{"id":15,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/mis-etendus\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"mis-etendus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/mis-etendus\/","title":{"rendered":"Mis on etendus?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEtendus t\u00e4hendab eesti keeles lavastuse kui teatrikunsti teose \u00fcht esituskorda, n\u00e4iteks Vanemuise teatri lavastuse \u201ePisuh\u00e4nd\u201c 28. veebruari etendus. Kuid inglise keele m\u00f5jul on selle termini t\u00e4hendusv\u00e4li 20. sajandil oluliselt laienenud. Eesti keeles pole etendusega seotud terminoloogia veel l\u00f5plikult kinnistunud. Nii t\u00e4histatakse s\u00f5naga <strong>etendus<\/strong> (<em>performance<\/em>):\u00a0\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tteatrietendust,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\terinevaid <strong>kunsti<\/strong>s\u00fcndmusi (tegevuskunsti-, tsirkuse-, kabaree-, moe-, kontsertetendusi jms),\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tlaiemalt <strong>kultuuri<\/strong>etendusi (lisaks kunstis\u00fcndmustele ka spordiv\u00f5istlusi, poliitilisi \u00fcritusi, religioosseid v\u00f5i rahvuslikke rituaale jms).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t21. sajandil on Eestis k\u00e4ibele v\u00f5etud ka termin \u201eetenduskunst\u201c, mille t\u00e4hendusv\u00e4li on samuti ebam\u00e4\u00e4rane. Etenduskunst (<em>performance<\/em>) on ajaloolises suguluses nii modernistlike voolude kui ka tegevuskunstiga (<em>performance art<\/em>). Nimelt viisid futuristid, dadaistid ja s\u00fcrrealistid juba 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel l\u00e4bi etendusi, kus p\u00f5imisid kirjandust, muusikat, teatrit, tantsu ja visuaalkunste. 1960. aastail, performatiivse p\u00f6\u00f6rde raames, s\u00fcndis paljuski visuaalkunstnike eestvedamisel interdistsiplinaarne tegevusp\u00f5hine \u017eanr \u2013 tegevuskunst \u2013, kuid etendused muutusid pea k\u00f5igi kunstiliikide osaks (Fischer-Lichte 2008: 18, 22). Tegevuskunsti p\u00f5hilised alaliigid on <em>performance<\/em> (eesti keeles on pakutud vasteks ka performanss) ja <em>happening<\/em> (h\u00e4ppening). Tegevus- ja etenduskunsti peamine eristuse alus on olnud traditsiooniliselt etenduse toimumiskoht (tegevuskunst leidis enamasti aset kunstigaleriis, etenduskunst teatris) ning kunstiline raam v\u00f5i \u017eanrikonventsioonid (tegevuskunstil oli pigem rituaalne ja etenduskunstil teatraalne raam). N\u00fc\u00fcdisaegses ingliskeelses teoorias ei tehtagi tegevus- ja etenduskunsti terminitel ja n\u00e4htustel enam selget vahet, vaid kasutatakse \u00fcldm\u00f5istet \u201eetendus\u201c.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tKuid mille poolest erinevad \u00fcksteisest tegevus- ja etenduskunst \u00fchelt ning teater teiselt poolt? Tegevus- v\u00f5i etenduskunstiks on traditsiooniliselt nimetatud mitterepresentatiivseid lavastusi, kus etendajad ei esita kellegi teise teksti v\u00f5i dramaturgiat, ei esine kellegi teisena, vaid l\u00e4htuvad lavastuse loomisel peamiselt oma kehalistest ja elukogemustest (vt nt Carlson 2004 [1996]: 6). 21. sajandil on teatri ja tegevus- v\u00f5i etenduskunsti vaheline erisus kadunud, kuna v\u00e4ljendusvahendeid on laenatud vastastikku. Esteetilises plaanis on nende eristamine tihti keeruline seep\u00e4rast, et n\u00e4iteks postdramaatiline teater ja etenduskunst kasutavad samasuguseid h\u00fcbriidseid (eri kunstidest laenatud) v\u00e4ljendusvahendeid. Samas mitmed (eriti n\u00fc\u00fcdistantsu taustaga) loojad ja institutsioonid seda erisust r\u00f5hutavad, nimetades oma teoseid etenduskunstiks. Laiemad katusm\u00f5isted nagu etenduskunstid v\u00f5i inglise keeles ka <em>performance<\/em> pakuvad sellele defineerimise dilemmale k\u00fcll mugavat lahendust, kuid ei kaota \u00e4ra kommunikatiivset probleemi \u2013 soovi erinevat t\u00fc\u00fcpi kunstiteoseid ja kogemusi \u00fcksteisest eristada.\n<\/p>\n<p>\n\tKatusm\u00f5iste <strong>etenduskunstid<\/strong> h\u00f5lmab k\u00f5iki kunstis\u00fcndmusi, kus etendaja\/kunstnik esineb publiku ees, nagu n\u00e4iteks etendus- ja tegevuskunst, tsirkus, p\u00fcstijalakom\u00f6\u00f6dia, teatraliseeritud kontserdid, loengetendused jms. Selle m\u00e4rgiks, et 21. sajandil ei tegele teatriteadlased ainult teatri, vaid kogu etenduskunstide laia ja fikseerimata alaga, on s\u00f5napaari \u201eteater ja etendus\u201c kooseksisteerimine paljude ingliskeelsete raamatute pealkirjades ja organisatsioonide nimedes. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>etenduskunstid = teater + muud kunstilised etendused<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKultuurietendustest kui etenduskunstidest veelgi laiemast m\u00f5istest on l\u00e4hemalt juttu allpool etendusuuringute kontekstis.\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"481\" height=\"385\" class=\"alignnone wp-image-133\" style=\"width: 481px;height: 385px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-12.png\" title=\"Joonis 1. Etenduse m\u00f5iste erinevad t\u00e4hendused.\" alt=\"Joonis 1. Etenduse m\u00f5iste erinevad t\u00e4hendused.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-12.png 481w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/etenduskunstide_joonised-12-300x240.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 481px) 100vw, 481px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Etendus t\u00e4hendab eesti keeles lavastuse kui teatrikunsti teose \u00fcht esituskorda, n\u00e4iteks Vanemuise teatri lavastuse \u201ePisuh\u00e4nd\u201c 28. veebruari etendus. Kuid inglise keele m\u00f5jul on selle termini t\u00e4hendusv\u00e4li 20. sajandil oluliselt laienenud. Eesti keeles pole etendusega seotud terminoloogia veel l\u00f5plikult kinnistunud. Nii &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":484,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}