{"id":16,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/mis-teatriteooria\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"mis-teatriteooria","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/mis-teatriteooria\/","title":{"rendered":"Mis on teatriteooria?"},"content":{"rendered":"

\n\tTeatriteadus iseseisva uurimisalana on k\u00fcllaltki noor, sest teatrit hakati \u00fclikoolides uurima ja selle uurimist \u00f5petama alles 20. sajandil. Kuid \u00fcksikuid uurimusi kirjutati ja teooriaid loodi juba palju varem. See peat\u00fckk jagunebki kaheks. Alustuseks tutvustakse olulisemaid ja ka eesti keeles ilmunud teatriteoreetilisi t\u00f6id, mis on peamiselt s\u00fcndinud enne 20. sajandi teist poolt. Seej\u00e4rel k\u00e4sitletakse p\u00f5hjalikumalt teatriteaduse kui akadeemilise distsipliini arengut ja erinevaid metoodilisi l\u00e4henemisi teatrile.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTeatriteooria<\/strong> (theatre theory, performance theory<\/em>), nagu defineerib seda Marvin Carlson oma raamatus \u201eTeatriteooriad\u201c, h\u00f5lmab seisukohti teatri meetodite, eesm\u00e4rkide, funktsioonide ja omaduste \u00fcldiste printsiipide <\/strong>kohta. Teatriteooriad ei tegele enamasti konkreetsete lavastuste anal\u00fc\u00fcsi ja arvustamisega ega kunsti \u00fcldk\u00fcsimusi k\u00e4sitleva esteetikaga, kuid on paratamatult seotud oma ajastu teatri, esteetika ja filosoofiaga. (Carlson 1993: 9) Veel enne, kui tekkisid elukutselised teatriteadlased, arutlesid teatri \u00fcle filosoofid ja teoloogid, retoorikud ja grammatikud ning erinevate alade kunstnikud, 20. sajandi teisel poolel aga juba ka sotsioloogid ja politoloogid, keeleteadlased, antropoloogid ja kultuuriuurijad jne. J\u00e4rgnevalt toon m\u00f5ned n\u00e4ited teatrim\u00f5tet enim m\u00f5jutanud teoreetikutest.\n<\/p>\n

\n\tEsimene m\u00f5jukas teatrialane kirjutis on Vana-Kreeka filosoofi Aristotelese \u201ePoeetika\u201c <\/strong>ehk \u201eLuulekunstist\u201c <\/strong>(336\u2013322 e.m.a.). Aristoteles arutleb siin peamiselt trag\u00f6\u00f6dia kui n\u00e4itekirjanduse ja teatri \u00fche \u017eanri omaduste \u00fcle, kuid hiljem on tema seisukohti laiendatud ka teistele \u017eanritele ja teatrile \u00fcldiselt. Ta v\u00e4idab, et k\u00f5ikidele kunstidele on omane j\u00e4ljendamine<\/strong> (mimees), kuid kunstid erinevad \u00fcksteisest v\u00e4ljendusvahendite, teemade ja v\u00e4ljendusviiside poolest. Teoseid, mis j\u00e4ljendavad tegutsevaid inimesi, nimetab Aristoteles draamadeks (kr \u201etegu, tegevus\u201c). (3.1448.a19\u2013a29) Tegevuslikkus on niisiis n\u00e4itekirjanduse ja teatri peamine tunnus. Teine tema tuntud m\u00f5iste on katarsis<\/strong> ehk puhastumine. Kui lugeja v\u00f5i vaataja elab kannatavale kangelasele kaasa, siis kaastunde ja hirmu l\u00e4bi puhastuvad tema tunded sellistest l\u00e4bielamistest (4.1449b24\u201328) ning ta kogeb katarsist.\n<\/p>\n

\n\t\"Brecht\"Lisaks teatri \u00fcldist olemust k\u00e4sitlevatele teooriatele on palju m\u00f5tiskletud n\u00e4itlemise \u00fcle. Suurt m\u00f5ju teatrile ja teooriale on avaldanud n\u00e4iteks Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Denis Diderot\u2019<\/strong> \u201eN\u00e4itleja paradoks\u201c (kirjutatud 1770ndail, avaldatud 1830). Diderot oli \u00fcks esimesi, kes hakkas nii n\u00e4itlemises kui ka lavakujunduses n\u00f5udma elusarnasust. Selleks tuli tema meelest n\u00e4itlejal loobuda emotsioonidele tuginevast m\u00e4ngust ning hakata hoopis inimeste k\u00e4itumist uurima ja seda m\u00f5istuslikult j\u00e4ljendama. (Diderot 2006\/7) M\u00f5nev\u00f5rra sarnasel arvamusel oli Vene n\u00e4itleja ja lavastaja \"Stanislavski\"Konstantin Stanislavski<\/strong> (1863\u20131938), keda peetakse realistliku teatri alusepanijaks ja kes t\u00f6\u00f6tas 20. sajandi alguses v\u00e4lja omanimelise n\u00e4itlemiss\u00fcsteemi. Usutava n\u00e4itlemise v\u00f5ti peituvat hoopis n\u00e4itleja \u00fcmberkehastumises tegelaseks ja rolli ps\u00fchholoogilises l\u00e4bielamises. (Stanislavski 2021) Saksa n\u00e4itekirjanik ja lavastaja Bertolt Brecht<\/strong> (1898\u20131956) j\u00e4lle t\u00f6\u00f6tas vastukaaluks realistlikule l\u00e4bielamisteatrile v\u00e4lja oma teatrilaadi ja -teooria \u2013 eepilise teatri. Selles teatrilaadis n\u00e4itleja mitte ei samastunud oma rolliga, vaid pigem n\u00e4itas tegelast vaatajale ning tema suhe kujutatavasse oli pigem m\u00f5istuslik. Selleks et p\u00e4rssida ka vaataja samastumist m\u00f5ne tegelasega, kasutas Brecht v\u00f5\u00f5ritusefekte (tegevuse kommenteerimine, songid, plakatid, pooleesriie jms). (Brecht 1972) K\u00f5iki neid ja muidki \u2013 tihti teatripraktikute loodud \u2013 l\u00e4henemisi kutsutakse kas autori nime v\u00f5i teatrilaadi j\u00e4rgi, n\u00e4iteks Stanislavski ja Brechti v\u00f5i ps\u00fchholoogilise ja eepilise teatri teooria.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t21. sajandi teatrim\u00f5tet on palju m\u00f5jutanud Saksa teatriuurija Hans-Thies Lehmann<\/strong> ja tema postdramaatilise teatri teooria. Lehmann leiab, et 1970. aastatest alates on vaikselt esile kerkinud teatrivormid, mis on draamast ja aristotellikust teatrimudelist kaugenenud: lavastustes ei pruugi olla enam lugu, tegelasi, tegevust, dialoogi v\u00f5i j\u00e4ljendamist. Selliseid lavastusi nimetab ta postdramaatiliseks ehk draamaj\u00e4rgseks teatriks. Uued teatrivormid eeldavad ka teistsugust vastuv\u00f5ttu ja anal\u00fc\u00fcsi, n\u00e4iteks keskendumist etendajate kohalolule, etenduse materiaalsusele ning etendajate ja vaatajate vahel s\u00fcndivale m\u00e4ngule. (Lehmann 2011)<\/p>\n

Tutvustatud teatriteooriad on vaid m\u00f5ned teatrim\u00f5tte suurest varamust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teatriteadus iseseisva uurimisalana on k\u00fcllaltki noor, sest teatrit hakati \u00fclikoolides uurima ja selle uurimist \u00f5petama alles 20. sajandil. Kuid \u00fcksikuid uurimusi kirjutati ja teooriaid loodi juba palju varem. See peat\u00fckk jagunebki kaheks. Alustuseks tutvustakse olulisemaid ja ka eesti keeles ilmunud …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":483,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}