{"id":13,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/9-loovuurimus\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"9-loovuurimus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/9-loovuurimus\/","title":{"rendered":"Loovuurimus"},"content":{"rendered":"<address>\n\tMadli Pesti<br>\n<\/address>\n<h2>\n\tMis on loovuurimus?<br>\n<\/h2>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"268\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-119\" style=\"width: 200px;height: 299px;float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_hannula_jt.jpg\" title=\"Eestis arendatavat loovuurimust on m\u00f5jutanud Soome uurijate Mika Hannula, Juha Suoranta ja Tere Vad\u00e9ni teos \u201eLoovuurimus. Teooriad, meetodid, praktikad\u201c (2005). (Academia)\" alt=\"Eestis arendatavat loovuurimust on m\u00f5jutanud Soome uurijate Mika Hannula, Juha Suoranta ja Tere Vad\u00e9ni teos \u201eLoovuurimus. Teooriad, meetodid, praktikad\u201c\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_hannula_jt.jpg 268w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_hannula_jt-201x300.jpg 201w\" sizes=\"auto, (max-width: 268px) 100vw, 268px\">Loovuurimus koosneb, nagu nimigi viitab, loomingust ja uurimisest ehk kunstilisest tegevusest ja selle teaduslikust anal\u00fc\u00fcsist. Loovuurimist teostab kunstnik, kelle loodud kunstiteos v\u00f5i kunstiline tegevus on uurimise keskmes. Kunstnik ja uurija on seejuures \u00fcks ja sama isik. Loovuurimus on uurija kogemuse p\u00f5hine. See on k\u00fcll subjektiivne, kuid selles esitatud isikup\u00e4rane vaatepunkt peab olema p\u00f5hjendatud nii kunstiliste kui teaduslike meetoditega.\n<\/p>\n<p>\n\tLoovuurimise k\u00e4igus omandab uurija ehk kunstnik teadmisi nii kunstiliselt eksperimenteerival kui ka teaduslikke meetodeid j\u00e4rgival viisil ning rakendab need teadmised loometegevusse. Loomingulise uurimise k\u00e4igus saadud kogemusi ja teadmisi \u00fcldistab ja anal\u00fc\u00fcsib uurija-kunstnik praktikap\u00f5histe meetoditega, mis on tihedalt seotud kunstniku individuaalse loomepraktika ja selle u\u0308hiskondlike kontekstidega. Uurimuslikul teel loodud kunst k\u00fclgneb \u00fchiskonnaga k\u00f5ige laiemalt, s.t ka hariduse, teaduse, poliitika jt valdkondadega. Niisiis ei tegeleta loovuurimise puhul ainult kunstiga, vaid kaasatakse ka laiem metodoloogiline ja teoreetiline kontekst.\n<\/p>\n<p>\n\tUurimise l\u00e4biviija esitab endale k\u00fcsimusi:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>mida<\/strong> ma teen,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>miks<\/strong> ma seda teen,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>kuidas<\/strong> ma seda teen?\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKuna t\u00e4nap\u00e4eval on uurimist\u00f6\u00f6 teose ettevalmistavas etapis paljudel kunstialadel loomulik, siis v\u00f5ime loovuurimist nimetada isegi n\u00fc\u00fcdiskunsti uusimaks trendiks. Loovuurimine on pidevas muutumises ja uurijad arendavad v\u00e4lja valdkonna hindamiskriteeriume. See on ka ala, kus iga praktiseerija v\u00f5ib luua oma s\u00fcsteeme ja reegleid.\n<\/p>\n<p>\n\tTegelikult on ju tavap\u00e4rane, et n\u00e4itlejad uurivad oma kehastatavat tegelast ja lavastajad lavastatavat n\u00e4idendit. Loovuurimine aga t\u00e4hendab, et <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/node\/36708\/view\/78\/index\/t\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/node\/36708\/view\/78\/index\/t\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">teatris\u00fcndmus<\/a> ise on uurimus. V\u00f5tmek\u00fcsimus ongi, milline on siin erinevus n\u00e4iteks lihtsalt lavastuse ja lavastuse kui uurimuse vahel. Radikaalid v\u00e4idavad, et kultuuris\u00fcndmused, nagu lavastused, installatsioonid, filmid jne, ise ongi uurimused. M\u00f5\u00f5dukamad kolleegid aga eeldavad kunstiteosele lisaks ka muud materjali \u2013 artikleid, p\u00e4evikuid, erinevaid t\u00f5lgendavaid materjale \u2013, et teost saaks \u00fcldse uurimuseks nimetada. (Kershaw 2009: 107) Eestile l\u00e4hedane P\u00f5hjamaade traditsioon r\u00f5hutabki uurimise v\u00e4ltimatu osana teose kirjalikku refleksiooni ja anal\u00fc\u00fcsi, millest l\u00e4hemalt allpool.\n<\/p>\n<blockquote class=\"os-sinine\">\n<p>\n\t\tLoovuurimus \u2260\u00a0kunst ja kunstiloome\u00a0<br>Loovuurimus = kunstiline protsess + argumenteeritud anal\u00fc\u00fcs (kontekstuaalne, t\u00f5lgendav, kontseptuaalne, narratiivne) (Hannula jt 2014: xi, 15)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>\n\tTerminid<br>\n<\/h3>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"320\" height=\"499\" class=\"alignnone wp-image-114\" style=\"width: 200px;height: 312px;float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/nelson.jpg\" title=\"Robin Nelsoni m\u00f5jukas \u00f5ppeotstarbeline teos \u201ePraktika kui kunstiuurimus\u201c (2013). (Amazon)\" alt=\"Robin Nelsoni m\u00f5jukas \u00f5ppeotstarbeline teos \u201ePraktika kui kunstiuurimus\u201c. (Amazon)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/nelson.jpg 320w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/nelson-192x300.jpg 192w\" sizes=\"auto, (max-width: 320px) 100vw, 320px\">Eesti keeles on uurimuslikku praktikat nimetatud j\u00e4rgnevalt: kunstniku-uurimus, kunstiline uurimus, kunstiga seotud uurimus, loovuurimus, loominguline kunstipraktika kui uurimus, praktikap\u00f5hine uurimus, performatiivne uurimus (ingliskeelsed vasted <em>artistic research, arts-related research, creative arts practice as research, practice-based research, practice-led research, practice as research, performative research<\/em>).\n<\/p>\n<p>\n\tSeda terminite kimpu on m\u00f5testanud Briti uurija Robin Nelson (2013). \u201ePraktikap\u00f5hist uurimust\u201c (<em>practice-based research<\/em>) kasutab ta juhtudel, kus uurimus on tuletatud praktikast v\u00f5i k\u00e4sitleb seda, kuid v\u00e4ljendub traditsiooniliselt s\u00f5nap\u00f5hiselt (raamatud, artiklid). S\u00f5na <em>practice-led<\/em> kannab konnotatsiooni, et teadmine j\u00e4rgneb praktikale ja allub sellele. Terminist \u201ekunstiline uurimus\u201c v\u00f5i \u201ekunstniku-uurimus\u201c (<em>artistic research<\/em>) r\u00e4\u00e4gitakse sageli visuaalkunstide puhul, kuid Soome uurijate Mika Hannula, Juha Suoranta ja Tere Vad\u00e9ni (2014) k\u00e4sitlus laiendab seda k\u00f5ikidele kunstiliikidele. Nelson ise kasutab oma m\u00f5jukas \u00f5ppeotstarbelises raamatus \u201ePractice as Research in the Arts\u201c terminit \u201epraktika kui uurimine\u201c (<em>practice as research<\/em>), osutamaks m\u00f5lema osapoole, praktika ja uurimise v\u00f5rdsusele. Performatiivsest uurimusest r\u00e4\u00e4gitakse eelk\u00f5ige etenduskunstidega seoses. (vt Haseman 2006, 2007; Kershaw 2009)\n<\/p>\n<p>\n\tSiinses k\u00e4sitluses kasutatakse h\u00f5lmava ja heakeelsena terminit \u201eloovuurimus\u201c. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna \u00dclikooli <a data-url=\"https:\/\/eamt.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/Eesti-loovuurimuse-raamlepe.pdf\" href=\"https:\/\/eamt.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/Eesti-loovuurimuse-raamlepe.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u201eEesti loovuurimuse raamleppe\u201c<\/a> v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus lepiti kokku ka valdkonna (\u00fcmber)nimetamine. Varasem kasutus \u201eloomeuurimus\u201c v\u00f5ib ette tulla s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsena. \u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Loovuurimuse eesm\u00e4rgid<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tluua kvaliteetsemat kunsti;\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tarendada kunstiteose loomiseks, hindamiseks v\u00f5i kirjeldamiseks uusi meetodeid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tm\u00f5testada kunstniku rolli \u00fchiskonnas;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida kunsti ja selle n\u00fc\u00fcdisaegseid suundumusi;\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tm\u00f5ista kunsti ja tehnoloogia ning kunsti ja majanduse seoseid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsaada paremini aru kunstist ja selle seostest sotsiaalsete, kultuuriliste ja pedagoogiliste kontekstidega, aidata asetada kunstniku t\u00f6\u00f6 laiemasse, sealhulgas ajaloolisse ja poliitilisse konteksti;\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkunstilise tegevuse kaudu arendada ja parandada haridust, elukeskkonda, elukvaliteeti jm.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Loovuurimuse v\u00e4ljundid<\/strong>\n<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\tkunstnik-uurija arendab enda kunstilist praktikat;\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkunstnik-uurija avaldab oma uurimuse kirjalikult ja selle abil\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tloob uusi teadmisi ja harib publikut ehk tutvustab uurimistulemusi laiemale avalikkusele.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<h3>\n\tLoovuurimuse ajalooline kujunemine ja teoreetiline taust<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tLoovuurimuse ajaloolist arengut on eri allikates esitatud erinevalt. Akadeemilise distsipliinina sai see alguse 20.\u201321. sajandi vahetusel, kuigi uurimuslikul kunstil on muidugi pikem ajalugu. Soomes ja Rootsis loovuurimust arendanud professor Mika Hannula (2009) viib valdkonna arenguloo 1960. aastate kontseptuaalse kunstini, kuigi tol ajal selle alaga tegelejad end nii ei nimetanud. \u0160oti uurija Carole Gray (1996) j\u00e4rgi hakkas loovuurimuslik praktika arenema alates 1970. aastatest. Pioneerid olid siin P\u00f5hjamaade \u00fclikoolid: Rootsis G\u00f6teborgi \u00fclikoolis on loovuurimuse arendamisega tegeletud alates 1970. aastatest ning Helsingi kunstiakadeemias avati loovuurimuse doktori\u00f5pe 1997. aastal. Distsipliini silmapaistvad eestvedajad on lisaks P\u00f5hjamaadele olnud veel Austraalia, L\u00f5una-Aafrika Vabariik, Prantsusmaa ja (eriti prantsuskeelne) Kanada. Neis riikides oli loovuurimus 2000. aastate l\u00f5puks saanud tunnustatud l\u00e4henemiseks.\n<\/p>\n<p>\n\tLoovuurimus akadeemilise distsipliinina v\u00e4\u00e4rtustab kaht v\u00f5rdselt olulist osa: praktilist kunstiloomingut ja selle kirjalikku refleksiooni. See ei t\u00e4henda, et kunstnik uurib (ainult) iseennast, vaid seda, et kunstnik v\u00e4ljendab midagi oma t\u00f6\u00f6des ja kirjutab sellest refleksiivselt, s.t l\u00e4htuvalt oma uurimisteemast ja oma praktika p\u00f5hjal.\n<\/p>\n<p>\n\tKirjalikku refleksiooni nimetatakse ka <strong>kaasnevaks kirjat\u00f6\u00f6ks<\/strong> (<em>complementary writing<\/em>). Seda, kas kirjat\u00f6\u00f6 on loovuurimuse lahutamatu osa, hinnatakse erinevalt. Distsipliini algaastatel arutati palju selle \u00fcle, kas kirjalikku osa on loovuurimuses \u00fcldse vaja. Kunstnikud k\u00fcsisid: \u201eKui ma oskaksin selle, mida ma \u00f6elda tahan, s\u00f5nadesse panna, siis miks ma peaksin seda \u00fcldse n\u00e4iteks tantsima?\u201c \u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00e4nap\u00e4eval on Austraalia ja Suurbritannia uurijad pigem seisukohal, et p\u00f5hjalik kirjat\u00f6\u00f6 pole loovuurimise juures tingimata vajalik, k\u00fcll aga on P\u00f5hjamaade s\u00fcsteemis eneserefleksiivne, valitud meetodeid anal\u00fc\u00fcsiv ja kontekste avav kirjat\u00f6\u00f6 loovuurimuse lahutamatu osa. Leitakse, et \u00fcksikutel juhtudel v\u00f5ib looming t\u00f5esti olla uurimusena ilmne, kuid kunstiteos ei suuda avada k\u00f5iki vajalikke kontekste ning seda on vaja teha kirjalikult. Samuti on kirjat\u00f6\u00f6 oluline edastamaks uurimistulemusi laiemal, nii akadeemilisel kui \u00fchiskondlikul v\u00e4ljal. Kirjutatu peaks v\u00e4\u00e4rtustama uurija subjektiivset kogemust, kuid asetama selle ka laiemasse konteksti. Soome uurijate seisukoht on kindel: \u201eUurimus muutub uurimuseks ainult l\u00e4bi kontseptuaalse prisma ja teoreetilise anal\u00fc\u00fcsi.\u201c (Hannula jt 2005: 79) Sellest seisukohast l\u00e4htuvad ka loovuurimist l\u00e4bi viivad institutsioonid Eestis. Loovuurijad peavad leidma viise, kuidas muuta oma uurimus l\u00e4bipaistvaks ja arusaadavaks teiste distsipliinide esindajatele, et uurimusest oleks kasu ka v\u00e4ljaspool spetsiifilist kunstiprojekti. Kirjat\u00f6\u00f6s tuleks n\u00e4idata, kuidas loovuurimuslikud p\u00f5him\u00f5tted rikastavad teisi uurijaid ja loovad uusi kontekste.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Kaasnev kirjat\u00f6\u00f6 sisaldab<\/strong>:\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\toma uurimuse asetamist sarnaste uurimuste konteksti,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\toma loomealase konteksti anal\u00fc\u00fcsi,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tkontseptuaalse s\u00f5restiku kirjeldust,\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tuurimisprotsessi aruannet.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Kirjat\u00f6\u00f6 sisaldab vastuseid k\u00fcsimustele<\/strong>:\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tMis on uurimist\u00f6\u00f6 teema ja uurimisk\u00fcsimus(ed)?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMilliseid materjale (raamatuid, artefakte, intervjuusid jne) kasutatakse sellele k\u00fcsimusele l\u00e4henemiseks?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas neid materjale kasutatakse? Kuidas neid loetakse, t\u00f5lgendatakse?\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMillistele l\u00e4henemisviisidele, teooriatele ja kontseptsioonidele uurimus tugineb?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tMiks kasutatakse just selliseid l\u00e4henemiseviise?\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKuidas on teemale l\u00e4henenud varasemad loovuurimuse praktikud ja milliseid teoreetilisi materjale on selleks kasutatud?\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\t(Barrett 2007: 186; Hannula jt 2014: 25\u201326)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>\n\tKunst <em>versus<\/em> teadus<br>\n<\/h3>\n<p>\n\t&lt;img class=\"alignnone wp-image-118\" style=\"width: 250px; height: 301px; float: right; margin-left: 20px;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_bolt.jpg\" title=\"Austraalia kunstnik ja loovuurija Barbara Bolt. (Wikipedia)<br>Vaata [val=lisa. href=https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Barbara_Bolt]\u201d alt=\u201dAustraalia kunstnik ja loovuurija Barbara Bolt.\u201d&gt;Loovuurimus s\u00fcnnib kunsti ja teaduse pingev\u00e4ljal. Traditsiooniliselt on neid kahte valdkonda ikka lahus hoitud: teadustegevust on peetud s\u00fcsteemseks ja selle tulemusi kontrollitavateks, kunstilist loometegevust aga irratsionaalseks. Selline range eristus ei vasta juba ammu tegelikkusele: muutunud on nii kunst kui ka teadus ja k\u00f5rgharidus. Seda kinnitab ka loovuurimuslike \u00f5ppekavade avamine \u00fclikoolides \u00fcle maailma. Siiski v\u00f5ib \u00f6elda, et rangelt akadeemilises maailmas suhtutakse kunstivaldkonda skeptiliselt, sest kunstiloomes kasutatavaid meetodeid ei saa t\u00e4pselt korrata ja uurimuse tulemusi seet\u00f5ttu kontrollida. Ent just kordumatus on loovuurimuse kui distsipliini puhul originaalne. (Bolt 2016)\n<\/p>\n<p>\n\tMiks on just \u00fclikoolides viimaste aastak\u00fcmnete jooksul loovuurimist arendatud? Kunstiteadlane Epp Lankots: \u201eKunstis on n\u00e4htud ka justkui kiirendit v\u00f5i (\u00fchiskonna) eksperimentaallaborit, et luua uusi olukordi ja j\u00f5uda potentsiaalsete lahendusteni, kuna raha- ja ajamahukas teadustegevus toimib teinekord pigem piirava faktorina. Kunsti kaudu saab uurida ja m\u00f5ista k\u00f5ige erinevamaid tundeid ja nende esinemisvorme eriti teravalt ja kontsentreeritult, mis pole sel kujul ilmselt v\u00f5imalik \u00fchegi teadusvaldkonna raames.\u201c (Lankots 2016)\n<\/p>\n<p>\n\t&lt;img class=\"alignnone wp-image-117\" style=\"width: 250px; height: 250px; float: left; margin-right: 20px;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/556\/s_arlander.jpg\" title=\"Annette Arlander, Soome etenduskunsti ja loovuurimuse pioneere. (Facebook)<br>Vaata [val=lisa. href=https:\/\/annettearlander.com]\u201d alt=\u201dAnnette Arlander\u201d&gt;Loovuurimuse populaarsuse t\u00f5usu p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ka selles, et teatri, tantsu ja muusika alal on j\u00e4rjest enam kritiseeritud hierarhilisi t\u00f6\u00f6suhteid ning loovuurimus on \u00fcks viise, kuidas sellist hierarhiseeritust v\u00e4ltida. Paljud kunstnikud p\u00f6\u00f6rduvad loovuurimuse poole, et end v\u00f5imestada. Nad soovivad t\u00f6\u00f6tada iseseisvamalt, neile on oluline isiklik vaatepunkt ja v\u00f5imalus keskenduda oma loomingule. Paljud loovuurimusega tegelevad kunstnikud n\u00e4evad selles oma kunsti arendamise v\u00f5imalust. Kitsaskoht on aga, et sageli ei soovi kunstnikud oma loomingut interpreteerida v\u00f5i seletada, nad leiavad, et looming peaks k\u00f5nelema iseenda eest. Kunstniku ja uurija (kuraatori, produtsendi, kriitiku, ajaloolase) positsioonid on traditsiooniliselt olnud eraldatud: kuraator v\u00f5i produtsent loob kunstiteosele konteksti, kriitik hindab ning ajaloolane j\u00e4\u00e4dvustab ja kanoniseerib kunstiteose. Olgugi et selline jaotus on juba vananenud, kehtivad siiski nii m\u00f5nedki kirjutamata reeglid ja piirid t\u00e4naseni. (Arlander 2011: 324\u2013325) Loovuurimus on aga v\u00f5imalus senist praktikat mitmekesistada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Madli Pesti Mis on loovuurimus? Loovuurimus koosneb, nagu nimigi viitab, loomingust ja uurimisest ehk kunstilisest tegevusest ja selle teaduslikust anal\u00fc\u00fcsist. Loovuurimist teostab kunstnik, kelle loodud kunstiteos v\u00f5i kunstiline tegevus on uurimise keskmes. Kunstnik ja uurija on seejuures \u00fcks ja sama &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":486,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}