{"id":12,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/8-soouurimuslik-vaatepunkt\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"8-soouurimuslik-vaatepunkt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/8-soouurimuslik-vaatepunkt\/","title":{"rendered":"Soouurimuslik vaatenurk"},"content":{"rendered":"
\n\tRiina Oruaas
\n<\/address>\n

\n\tMis on soouuringud?
\n<\/h2>\n

\n\tSoouuringud (ka sugupooleuuringud, ingl gender studies<\/em>) on valdkond, mis tegeleb sugupoole, soos\u00fcsteemi, soolise enesev\u00e4ljenduse ja muu taolisega kultuuris ja \u00fchiskonnas. Soouuringud eksisteerivad eraldiseisva valdkonnana, kuid soouurimuslikku vaatenurka rakendatakse humanitaarias laiemalt, n\u00e4iteks ajaloos, keele ja kunstide \u2013 kirjanduse, kujutava kunsti, teatri, filmi jm \u2013 uuringutel. Seega pole tegemist eraldi meetodiga, vaid l\u00e4henemisega, milles \u00fchendatakse sotsiaalteaduslikud ja kultuurikriitilised m\u00f5isted ning meetodid erialaspetsiifilistega.\n<\/p>\n

\n\tSoouuringud said alguse feministliku kriitilise teooria ja naisuurimusega, mis tegelesid meeste domineerimise, meeste loodud teoste kriitika ja ajaloos varjul olnud naisloojate esile t\u00f5stmisega. N\u00fc\u00fcdisajal tegelevad soouuringud ka meeste ja mehelikkuse ning mittebinaarsete sooidentiteetidega. Soouuringud (ka sooteooria, gender theory<\/em>) p\u00f5hinevad feministlikel teooriatel, kuid erinevalt feministlikust kriitilisest teooriast ei tegele soouuringud otseselt poliitikaga, vaid erinevate soo- ja seksuaalsuse kogemuste ja identiteetidega, samuti viisidega, kuidas seksuaalsust on eri ajastutel ja kultuurides defineeritud, hinnatud, normeeritud ja keelustatud ehk seksuaalsuse identiteedipoliitikaga. (Hall 2015: 165; Marling 2011)\n<\/p>\n

\n\tKa soouurimuslikus teatriteaduses ja etendusuuringutes kehtib hoiak, et ei ole \u00fcht ainu\u00f5iget meetodit ega l\u00e4henemist, vaid kombineeritakse erinevaid, kasutades feministliku ja soouurimusliku kirjandus-, kunsti- ja filmiteaduse m\u00f5isteid ja baastekste. Selles peat\u00fckis k\u00e4sitletakse feministliku ja soouurimusliku vaatenurga m\u00f5isteid vastavalt vajadusele vaheldumisi, kuna praktikas on need uurimisviisid omavahel p\u00f5imunud.\n<\/p>\n

\n\tSoouuringud on teatriteaduses m\u00f5nev\u00f5rra hilinenud n\u00e4htus. Selle p\u00f5hjuseks peetakse asjaolu, et teater kuulub avalikku sf\u00e4\u00e4ri, mis on ajalooliselt olnud meeste domineeritud valdkond. Feministlik ja soouurimuslik vaatenurk on tihedalt seotud feministliku teatripraktikaga, mis on kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsinud ja muutnud nii kunstides kui ka \u00fchiskonnas kehtivaid soosuhteid ning meestekesksele maailmale omaseid kujutamisviise.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tSoouurimusliku vaatenurga muudab kompleksseks teatriteaduslike uurimisobjektide paiknemine eri tasanditel:\n\t<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\t\tfiktsionaalsel ja esteetilisel tasandil, kus uuritakse n\u00e4idendite ja lavastuste narratiive, tegelasi ja poeetikat;\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\tstruktuursel ehk teatriinstitutsioonide ja isikute tasandil, kus uuritakse autoreid, lavastajaid ja etendajaid;\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  3. \n\t\t\tlaiema konteksti tasandil, kus uuritakse teatri seoseid \u00fchiskonna, kultuuri ja valitsevate ideoloogiatega.\n\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/blockquote>\n

    \n\t\"AristophaneseJ\u00e4rgnevalt selgitatakse teatriteaduses olulisi feministlikke ja soouurimusega seotud m\u00f5isteid ning antakse \u00fclevaade soouurimusliku vaatenurga ajaloost teatriteaduses. Seej\u00e4rel n\u00e4idatakse uurimisv\u00f5imalusi eespool toodud kolmel tasandil, mis enamasti omavahel p\u00f5imuvad. N\u00e4iteks valitakse uuritavad teosed nende autorite j\u00e4rgi, keskendutakse naiste v\u00f5i mitteheteronormatiivsete autorite loomingule, vaadeldakse sugupoolte esitamist nende teostes v\u00f5i uuritakse (mees)lavastajate loomingut, paljastades neis leiduvaid (r\u00f5huvaid) soosuhteid.\n<\/p>\n

    \n\tMis on sugu?
    \n<\/h3>\n

    \n\tSoouuringuid ja teatriteadust \u00fchendavad sarnase algup\u00e4raga m\u00f5isted ja uurimisobjektid: etendus<\/strong><\/a>\/esitlus<\/strong> (performance<\/em>), keha<\/strong> ja kehalisus<\/strong><\/a>, sugu<\/strong> ja ka otseselt teatrile viitav soorolli<\/strong> m\u00f5iste.\n<\/p>\n

    \n\tSugu kui m\u00f5iste on keerukas ja mitmetahuline. Soouuringutes on eristatud sotsiaalset sugu (gender<\/em>) ja bioloogilist sugu (sex<\/em>). Sotsiaalne sugu<\/strong> t\u00e4hendab arusaamu, norme ja praktikaid, mis kujundavad soolist eneseesitlust. See on teatav \u00fchiskondlik (sageli kirjutamata) arusaam ehk sotsiaalne konstruktsioon. Bioloogiline sugu<\/strong> t\u00e4hendab inimese sugu vastavalt bioloogilistele (geneetilistele, hormonaalsetele, f\u00fcsioloogilistele) sootunnustele. Nende kahe soom\u00f5iste k\u00e4sitluses on toimunud nihkeid. Esialgne seisukoht, et sotsiaalne sugu p\u00f5hineb bioloogilisel, on teisenenud arusaamaks, et bioloogiline sugu on osa sotsiaalset sugu kujundavatest sotsiaalsetest konstruktsioonidest. (Kirss 2011b: 267) Soouurimuslikke vaidlusi toetavad loodusteaduslikud arusaamad, mille j\u00e4rgi ei jagune k\u00f5ik inimesed meesteks ja naisteks, vaid juba bioloogiliselt esineb vahepealseid sugusid. Mittebinaarseteks<\/strong> nimetatakse neid sooidentiteete, mis ei p\u00f5hine kahe sugupoole, mehe ja naise vastandusel.\n<\/p>\n

    \n\t\"P\u00f5hjalikudKultuuriteaduslikult pakuvad huvi m\u00f5isted \u201esooidentiteet\u201c, \u201esooline enesev\u00e4ljendus\u201c ning nende avaldumine kultuuris ja kunstiteostes. Sooidentiteet<\/strong> t\u00e4hendab seda, kuidas inimene end ise sooliselt m\u00e4\u00e4ratleb. Sooline enesev\u00e4ljendus<\/strong> h\u00f5lmab k\u00e4itumisviise ja praktikaid, mida inimene oma sooidentiteeti j\u00e4rgides teeb, n\u00e4iteks riietumine, kineesika ehk keha liikumine, prokseemika ehk paiknemine ruumis, sobivaks peetud keeleline enesev\u00e4ljendus jne (vt ka Viik 2015b). Soos\u00fcsteem<\/strong> t\u00e4hendab arusaama soolisusest \u00fchiskonnas laiemalt. See on sotsiaalselt konstrueeritud normide kogum, mis m\u00e4\u00e4rab \u00fchiskonna liikmete soolist identiteeti ja enesem\u00e4\u00e4ratlust. Soos\u00fcsteemist tulenevad ka soorollid<\/strong> ehk kindlad k\u00e4itumisviisid, mis pole inimese vaba enesev\u00e4ljenduse tulemus, vaid \u00fchiskonna poolt ette kirjutatud k\u00e4itumisjuhised. Soos\u00fcsteemi kriitika osaks on allumise, domineerimise ja r\u00f5humise m\u00f5isted.\n<\/p>\n

    \n\tR\u00e4ndm\u00f5istetest \u00fched aktuaalsemad nii teatriteaduses kui soouuringutes on keha ja kehalisus. M\u00f5istust ja vaimu v\u00e4\u00e4rtustav L\u00e4\u00e4ne kultuur on keha alla surunud kui midagi teisej\u00e4rgulist. Naine oma kehalisuses (menstruatsioon, s\u00fcnnitamine) on olnud m\u00e4\u00e4ratletud keha kaudu ja seega marginaliseeritud. Kehalisus on teatriteaduses saanud loovaks ja kriitiliseks m\u00f5isteks (vt keha k\u00e4sitlusi teatrifenomenoloogia<\/a> peat\u00fckist).\n<\/p>\n

    \n\tOlulist m\u00f5ju on soouurimusele avaldanud Prantsuse poststrukturalistlik kriitiline teooria (Jacques Derrida, Michel Foucault) ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs (Jacques Lacan, Julia Kristeva). Poststrukturalismist on soouuringutesse j\u00f5udnud hulk m\u00f5isteid, n\u00e4iteks erinevus\/erinewus, diskursus, dekonstruktsioon, v\u00f5im, hegemoonia jms; ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsist subjekt, s\u00fcmboolne kord, Teine jms.\n<\/p>\n

    \n\t\"BallettPs\u00fchhoanal\u00fc\u00fctiline on ka muudes valdkondades palju viidatud feministliku filmiteooria v\u00f5tmetekst, Laura Mulvey<\/strong> essee \u201eVisuaalne nauding ja narratiivne kino\u201c (1975), mis osutab protsessidele, kuidas filmikunstis suunatakse vaataja t\u00e4helepanu. Mulvey k\u00e4sitluse j\u00e4rgi on Hollywoodi filmikunsti vaatajaks eelk\u00f5ige heteroseksuaalne mees, kellele antakse kaamerasilma kaudu ka v\u00f5im vaadatava \u00fcle. Naine on filmis vaadatav, seksualiseeritud objekt. Mulvey artiklist p\u00e4rineb kultuuriteadustes tuntud meheliku pilgu<\/strong> (male gaze<\/em>) m\u00f5iste. \u201eMaailmas, kus puudub seksuaalne tasakaal, on vaatamise nauding jagunenud aktiivseks\/mehelikuks ja passiivseks\/naiselikuks. M\u00e4\u00e4ratlev mehepilk projitseerib oma fantaasia naisekujule, mis siis vastavalt modelleeritakse. Naisi nende traditsioonilises ja ekshibitsionistlikus rollis nii vaadatakse kui ka pannakse v\u00e4ljan\u00e4itusele, kusjuures nende v\u00e4limus on kodeeritud avaldama tugevat visuaalset ja erootilist m\u00f5ju, nii et neid v\u00f5ib nimetada pilkup\u00fc\u00fcdvaks.\u201c (Mulvey 2003: 195) Naiste lavastamist mehe pilgule ihaldusv\u00e4\u00e4rseks on balleti n\u00e4itel kritiseerinud tantsuteadlane Heili Einasto (2002).\n<\/p>\n

    \n\tOn j\u00f5utud kokkuleppele, et m\u00f5isted nagu naine, naissoost ja naiselik ning mees, meessoost ja mehelik ei ole iseenesestm\u00f5istetavad ega kattu oma t\u00e4hendusv\u00e4ljadelt<\/strong>. Prantsuse postmodernistlik m\u00f5tleja H\u00e9l\u00e8ne Cixous<\/strong> on esitanud patriarhaalse v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemiga kokkup\u00f5imunud binaarsete vastandite<\/strong> loetelu<\/strong>, mille taga seisab alati vastandus Mees \u2013 Naine. Selles vastanduses on Naine alati n\u00e4htud negatiivse, passiivse ja j\u00f5uetuna. Mees ja k\u00f5ik mehelik on aktiivne, tugev ja m\u00f5istusp\u00e4rane, seega n\u00e4htud positiivsena. Fundamentaalsel tasandil taandub see looduse ja kultuuri (ajalugu, kunst, vaim) vastandusele, kus naiselik esindab looduslikku, passiivset. Naine on selles k\u00e4sitluses privileegitu \u201eteine\u201c. (Moi 2000; Hekman 2015: 160) Feministliku anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rk on neid vastandpaare dekonstrueerida ehk n\u00e4idata nende konstrueeritust ja viise, kuidas naine seet\u00f5ttu marginaliseeritakse ehk j\u00e4etakse ilma nii tegelikust kui s\u00fcmboolsest v\u00f5imust. V\u00f5im kuulub \u00fcldjuhul hegemoonilise maskuliinsuse esindajatele. Feministliku dekonstruktsiooni eesm\u00e4rk on sellisest s\u00fcsteemist ka v\u00e4ljuda ja tunnustada nii \u00fcldiselt sugude- kui naistevahelisi erinevusi, selmet seda lihtsalt \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata ja nii v\u00f5imusuhteid teistpidi kinnistada. V\u00f5imusuhete kriitika seob soouuringuid teiste kultuuri- ja sotsiaalteaduste valdkondadega, n\u00e4iteks postkolonialismi, \u00f6kokriitika ja muu sellisega, mis samuti n\u00e4itavad \u00fchiskonnas kehtivaid domineerimis- ja allutamissuhted.\n<\/p>\n

    \n\t\"TaaviOluline murrang feministlikus ja soouurimuslikus m\u00f5tlemises toimus 1990. aastal ilmunud Judith Butleri<\/strong> teosega \u201eSekeldused sooga\u201c (\u201eGender Trouble\u201c), kus ta v\u00e4idab, et sugu on performatiivne ehk seda pidevalt tehakse ja esitatakse. (Butler 1990: 25) Butleri teoste m\u00f5jul laienesid soouuringud meeste ja naiste vastanduse kriitikalt ka mitteheteroseksuaalsetele ja mittebinaarsetele sooidentiteetidele ning k\u00e4ibele v\u00f5eti ingliskeelne m\u00f5iste queer<\/strong><\/em>, mille vastena eesti keeles on kinnistumas s\u00f5na \u201ekv\u00e4\u00e4r\u201c. Nii nagu sugu jt valdkonna m\u00f5isted, ei ole ka see \u00fcheselt defineeritav. Lihtsustatult \u00f6eldes h\u00f5lmab kv\u00e4\u00e4r endas k\u00f5ike, mis ei mahu \u201enormaalsuse\u201c piiridesse, rikkudes neid eelk\u00f5ige soo, aga ka klassi, rassi jms sotsiaalsete tunnuste alusel. (Johnson 2008: 166; Viik 2015c) Kv\u00e4\u00e4r-uuringuid samastatakse sageli homoseksuaalsuse uuringutega, kuid see ei ole p\u00e4ris t\u00e4pne ega vasta Butleri ideele, mille j\u00e4rgi tuleks \u00fcmber m\u00f5testada arusaam \u00fchese identiteedi kui sellise vajalikkusest \u00fcldse. (Butler 1990: 5)\n<\/p>\n

    \n\tFeministlik ja soouurimuslik vaatenurk
    teatriteaduse ajaloos
    \n<\/h3>\n

    \n\tTeatriteaduse arengu v\u00f5ib soouuringute perspektiivist jaotada kolmeks perioodiks. Nagu muudeski humanitaarteadustes, hakati ka teatriteaduses 20. sajandi keskel uurima naisi ja naiste loodut, et nad meeste varjust v\u00e4lja tuua. Teise perioodi moodustavad 1970.\u201380. aastad, kui teatriteaduses t\u00f5usis esile senist traditsiooni kriitiliselt k\u00e4sitlev feministlik vaatenurk. Valgustati l\u00e4bi seni domineerinud meesautorite teoseid ja nendes avalduvaid soosuhteid. \u00a0Kolmanda perioodina v\u00f5ib k\u00e4sitelda 1990. aastaid ja 21. sajandit, kui soouurimuslik vaade on laienenud ning lisandunud on mees- ja kv\u00e4\u00e4r-uuringud.\n<\/p>\n

    \n\tSue-Ellen Case<\/strong> seostab feministliku vaatenurga tekke teatriteaduses laiemate tendentsidega: 1960.\u201370. aastate \u00fcli\u00f5pilasm\u00e4ssude ja aktivismiga, mille tulemusena kujundati \u00fcmber nii \u00fclikoolide \u00f5ppekavad kui ka eri distsipliinide esindajate vahelised suhted. Naisuurimuses \u00fchendati n\u00e4iteks humanitaar- ja sotsiaalteadlaste (sotsioloogide, ps\u00fchholoogide) teadmised. Akadeemiline feminism ja naisuurimus ongi v\u00e4lja kasvanud aktivismist ja on algusest peale olnud interdistsiplinaarsed. Oluliseks v\u00f5tmem\u00f5isteks kujunes teadlikkus<\/strong> (consciousness<\/em>), eelk\u00f5ige teadlikkus soolistest, etnilistest, sotsiaalsetest jms r\u00f5humisviisidest. Teadlikkuse m\u00f5iste on ka ajalooline t\u00f6\u00f6riist, kuna samu k\u00fcsimusi esitati ka mineviku kohta. Teadlikkuse t\u00f5stmise gruppides asendati formaalsed teadmise omandamise viisid v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse liikumises t\u00e4naseni olulise kogemusega<\/strong> (experience<\/em>). (Case 2001)\n<\/p>\n

    \n\tTeine oluline feminismi ja teatriteadust \u00fchendav l\u00e4htekoht on kehalisus<\/strong>: kehastunud v\u00f5i kehaline teadmine (embodied knowledge<\/em>). Kehalised praktikad ja eneseesitluse viisid on kodeeritud: riietumine, liikumine, \u017eestid, paiknemine ruumis ja suhtes teiste kehadega on feministliku teadlikkuse k\u00fcsimused. Argiste ja kunstiliste kehapraktikate k\u00f5rval said rohkem t\u00e4helepanu ka seksuaalsed, naise orgasmi ja lesbilise seksuaalsusese probleemid. Keha, eelk\u00f5ige alasti keha, sai poliitilise ja representatsioonilise muutuse asupaigaks. Case nimetab alasti keha utoopiliseks v\u00e4ljaks (site<\/em>), kust r\u00f5humine on eemaldatud, v\u00f5imaldades uusi, m\u00f5nikord ka segasev\u00f5itu, l\u00e4hedasi, naudingut pakkuvaid suhteid. Vabastatud keha sai 20. sajandi teise poole postmodernistlikus teatris nii sotsiaalseks kui teatraalseks kujundiks. (Case 2001: 145\u2013149)\n<\/p>\n

    \n\t\"Alasti\n<\/p>\n

    \n\tFeministlike teatriteoreetikute tekstides ja feministlikes teatripraktikates r\u00f5hutati naiste h\u00e4\u00e4lt, toodi n\u00e4htavale naisloojaid ja naistegelasi, otsiti naistele omaste etendamispraktikate ja dramaturgia v\u00f5imalusi. Esimese perioodi kohta tehtud kriitika toob esile, et esialgu ei p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu k\u00f5ikidele naistele, vaid allutatud naist esindas kitsalt L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna keskklassi kuuluv valge heteroseksuaalne naine ja tema kogemus. Eri sotsiaalsete ja etniliste gruppide ning erinevate seksuaalsete orientatsioonidega naiste kogemusi ei arvestatud. Sellest kriitikast l\u00e4htuvalt r\u00f5hutas j\u00e4rgmine periood just erinevusi, sealhulgas naiste omavahelisi erinevusi.\n<\/p>\n

    \n\t20. sajandi teise poole avangardse teatri esteetika eemaldus draamavormist ja fikseeritud tantsutehnikatest. Teatrikunsti muutumise juurde kuulus \u00fche v\u00f5imu omava, end universaalsena esitava autori (autoriteedi), peamiselt kirjaniku ja lavastaja h\u00e4\u00e4le ja v\u00f5imu taandumine. Feministlikule teatrile on omane monoloogilisus, sageli ka pihtimuslikkus, isikliku kogemuse jagamine. Selline esteetika v\u00f5imaldas kuuldavale tulla h\u00e4\u00e4ltel, millel seni kultuuris kohta ei olnud. Uuenduslikel teksti- ja etendamispraktikatel p\u00f5hinev avangardteater on peamine, kus soos\u00fcsteemi kriitika on teatripraktikas v\u00e4ljundi leidnud.\n<\/p>\n

    \n\t21. sajandil iseloomustab soouuringuid veel suurem mitmekesisus, aga ka kriitilised poliitilised hoiakud. Butleri m\u00f5jul uuritakse erinevaid sooidentiteete ja soolisuse esitamise praktikaid, n\u00e4iteks LGBTQ+ gruppe, nende sotsiaalseid positsioone jms. Uurimiskeskmesse on meeste-naiste suhete k\u00f5rval ja suuresti nende asemel t\u00f5usnud kv\u00e4\u00e4r-uuringud.\n<\/p>\n

    \n\tSoouuringutes ja nendega seotud sookriitilistes k\u00e4sitlustes\u00a0on esiplaanile t\u00f5usnud v\u00f5rdsus k\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses, vaatenurk on intersektsionaalne<\/strong> ehk arvestatakse erinevate ebav\u00f5rdsuskategooriate ja v\u00f5imusuhete omavahelist ristumist. (Viik 2015a) V\u00f5rd\u00f5iguslikkuse temaatika ei h\u00f5lma enam ainult eri sugusid, vaid ka puuetega, eri etnilist p\u00e4ritolu, vanuselisi ja sotsiaalseid gruppe esindavaid inimesi. Samuti on intersektsionaalseks muutunud soouurimuslik vaatenurk: omavahel ristuvad ka uurimismaterjalid ja teooriad. Case nimetab sellist l\u00e4henemist varasema interdistsiplinaarse asemel postdistsiplinaarseks. (Case 2001: 150) \u00dchtlasi on soolistatust k\u00e4sitlevad peat\u00fckid saanud nii teatriteaduse \u00f5pikute kui ka teatriajaloo v\u00e4ljaannete loomulikuks osaks.\n<\/p>\n

    \n\t\"Soo,<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Riina Oruaas Mis on soouuringud? Soouuringud (ka sugupooleuuringud, ingl gender studies) on valdkond, mis tegeleb sugupoole, soos\u00fcsteemi, soolise enesev\u00e4ljenduse ja muu taolisega kultuuris ja \u00fchiskonnas. Soouuringud eksisteerivad eraldiseisva valdkonnana, kuid soouurimuslikku vaatenurka rakendatakse humanitaarias laiemalt, n\u00e4iteks ajaloos, keele ja kunstide …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":487,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}