajaloo uurimist. Teatrihistoriograafia ja seega teatriteaduse esiisaks peetakse sakslast Max Herrmanni<\/strong> (1865\u20131942). Erinevalt ingliskeelsetest uurijatest leidis Herrmann, et teatriteaduse peamine uurimisobjekt ei ole mitte n\u00e4idend, vaid etendus. Etendust defineeris ta v\u00e4ga t\u00e4nap\u00e4evaselt etendajate ja publiku koosloomena.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTeatrihistoriograafia peamised metodoloogilised probleemid on seotud eelk\u00f5ige allikate v\u00e4hesusega v\u00f5i ainese piiritlemise, struktureerimise ja fookustamisega. Millest kirjutada ja millest mitte? Kuidas materjali struktureerida ja tervikuks siduda? Millele keskenduda, n\u00e4iteks kas institutsioonidele, lavastustele v\u00f5i lavastajatele-etendajatele? Teatriajaloole on v\u00f5imalik l\u00e4heneda erinevatest vaatepunktidest, k\u00e4sitledes seda kunsti-, kultuuri-, ideede v\u00f5i sotsiaalajaloona. Kuni 1960. aastateni taotleti ajalookirjutuses v\u00f5imalikult suurt faktilist objektiivsust (positivistlik l\u00e4henemine), p\u00e4rast seda on lepitud, et iga ajaloouurimus on vaid \u00fcks versioon, t\u00f5lgendus ajaloost (postpositivistlik l\u00e4henemine). 21. sajandil ilmunud teatrilood n\u00e4itavad selle uurimisala suurt temaatilist, \u017eanrilist ja metodoloogilist mitmekesisust. Paljud uurijad (n\u00e4iteks Fischer-Lichte) soovitavad teatriloole l\u00e4heneda probleemip\u00f5hiselt, nagu on teadust\u00f6\u00f6s \u00fcldiselt kombeks.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tV\u00f5ib tunduda \u00fcllatav, et alles 1970. aastail hakati \u00fclikoolides ja akadeemiates tegelema teatriajaloo k\u00f5rval ka kaasaegse teatriga. Juhtivaks suunaks teatriteaduses sai etendusanaluus<\/strong>, mille fookuses on etenduse v\u00f5i lavastuse kirjeldamine, t\u00f5lgendamine ja anal\u00fc\u00fcsimine. Kuna etendus kui uurimisobjekt on aegruumiline s\u00fcndmus, mis kaob p\u00e4rast selle l\u00f5ppu, siis peavad teatriuurijad tegelema ka etenduse j\u00e4\u00e4dvustamisega. K\u00fcsimus on selles, mida teadlane uurib, kui ta anal\u00fc\u00fcsib etendust \u2013 kas oma m\u00e4lestust etendusest v\u00f5i etendusest j\u00e4\u00e4nud j\u00e4lgi (tekstiraamatut, kost\u00fc\u00fcme ja dekoratsioone, fotosid, oma m\u00e4rkmeid jms) v\u00f5i neid k\u00f5iki. Palju vaidlusi on tekitanud n\u00e4idendi (v\u00f5i muu dramaturgilise teksti) ja video osakaal etenduse anal\u00fc\u00fcsis. \u00dcldiselt on j\u00f5utud seisukohale, et teksti ja videot v\u00f5ib kasutada kui abim\u00e4lu. Etendusanal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hiallikaks peaks aga siiski j\u00e4\u00e4ma vahetu teatrielamus. Distsipliinina on etendusanaluus aluseks teatrikriitikale (v\u00e4hemalt paremale osale sellest) ning teatriajaloole ja -teooriale. \u00a0\n<\/p>\n

\n\tAlgusest peale on etendusanaluusi tegijaid vaevanud subjektiivsuse ja s\u00fcsteemsuse probleem ehk soov j\u00f5uda v\u00f5imalikult suure teadusliku s\u00fcsteemsuseni. 1970.\u20131980. aastail leevendas seda probleemi semiootika<\/strong> kui strukturalistlik anal\u00fc\u00fcsimeetod. Semiootika ehk m\u00e4rgiteadus k\u00e4sitleb teatri k\u00f5iki v\u00e4ljendusvahendeid teatrikeelena. Teatrisemiootika keskendub etenduse kui erinevatest m\u00e4rgis\u00fcsteemidest koosneva keerulise struktuuri uurimisele. P\u00f5hik\u00fcsimus on lava ja saali vahelises kommunikatsioonis: kuidas etendus loob t\u00e4hendusi ja kuidas vaataja seda k\u00f5ike m\u00f5istab.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tHiljem on semiootikat k\u00f5vasti kritiseeritud seet\u00f5ttu, et ta l\u00e4htub liiga palju vormist ja t\u00e4hendusest ning j\u00e4tab k\u00f5rvale etenduse materiaalsuse, stiili, energia, atmosf\u00e4\u00e4ri jms, mis t\u00e4hendusloomes ei osale. Patrice Pavis on arvanud, et semiootika oleks pidanud ennast julgemalt kohandama ka mittetraditsiooniliste teatrivormide nagu postdraamatilise teatri ja kultuurietenduste anal\u00fc\u00fcsiks laiemalt. (Pavis 2016: 223\u2013224) Vaatamata kriitikale on semiootika t\u00f5estanud ennast t\u00f5husa t\u00f6\u00f6riistana, kui seda loovalt kasutada. Eestis ei m\u00f5isteta ega kasutata semiootikat kui meetodit ka nii kitsalt kui m\u00f5nes teises kultuuriruumis.\n<\/p>\n

\n\t1980. aastail hakati semiootilist etendusanaluusi t\u00e4iendama fenomenoloogilise l\u00e4henemisega<\/strong>, mis tegeleb asjade ja n\u00e4htuste kui fenomenide uurimisega. Erinevalt semiootikast keskendus teatrifenomenoloogia osade asemel tervikule ja t\u00e4hendusloome asemel vaataja meelelisele tajule. Etendusanal\u00fc\u00fcsi fookusesse kerkisid nii hoopis uued fenomenid, n\u00e4iteks keha, atmosf\u00e4\u00e4r, energia, meeleolu jm. Fenomenoloogia sobis semiootikast paremini ka mittetraditsiooniliste teatrivormide anal\u00fc\u00fcsiks. Vaatamata sellele minetas fenomenoloogia oma domineeriva positsiooni etendusanaluusis \u00fcsna kiiresti, sest tegemist pole range meetodi, vaid pigem teatud fenomene tundlikult kirjeldava ja t\u00f5lgendava l\u00e4henemisnurgaga. 21. sajandil on levinud semiootika ja fenomenoloogia kombineerimine etendusanaluusis.\n<\/p>\n

\n\tEtendusanal\u00fc\u00fcsiga on otseselt seotud ka vaataja, nii tema sotsiaalne ja kultuuriline taust kui ka vastuv\u00f5tuprotsess. Publiku-uuringud<\/strong> kui teadusvaldkond keskendubki teatripubliku ja etenduse vastuv\u00f5tu uurimisele. Selle valdkonna v\u00f5ib jagada kaheks:\u00a0\n<\/p>\n