{"id":11,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/7-teatrisotsioloogia\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"7-teatrisotsioloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/7-teatrisotsioloogia\/","title":{"rendered":"Teatrisotsioloogia"},"content":{"rendered":"
\n\tHedi-Liis Toome
\n<\/address>\n

\n\tTeatrisotsioloogia \u2013 t\u00e4psete piirideta termin
\n<\/h2>\n

\n\tTeatrisotsioloogia on teatriteaduse haru, mis tegeleb teatri ja \u00fchiskonna vaheliste suhete uurimisega. Selle interdistsiplinaarse teadusharu defineerimiseks on vaja lahti m\u00f5testada kaks m\u00f5istet: teater ja sotsioloogia.\n<\/p>\n

\n\tSotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste k\u00e4itumist grupis. Sotsioloogid l\u00e4htuvad arusaamast, et inimesed kuuluvad erinevatesse gruppidesse, ning uurivad, millised on grupi ja indiviidi omavahelised suhted, kuidas grupp ja indiviid teineteist m\u00f5jutavad.\n<\/p>\n

\n\tTeatrit defineeritakse teatrisotsioloogia vaatenurgast eelk\u00f5ige kui institutsiooni. Kitsamas t\u00e4henduses on teater n\u00e4iteks \u00fcks organisatsioon v\u00f5i organisatsioonide kogum (n\u00e4iteks k\u00f5ik teatrid, mis on riiklikud sihtasutused, v\u00f5i k\u00f5ik Eesti teatrid). Laiemas t\u00e4henduses aga koondab teatriv\u00e4li enda alla lisaks teatriorganisatsioonidele ka publiku ja nende omavahelised suhted, samuti suhted teatriv\u00e4ljast v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vate gruppidega (n\u00e4iteks rahastajad, poliitikud jne).\n<\/p>\n

\n\tEesti keeles kasutatakse paralleelselt m\u00f5isteid \u201eteatriv\u00e4li\u201c, \u201eteatris\u00fcsteem\u201c, \u201eteatrimaastik\u201c v\u00f5i isegi \u201eteatrielu\u201c. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu (1984) kasutas m\u00f5istet \u201ev\u00e4li\u201c anal\u00fc\u00fctilise t\u00f6\u00f6riistana, et kirjeldada ja anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5imusuhteid \u00fchiskonnas. Seega on v\u00f5imalik m\u00f5istet teatriv\u00e4li<\/strong> kitsamalt defineerida just Bourdieu teooriast l\u00e4htuvalt ning selle kasutamisest tuleb pikemalt juttu allpool. Teatris\u00fcsteem<\/strong> koondab endasse k\u00f5ik erinevad teatri toimimiseks vajalikud osad, alates teatrikoolidest, lavastuste loomisest kuni vastuv\u00f5tuni. Teatrimaastik<\/strong> on m\u00f5istena kitsam ja mitteformaalne, viidates eelk\u00f5ige institutsioonidele, lavastustele, teatritegijatele ja nende omavahelistele suhetele. Teatrielu<\/strong> on aga eelk\u00f5ige k\u00f5nekeelne v\u00e4ljend teatrimaastiku ja -s\u00fcsteemi kohta, r\u00f5hutades selle ajalist dimensiooni ja d\u00fcnaamikat.\n<\/p>\n

\n\tVaatamata sellele, et teater on olemuselt l\u00e4binisti sotsiaalne kunstiliik \u2013 on ju teatri alguseks peetud \u00fchiseid rituaalseid toiminguid, millel lisaks performatiivsele eesm\u00e4rgile oli tihti ka sotsiaalne eesm\u00e4rk \u2013, sai teatrisotsioloogia omaette uurimisharuna alguse alles 1950. aastatel. Peamine p\u00f5hjus v\u00f5ib olla see, et nii sotsioloogia kui erinevad teatriuurimise harud on suhteliselt noored distsipliinid. Sotsioloogia on omaette uurimisdistsipliinina vaid m\u00f5nesaja aasta vanune. Ka teatriuurimisse tulid teaduslikud meetodid alles eelmise sajandi teisel poolel, kui tekkisid etendusanaluus, teatrisemiootika, teatrifenomenoloogia, publiku- ja retseptsiooniuuringud (neist k\u00f5igist on \u00f5pikus omaette peat\u00fckk) ning nende hulgas ka teatrisotsioloogia.\n<\/p>\n

\n\tP\"Mariaioneerideks teatrisotsioloogias peetakse 20. sajandi keskpaigas tegutsenud Vene-Prantsuse sotsioloogi Georges Gurvitchit ning Prantsuse antropoloogi ja sotsioloogi Jean Duvignaud\u2019d (vt peat\u00fckki \u201eEtendusuuringud\u201c<\/a>). Teatrisotsioloogia m\u00f5iste juurde p\u00f6\u00f6rduti tagasi alles 1980. aastate l\u00f5pus, mis aga ei t\u00e4henda, et vahepealsel perioodil ei oleks selle valdkonnaga tegeletud. Olulise panuse m\u00f5iste taas k\u00e4ibele toomisesse andis Maria Shevtsova<\/strong>, kes m\u00e4rkis 1989. aastal teatrisotsioloogia probleeme ja perspektiive lahkavas artiklis, et iga uurimust, mis tegeleb teatriga \u00fchiskonnas, v\u00f5ib pidada teatrisotsioloogiaks. Ka uurimused, mis tegelevad esmapilgul vaid esteetiliste k\u00fcsimustega (n\u00e4iteks Stanislavski ja Brechti n\u00e4itlemisteooriate v\u00f5rdlemine), ei ole teatrisotsioloogia seisukohast ebaolulised, sest ka need sisaldavad sotsiaalseid t\u00e4hendusi. (Shevtsova 1989: 24) Need 30 aastat tagasi t\u00f5statatud k\u00fcsimused teatrisotsioloogia piiridest, defineerimisest, suhetest kunsti- ja kultuurisotsioloogiaga ning interdistsiplinaarsusest laiemalt on aktuaalsed ka mituk\u00fcmmend aastat hiljem.\n<\/p>\n

\n\tKokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et teatrisotsioloogia on teadusharu, millel puuduvad kindlakskujunenud teooriad ja meetodid. Pigem on teatrisotsioloogia interdistsiplinaarne valdkond, mis leiab oma teoreetilised l\u00e4htekohad kunsti- ja kultuurisotsioloogiast, kultuuripoliitika- ja turu-uuringutest, antropoloogiast ja etendusuuringutest laiemalt, meetodid sotsioloogiast, antropoloogiast ja ka teatriteadusest (n\u00e4iteks retseptsiooniuuringutest<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tTeatri ja \u00fchiskonna suhted
\n<\/h3>\n

\n\tK\u00f5ige \u00fcldisemalt saab teatri ja \u00fchiskonna suhteid kirjeldada joonisega 1. Iga lavastus v\u00f5i etendus (A) \u2013 kas ta esietendub mingi pikaaegse teatriorganisatsiooni (nt teater Vanemuine) realavastusena v\u00f5i \u00fchekordse projektina (nt m\u00f5ni suvelavastus) \u2013 paigutub teatriv\u00e4ljale (B). Teatriv\u00e4li ning seal eksisteerivad (kunstilised) reeglid, kokkulepped, v\u00f5imalused ja kohustused teevad lavastuse v\u00e4ljatoomise sotsiaalselt ja intellektuaalselt v\u00f5imalikuks.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tTeatriv\u00e4lja enda tegevus on v\u00f5imalik t\u00e4nu avalikust (ja ka era-) sektorist tulevale rahastusele (C) ning juriidilisele ja hariduss\u00fcsteemile. Kokku moodustavad need s\u00fcsteemid \u00fchiskonna (D). Lavastuse ja laiemalt kogu \u00fchiskonna vahelisi suhteid vahendab meedia (ja \u00fcha enam ka sotsiaalmeedia), mis m\u00e4\u00e4rab, millest ja kuidas r\u00e4\u00e4gitakse (1). Konkreetne kunstiline kommunikatsioon lavastuse ja vaatajate vahel toimub muidugi etenduse vaatamise ajal (2). Kuid sel on ka laiem t\u00e4hendus, kuna saadud kogemus m\u00f5jutab \u00fcldiseid arusaamu maailmast, aitab kinnistada kogukonna v\u00f5i enda identiteeti (3). Teatriv\u00e4lja ja \u00fchiskonna omavahelisi suhteid m\u00f5jutab aga ka see, kuidas on teatris\u00fcsteem \u00fcles ehitatud, kuidas seda juhitakse ja rahastatakse (4).\n<\/p>\n

\n\tTeatrisotsioloogia \u00fclesanne on uurida ja anal\u00fc\u00fcsida suhteid mainitud dimensioonide vahel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hedi-Liis Toome Teatrisotsioloogia \u2013 t\u00e4psete piirideta termin Teatrisotsioloogia on teatriteaduse haru, mis tegeleb teatri ja \u00fchiskonna vaheliste suhete uurimisega. Selle interdistsiplinaarse teadusharu defineerimiseks on vaja lahti m\u00f5testada kaks m\u00f5istet: teater ja sotsioloogia. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste k\u00e4itumist grupis. …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":488,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/488"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}