{"id":14,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/10-etendusuuringud\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"10-etendusuuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/10-etendusuuringud\/","title":{"rendered":"Etendusuuringud"},"content":{"rendered":"
\n\tAnneli Saro
\n<\/address>\n

\n\tMis on etendusuuringud?
\n<\/h2>\n

\n\t\"Richard1980. aastatel hakkas teatriteaduse ja antropoloogia koost\u00f6\u00f6s arenema uus teadusharu \u2013 etendusuuringud (performance studies<\/em>). Selle juhtkujud olid Ameerika teatriteoreetik ja lavastaja Richard Schechner ning Suurbritannia antropoloog Victor Turner. Etendusuuringud on teadusharu, mis uurib erinevaid kultuurin\u00e4htusi kui etendusi.<\/strong> K\u00f5ige tavalisemad kultuurietendused on teatrietendused ja kontserdid, spordiv\u00f5istlused, rollim\u00e4ngud, poliitilised, religioossed ja perekondlikud rituaalid, avalikud esinemised jms. J\u00e4rgnevas peat\u00fckis kasutataksegi m\u00f5isteid \u201eetendus\u201c ja \u201ekultuurietendus\u201c samas t\u00e4henduses. Etendusuuringud aitavad m\u00f5ista nii konkreetse s\u00fcndmuse olemust ja funktsiooni \u00fchiskonnas kui ka kultuuri toimimise mehhanisme ning loodavaid t\u00e4hendusi ja v\u00e4\u00e4rtusi \u00fcldisemalt. M\u00f5isteid ja meetodeid laenatakse seejuures eri teadustest: teatriteadusest, antropoloogiast, semiootikast, ps\u00fchholoogiast, sotsioloogiast, kultuuriuuringutest, ajaloost, soouuringutest jne. T\u00e4nap\u00e4eval \u00f5petatakse etendusuuringuid paljudes \u00fclikoolides ning v\u00e4lja on antud hulk \u00f5pikuid.\n<\/p>\n

\n\tEtendusuuringute peat\u00fckk koosneb neljast osast<\/strong>:\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tetenduse m\u00f5iste,\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tetendusuuringute eellugu ehk teatriterminoloogia kasutamine kunstides ja teistes teadustes,\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tetenduste liigitamine ja olulised m\u00f5isted,\n\t<\/li>\n
  4. \n\t\tkultuurietenduse etendusanaluusi v\u00f5imalusi.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tMis on etendus?
    \n<\/h3>\n

    \n\tEtenduse m\u00f5iste on eesti keeles seotud tihedalt teatriga, kuid inglise keeles on s\u00f5nal performance<\/em> oluliselt avaram t\u00e4hendusv\u00e4li, h\u00f5lmates ka t\u00f5husat, edukat toimimist laiemalt.
    Etendusuuringute kontekstis on see v\u00e4ga lai ja hajusate piiridega m\u00f5iste: etendus on harjutatud ja teistele vaatamiseks m\u00f5eldud tegevus<\/strong> (n\u00e4iteks ettekanne, kontsert, teatrietendus, spordiv\u00f5istlus, rollim\u00e4ng jne).\n<\/p>\n

    \n\t\"Popkontserdid\n<\/p>\n

    \n\tKui etendused laiemas t\u00e4henduses on olemuselt teatrip\u00e4rased, siis tekib k\u00fcsimus, mis on teatri ja etenduse miinimumtingimus ehk kuidas saab neid defineerida. Sellele v\u00f5ib vastata kolmel erineval viisil.\n<\/p>\n

      \n
    • \n\t\tLevinud on Eric Bentley definitsioon: \u201eTeater on see, kui N esitab T-d ja V vaatab pealt.\u201d (Bentley 1965: 150) N on siin muidugi n\u00e4itleja, T tegelane ja V vaataja. Nagu teatrile, nii ka kultuurietendusele on omane etendaja ja vaataja viibimine samal ajal samas ruumis ning etendaja soov vaatajale midagi n\u00e4idata. Selles definitsioonis on r\u00f5hk ka n\u00e4itleja \u00fcmberkehastumisel kellekski teiseks, mingi rolli m\u00e4ngimisel. Ka kultuurietendustes t\u00e4idavad etendajad (kas teadlikult v\u00f5i ebateadlikult) mingit rolli.\u00a0\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tEelnevast l\u00e4htudes v\u00f5ib etendust defineerida ka nii: etendus on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud s\u00fcndmus, kus etendaja etendab ja vaataja vaatab. Selles definitsioonis on r\u00f5hk etendaja ja vaataja kokkuleppel, millest l\u00e4htudes peetakse kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas aset leidvat s\u00fcndmust etenduseks isegi siis, kui see ei vasta etenduse muudele tunnustele. Seega kultuurietenduse olemuse m\u00e4\u00e4rab suuresti selle kontekst.\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tK\u00f5ige laiema etenduse definitsiooni on s\u00f5nastanud Briti lavastaja Peter Brook: \u201eMa v\u00f5in v\u00f5tta \u00fcksk\u00f5ik missuguse t\u00fchja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi l\u00e4heb l\u00e4bi selle t\u00fchja ruumi, m\u00f5ni teine vaatab teda, ja ongi k\u00f5ik, mida on vaja selleks, et tegemist oleks teatriga.\u201d (Brook 1972: 7) Siin on r\u00f5hk vaataja mentaalsel raamil, s.t vaataja vaatab mingit tegevust v\u00f5i mingis ruumis toimuvat kui etendust ning etendaja ei pruugi etendusest \u00fcldse teadlik olla.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n
      \n

      \n\t\tEnamasti on etenduse puhul t\u00e4idetud k\u00f5ik kolm tingimust:\n\t<\/p>\n

        \n
      1. \n\t\t\tetendaja esitab mingit (argielust erinevat) rolli ja s\u00f5numit,\u00a0\n\t\t<\/li>\n
      2. \n\t\t\tetenduse aeg ja koht on eelnevalt etendaja ja vaataja vahel kokku lepitud,\u00a0\n\t\t<\/li>\n
      3. \n\t\t\tvaataja t\u00f5lgendab n\u00e4htavat etendusena.\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

        \n\tKuid etenduseks kvalifitseeruvad ka need s\u00fcndmused, kus m\u00f5ni neist tingimustest on t\u00e4itmata. N\u00e4iteks argielurollide puhul ei teadvusta inimesed ise alati oma k\u00e4itumise teatraalsust, t\u00e4navateatriks pole eelnevat kokkulepet vaja ning usurituaali v\u00f5i lauam\u00e4ngu puhul ei pruugi k\u00f5ik osalejad tajuda seda etendusena. Vaieldav on see, kas etendusena v\u00f5ib k\u00e4sitleda ka objekte v\u00f5i nende esitlemist. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib iga s\u00fcndmust v\u00f5i objekti (teksti, maali, kinga jne) k\u00e4sitleda etendusena, kui uuritakse selle objekti m\u00f5ju vastuv\u00f5tjale v\u00f5i suhteid teiste objektidega. Richard Schechner (2020: 57\u201359) toob n\u00e4iteks maailmakaardi, aga hea n\u00e4ide on ka toit kui etendus, kui seda tehakse ja n\u00e4idatakse teistele. Etendused on \u00fcldjuhul \u00fchel v\u00f5i teisel viisil raamitud (nn lavale seatud) v\u00f5i t\u00e4histatud (nt mitteargise k\u00e4itumise kaudu), eristudes nii igap\u00e4evaelust. Seega etenduse ja mitteetenduse vahe ei ole olemuslik, vaid kontekstuaalne, st kuidas ja millena seda esitatakse ja vastu v\u00f5etakse.\n<\/p>\n

        \n\t\"Toidu\n<\/p>\n

        \n\tEtendusuuringute eellugu ehk Etendus, roll ja performatiivsus kui r\u00e4ndavad m\u00f5isted
        \n<\/h3>\n

        \n\tMaailma k\u00e4sitlemine teatrimetafoori kaudu on \u00fcsna vana l\u00e4henemine ning oli eriti populaarne renessansiajastul. Maailmateatri (theatrum mundi<\/em>) ideed n\u00e4itlikustavad h\u00e4sti allj\u00e4rgnevad repliigid Shakespeare\u2019i n\u00e4idendist \u201eNagu teile meeldib\u201c:\n<\/p>\n

        \n

        \n\t\tHertsog: Sa n\u00e4ed, me pole \u00f5nnetuses \u00fcksi:
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0maailma k\u00f5ikehaarav n\u00e4itelava
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0veel kurvemaidki vaatem\u00e4nge n\u00e4itab
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0kui stseen, kus m\u00e4ngime.
        Jaques: Maailm on lava
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 ja mehed-naised k\u00f5ik vaid n\u00e4itlejad.
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Nad ilmuvad ja kaovad. Inimlapsel
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 on elus palju osi; vaatusteks\u00a0
        \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 on seitse eluiga; \u2026 (II vaatus 7. stseen)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

        \n\tKas sarnasus elu ja teatri vahel on juhuslik? Kui teater j\u00e4ljendab tegutsevaid inimesi, nagu v\u00e4itis Aristoteles, siis kas inimesed ei v\u00f5i j\u00e4ljendada tegelasi kunstis v\u00f5i teisi inimesi \u00fcldisemalt? Kultuuriteadustes ja sotsioloogias v\u00f5eti teatriga seotud metafoorid k\u00e4ibele juba 1950. aastail, kasutades teatrit kui teatud mudelit \u00fchiskondlike rollide ja suhete uurimiseks.\n<\/p>\n

        \n\tN\u00e4iteks Ameerika sotsioloog Erving Goffman<\/strong> kasutas teatrit kui mudelit inimeste argisuhtlemise uurimiseks. Ta v\u00e4itis, et iga sotsiaalne suhe on vaadeldav stseenina, kus on tegelased, tegevuskoht ja -aeg, algus ja l\u00f5pp, dramaatilised s\u00fcndmused jms. Suhtlemisel ei ole oluline mitte ainult infoedastus ehk mis<\/strong> infot edastatakse, vaid ka kuidas<\/strong> seda tehakse ehk esitus ise. Goffmani meelest v\u00f5ib etendust defineerida kui osaleja tegevust antud olukorras eesm\u00e4rgiga teatud viisil teisi osalejaid m\u00f5jutada. Kuigi inimesed ei ole sellest alati teadlikud, esitavad nad \u00fchiskonnas erinevaid sotsiaalseid rolle (\u00f5pilane, \u00f5petaja, arvamusliider jne), kasutades valmis rollistereot\u00fc\u00fcpe koos nendega kaasas k\u00e4ivate kehaliste ja retooriliste v\u00f5tetega. (Vt Goffman 1959 [1956])\n<\/p>\n

        \n\tSotsiaalsed rollid on olulised ka seep\u00e4rast, et aitavad \u00fchiskonnal s\u00e4ilitada ja korrastada oma struktuure. Korra tagamiseks m\u00e4\u00e4ratakse teatud gruppidele v\u00f5i indiviididele spetsiaalsed rollid. M\u00f5ned rollid on \u00fchiskonnas tugevamalt markeeritud, n\u00e4iteks politseinikud, tulet\u00f5rjujad, arstid, preestrid, kohtunikud kannavad ametir\u00f5ivastust v\u00f5i -m\u00e4rke, kasutavad kindlat s\u00f5navara ja k\u00e4itumismaneeri. Ema, \u00f5petaja v\u00f5i \u00fclemuse sotsiaalsed rollid on paindlikumad ja v\u00e4liselt v\u00e4hem markeeritud. Sotsiaalseid rolle ei esitata mitte ainult publikule, vaid ka iseendale ning kost\u00fc\u00fcm ja rekvisiit aitavad inimesel \u00fcmber kehastuda. Tavaliselt on inimesel mitu sotsiaalset rolli, nii et rollivahetus on \u00fchiskonnas efektiivseks toimimiseks oluline. Lisaks sellele on n\u00fc\u00fcdisaegne meedia loonud illusiooni, et identiteeti saab muuta v\u00e4liste vahendite abil: riietuse, kosmeetika, ilukirurgia, spordi, dieedi, rekvisiitide\/asjade abil. Seega on inimeste k\u00e4itumine v\u00e4hemalt kahes aspektis teatraalne: nad m\u00e4ngivad oma loomusest erinevaid rolle ja vajavad publikut, kes nende etendamise heaks kiidab.\n<\/p>\n

        \n\t\"Politseiniku\n<\/p>\n

        \n\tTeatrit kui metafoori on kasutatud ka suuremate \u00fchiskondlike protsesside uurimiseks, kui seda on argik\u00e4itumine. Antropoloog Victor Turner<\/strong> t\u00f5i teoses \u201eSchism and Continuity in an African Society\u201d (1957) esimest korda k\u00e4ibele sotsiaalse draama<\/strong> m\u00f5iste. Turneri meelest toimuvad sotsiaalsed draamad \u00fchiskonna k\u00f5igil tasanditel alates riigist kuni perekonnani. Need saavad alguse konfliktist, nagu n\u00e4iteks rahvarahutused v\u00f5i perekonnat\u00fcli. Kriisi lahendamiseks kasutatakse ritualiseeritud tegevusi. Kui need osutuvad t\u00f5husaks, siis l\u00f5he \u00fcletatakse ning toimub \u00fchinemine ja leppimine, kui aga mitte, siis l\u00f5peb konflikt \u00fchiskonna-perekonna l\u00f5henemisega. Sotsiaalse draama mudel osutus m\u00f5jukaks nii antropoloogias ja folkloristikas kui ka sotsioloogias ja politoloogias. Nii Goffmanni kui Turnerit on kritiseeritud teatrim\u00f5istestiku liiga pealiskaudse kasutamise eest. Hiljem asendas Turner \u201edraama\u201d m\u00f5istega \u201eetendus\u201d.\n<\/p>\n

        \n\tPrantsuse sotsioloog Jean Duvignaud<\/strong> uuris 1960ndatel sotsiaalseid tseremooniaid (koosolekuid, meeleavaldusi, karnevale, missasid, kohtuistungeid, ausammaste avamisi jne) ning leidis neis palju olemuslikke \u00fchisjooni teatriga. Ka sotsiaalsetel tseremooniatel t\u00e4idavad osalejad teatud stsenaariumist tulenevaid rolle, mida nad saavad k\u00fcll pisut varieerida, kuid mitte oluliselt muuta. Duvignaud v\u00e4idab, et \u00fchiskond p\u00f6\u00f6rdub teatri poole iga kord, kui tal on vaja kas kinnitada oma eksistentsi v\u00f5i hoopis ellu viia olulisi muudatusi, mille otstarbekuses v\u00f5idakse kahelda. Sest nagu \u00fcksikisikutel, nii ka sotsiaalsetel gruppidel on vaja esindada iseennast teiste jaoks, et eksistents saaks alata, j\u00e4tkuda v\u00f5i muutuda. Duvignaud\u2019 v\u00e4idet kinnitab ajalooline materjal: \u00fchiskonna teatraalsus suureneb just poliitilistel, majanduslikel v\u00f5i kultuurilistel \u00fcleminekuperioodidel, sest muutused n\u00f5uavad j\u00f5ulist ja veenvat enesekehtestust. (Duvignaud 1970)\n<\/p>\n

        \n\t\"Poliitilised\n<\/p>\n

        \n\tEtenduse kui teatud liiki tegevusega on tihedalt seotud ka performatiivsuse<\/strong> (performativity<\/em>) m\u00f5iste, mida m\u00f5ned autorid t\u00f5lgendavad kui etendusele omast, m\u00f5ned kui teatraalsust ja m\u00f5ned kui m\u00f5juj\u00f5udu. \u201ePerformatiivsus\u201c on keeleteaduses ja poststrukturalistlikus kultuuriteoorias laialt levinud m\u00f5iste, mil on etendusega kohati \u00fcsna v\u00e4he pistmist. Esimesena kasutas m\u00f5istet \u201eperformatiiv\u201c (performative<\/em>) keeleteadlane John L. Austin<\/strong>, m\u00e4rkimaks tegusid sooritavaid lausungeid (nimeandmised, lubadused, needused, kohtuotsused jt). Paljud performatiivsed lausungid on seotud ka mingite kindlate tegevustega: vee pritsimine lapse v\u00f5i laeva ristimisel, s\u00f5rmuste s\u00f5rme panemine abiellumisel, k\u00e4epigistus kokkuleppe m\u00e4rgiks jne. Sellest seosest sai performatiivsuse m\u00f5iste ka oma t\u00e4idesaatva t\u00e4henduse. Kuna n\u00e4itlejad teatris ei soorita k\u00f5netegusid p\u00e4riselt, vaid m\u00e4ngult, siis nimetas Austin neid lausungeid parasiitseteks. (Austin 1962: 22) Seda seisukohta on hiljem palju kritiseeritud, sest lausungitel teatris on tugev m\u00f5juj\u00f5ud nii n\u00e4itlejatele kui ka vaatajatele.\n<\/p>\n

        \n\tKokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et performatiivsus on eelk\u00f5ige seotud kultuuri ja igap\u00e4evaelu teatraliseerumisega ning reaalsuse ja fiktsiooni\/m\u00e4ngu vahelise piiri h\u00e4gustumisega. Performatiivsust k\u00e4sitlevad teooriad v\u00f5ib jagada subjekti- ja keskkonnakeskseteks.\n<\/p>\n

        \n\tSubjektikeskses<\/strong> l\u00e4henemises k\u00fcsitakse n\u00e4iteks:\n<\/p>\n

        \n\t1. Millal k\u00e4itub inimene loomulikult ning millal ja missuguseid rolle ta m\u00e4ngib?\u00a0\n<\/p>\n

        \n\t2. Kas inimene on sotsiaalselt treenitud, kordamisele ja teiste kopeerimisele orienteeritud olend v\u00f5i vaba tahtega subjekt?\n<\/p>\n

        \n\tKultuuriteoreetikud on veendumusel, et k\u00f5ik sotsiaalsed tunnused (sugu, rass, klassikuuluvus, erinevad sotsiaalsed rollid) on konstrueeritud ning vajavad pidevat etendamist, kehtestamist. N\u00e4iteks Judith Butler<\/strong>, kes on soolise identiteedi etendamist p\u00f5hjalikult uurinud, leiab, et sotsiaalne sugu (gender<\/em>) ja selle etendamine ise on alati allutatud performatiivsusele, mis p\u00f5hineb normide kordamisel. (Butler 1990)\n<\/p>\n

        \n\tKeskkonnakeskses<\/strong> l\u00e4henemises k\u00fcsitakse:\n<\/p>\n

        \n\t3. Kas keskkond meie \u00fcmber on reaalne v\u00f5i reaalsuse koopia, simulaakrum?\n<\/p>\n

        \n\t4. Mil viisil on \u00fchiskond muutunud vaatem\u00e4ngu\u00fchiskonnaks ja kuidas meie sellele protsessile kaas aitame?\n<\/p>\n

        \n\tVaatem\u00e4ngu\u00fchiskonna m\u00f5iste p\u00e4rineb Guy Debordi<\/strong> samanimelisest teosest (1967). Debord leiab, et kapitalistlike tootmistingimustega ja tehnoloogiliselt arenenud \u00fchiskondade elu seisneb tohutus hulgas vaatem\u00e4ngudes. K\u00f5ik, mida traditsioonilistes \u00fchiskondades vahetult l\u00e4bi elati, on n\u00fc\u00fcd vaid representatsioon: kuvand, esitus, asendus. Selles uues \u00fchiskonnas tajuvad inimesed reaalsust vahendatult ja fragmenteeritult ning nendest vahendatud t\u00fckkidest pannaksegi kokku pseudomaailm. Vaatem\u00e4ngu\u00fchiskonna m\u00f5istet on kasutatud n\u00e4iteks turismi, pildistamise ja filmimise, poliitika ja terrorismi teatraliseerituse kontekstis.\n<\/p>\n

        \n\tSammu edasi astus Jean Baudrillard<\/strong> teoses \u201eSimulaakrumid ja simulatsioon\u201c (1981). Ta v\u00e4idab, et simulatsiooni kaudu luuakse reaalsust, mil puudub p\u00e4ritolu ja t\u00f5elisus \u2013 h\u00fcperreaalsust ja simulaakrumeid. Simulaakrumite \u00fclesanne on toonitada muu maailma reaalsust ning varjata asjaolu, et reaalsus on juba ammu muutunud h\u00fcperreaalsuseks. N\u00e4iteks Disneyland kui simulaakrum peaks r\u00f5hutama sellest v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4va maailma reaalsust. Kuna pole enam keskset subjekti ega fookust, siis oleme tunnistajateks vaatem\u00e4ngu ja vaatem\u00e4ngu\u00fchiskonna h\u00e4vinemisele.\n<\/p>\n

        \n\t\"Disneyland\n<\/p>\n

        \n\tPoststrukturalistlikud teoreetikud on kasutanud m\u00f5istet \u201eperformatiivsus\u201c mitmesuguste j\u00f5usuhete ja illusioonide teadvustamiseks ning purustamiseks, kuid samas kinnitades performatiivsuse kui vahendi t\u00f5husust ning soodustades seega performatiivsuse kasvu. Etenduse metafoor aitab neid n\u00fc\u00fcdisaegse kultuuri keerulisi protsesse uurida ja paremini m\u00f5ista.\n<\/p>\n

        \n

        \n\t\tN\u00e4ide kultuuri teatraliseeritusest ja performatiivsusest<\/strong><\/span>\n\t<\/p>\n

        \n\t\tHea n\u00e4ite argielu teatraliseeritusest (rollid, kost\u00fc\u00fcmid, dekoratsioonid, k\u00e4itumisnormid) ning kultuuri kommunikatiivsest ja s\u00fcmboolsest loomusest annab Juri Lotman raamatus \u201eVestlusi vene kultuurist. Vene aadli argielu ja traditsioonid 18. sajandil ja 19. sajandi algul\u201c.\n\t<\/p>\n

        \n\t\tLotman v\u00e4idab, et 19. sajandi algul hakkas teater m\u00f5jutama inimeste argik\u00e4itumist, teatrist sai argielu eeskujude ja ideede varamu. Inimesed pidasid end tihti \u00fclal, nagu oleksid nad teatrilaval. T\u00e4psemalt v\u00f5is Vene aadli k\u00e4itumises t\u00e4heldada kahte faasi: konkreetne k\u00e4itumist\u00fc\u00fcp oli seotud kas m\u00f5ne \u201en\u00e4itelava\u201c v\u00f5i elusituatsiooniga. Seltskondlik (teatraalne, prantsusp\u00e4rane) ja argine k\u00e4itumine, r\u00f5ivastus, k\u00f5ne, \u017eest erinesid \u00fcksteisest kardinaalselt. Esimest \u00f5piti \u00f5petajatelt, teist tajuti loomulikuna. Argine k\u00e4itumine tulenes p\u00fc\u00fcdest teha etenduses \u201evaheaegu\u201c, mil k\u00e4itumise teatraalsus v\u00e4heneb miinimumini. (Lotman 2003: 277) \u00d5ukondlik etikett ja s\u00f5da olid need valdkonnad, kus esteetiline ja teatraalne aspekt k\u00f5ige selgemalt esile tulid.\n\t<\/p>\n

        \n\t\t\u201eDuellil oma range rituaaliga, mis kujutab endast terviklikku teatraliseeritud tegevust \u2013 ohvritoomist au nimel \u2013, on j\u00e4ik stsenaarium. Nagu igasugune range rituaal, j\u00e4tab ta osalised ilma nende individuaalsest tahtest. Duelli k\u00e4igus midagi pooleli j\u00e4tta v\u00f5i muuta pole enam \u00fcksikosalise v\u00f5imuses.\u201c (Lotman 2003: 256) Duellidele kogunes tihti pealtvaatajaid, kuigi see oli rangelt keelatud, sest publik v\u00f5is \u201eteatraalseks muutunud vaatem\u00e4ngu osalisi t\u00f5ugata verejanulisemale k\u00e4itumisele, kui seda oleksid n\u00f5udnud aureeglid\u201c. (Samas: 255)\n\t<\/p>\n

        \n\t\t\"Napol\u00e9on\n\t<\/p>\n

        \n\t\t1812. aasta Vene-Prantsuse s\u00f5da ning Napol\u00e9oni s\u00f5jad Euroopas \u00fcldisemalt kandsid samuti teatraliseeritud kultuuri pitserit.\n\t<\/p>\n

        \n\t\t\u201eNapoleoni-ajastu [1799\u20131815 \u2013 A. S.] kultuuri \u00fcldises s\u00fcsteemis t\u00e4hendas s\u00f5da kolossaalset vaatem\u00e4nguetendust (muidugi m\u00f5ista mitte ainult seda ja mitte eesk\u00e4tt seda). Kontrast, mis valitses \u00fchelt poolt Tuileries\u2019 \u00f5ukonna ja lahinguv\u00e4ljal toretsevalt teatraalsetesse mundritesse r\u00f5ivastatud kindralstaabi ning teiselt poolt argist \u201et\u00f6\u00f6mundrit\u201c kandva keisri vahel, l\u00fclitas Napoleoni kohe v\u00e4lja teatraliseeritud ruumist ja pani r\u00f5hutatult paika, kes selles \u00fc\u00fcratus vaatem\u00e4ngus on n\u00e4itlejad ja kes lavastaja. (Ligil\u00e4hedast vastandust kasutab Mihhail Bulgakov \u201eMeistris ja Margaritas\u201c. [\u2026] Toretsev riietus n\u00e4itab orienteeritust v\u00e4ljaspoolsele vaatepunktile. Wolandil puudub igasugune \u201ev\u00e4line\u201c vaatleja. [\u2026] Wolandil on t\u00f5epoolest \u00fcksk\u00f5ik, kuidas ta v\u00e4lja n\u00e4eb, Napoleon aga kujutab seda, kellel on \u00fcksk\u00f5ik, kuidas ta v\u00e4lja n\u00e4eb.) Meenutame, et tolle aja s\u00f5ja tingimuste ja normide kohaselt ei k\u00f5lvanud sugugi mitte igasugune t\u00fchi ruum \u201es\u00f5ja ruumiks\u201c. K\u00f5ige sobivamaks peeti hiigelsuurt looduslikku amfiteatrit nagu Austerlitzi v\u00f5i Borodino v\u00e4ljal. V\u00f5tnud kohad sisse k\u00f5rgendikel, olid \u00fclemjuhatajad \u00fchekorraga nii lavastajate kui ka pealtvaatajate rollis.\u201d (Lotman 2003: 273\u2013274)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

        \n\tNiisiis t\u00e4heldame 19. sajandi kultuuris teatraalset rollim\u00e4ngu, l\u00e4htumist rangest seltskondlikust etiketist (stsenaariumist) ja avalike s\u00fcndmuste estetiseeritud vaatem\u00e4ngulisust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Anneli Saro Mis on etendusuuringud? 1980. aastatel hakkas teatriteaduse ja antropoloogia koost\u00f6\u00f6s arenema uus teadusharu \u2013 etendusuuringud (performance studies). Selle juhtkujud olid Ameerika teatriteoreetik ja lavastaja Richard Schechner ning Suurbritannia antropoloog Victor Turner. Etendusuuringud on teadusharu, mis uurib erinevaid kultuurin\u00e4htusi …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":485,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/485"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}